Disainer Karl Joonas Alamaa esitles oma esimest ready-to-wear kollektsiooni, mis tegeles sootemaatikaga, olles üles ehitatud valdavalt unisex lõigetel põhinevatele rõivastele. “Rõivad peaks tänapäeval väljendama vabadust, mitte vanu piiranguid. Nad on kui sisemise vabaduse välised edasiandjad,” leiab Alamaa.
[femme_gallery id=”68375″]
Natali Õnnise uus kollektsioon hingestab ehtsat naiselikkust, mis peitub õrnas ja lendlevas siluetis ja milles on kergelt tajutav, mõtlik nukrus. Kollektsiooni loomisel kasutati tänavuse sügise trendikaid elemente – ruudulised mustrid tartan ja glenurquhart check, monokroomsed toonid, pealistaskud ja 1970. aastate ajakirjadest leitud motiivid. Põhiosa moodustavad sini-rohelise tartan mustriga lühendatud ülesuuruses villased mantlid ning siidimaalingutega kleidid, mis toonitud ehedate ja puhaste värvidega – lilla, punane, roheline, sinine, helesinine – mida omakorda on tasakaalustatud rahulikuma beeži, halli ja mustaga.
[femme_gallery id=”68254″]
Perit Muuga transgressiivne etendus paiskas väänlevate modellide toel lavale ulaka kollektsiooni, mis pakkus nii jõulisi vorme kui ka tähendustemänge pisidetailides. Riietele trükitud ajakirja artiklite pildid, ebasümmeetriliselt julged lõiked, kunstverd pritsiv valge õhtukleit, teatraalsed peakatted, hirmutavaid grimasse tegevad modellid ja taotluslikult ebamugavad ülikõrged platvormkingad olid vaid mõned meeldejäävad detailid selles üheksakümnendate grunge-punk-meeleoluga kollektsioonis.
[femme_gallery id=”68167″]
Aalto ülikooli disainitudeng Tauri Västrik tõi oma TFW debüüdi raames lavale kudumikollektsiooni, mis on algselt inspiratsiooni saanud sooneutraalsusest, ajastu meenutustest ja 90-ndate nostalgilistest laste rõivastusest.
[femme_gallery id=”68138″]
Antud kontseptsioon põimib mõtted arutelust, kus inimene kui indiviid ühiskonna ja kultuuri mõjutuste läbi on konstrueeritud; mis vanuseperioodis sugu ja selle roll on formeerumas. Moekollektsioon põimib sünteesi tööstuse ja käsitöö vahel – nimelt koosneb see Saksamaal tööstuslikult toodetud kudumitest ja Eestis käsitsi valmistatud mohäärkudumitest. Moeshow on mõtteline jätk 16. septembril Milanos toimunud Västriku moekollektsiooni esitlusele Mittelmoda nimelisel konkursil.
Aldo Järvsoo Pariisi süngetest ja pahelistest öödest pärit disainimeeleolu lennutas vaatajad eelmise sajandi dekadentlikku esikolmandikku, kuid ilma üleliigsete tsitaatideta konkreetsest moekümnendist mõjus kollektsioon siiski äärmiselt kaasaegsena. Raskestitabatav ja seetõttu eriti ihaldusväärne pariisilikkus ilmnes pigem detailides: vähem või rohkem diskreetsed paljastused, mõõdetud kalliskivisära, kaela seotud sleihvid, plisseevarrukad, luksuslikud materjalid ja peoga sulgedest kaunistusi.
[femme_gallery id=”68087″]
Riina Põldroos lasi särada oma filigraanselt väljamõõdetud lõigetel, jätkas oma signatuuriks kujunenud tiiva- ja linnumotiivide edasiarendust ning omaette pilkupüüdva terviku moodustasid metallikkanga säravatest plokkidest peokleidid. Pärast “tähekleitide” paraadi lavalt läbi käinud hõljuvate värviliste siidsleppide-keepide pillerkaar lisas kollektsioonile rõõmsa lõppakordi.
[femme_gallery id=”68039″]
Kolmandale päevale tõmbas vaatemänguliselt joone alla Embassy of Fashioni kolmik: Ketlin Bachmann, Riina Põldroos ja Aldo Järvsoo. Ketlin Bachmanni värske kollektsiooni juhtmotiiviks võiks olla elurõõmus draama: võrgutavad pitsid, küütlevad jäälilled, litrite tähesadu, sünkjas must ja ihu läbikumavus olid piisavalt hästi doseeritud, et ükski disainisuund ei pääsenud liigselt staaritsema ning tervikust võis endale meelepärases koguses disaineri essentsi valida igaüks.
[femme_gallery id=”68004″]
Studio August tõi vaatajate ette sportliku minimalismi, milles nii urbanistlikke kui moderntantsu mõjutusi. Materjalidest oli uuena lisandunud eksklusiivne ning meie kliimale paslikult soe mohäärvill ning tekstuuri lisasid erineva paksusega tepitud kangad.
[femme_gallery id=”67970″]
Tagasihoidlikus gammas jätkas Raili Nõlvak, kes oma kollektsioonis tegeles sümmetriliste joonte ja nende lõhkumisega. Paljud harjumuspäraste vormid – pintsakud ja triiksärgid – olid saanud uue ebasümmeetrilise hingamise. Tervikule andsid aktsendi Astrid Rajalo nahkaksessuaarid.
[femme_gallery id=”67915″]
Sügisese Tallinn Fashion Weeki kolmas päev algas monokroomse värvigamma ja minimalistliku joonega. Esimesena astusid ühisetendusega üles kolm disainerit, kes kõik ühel või teisel moel minimalismiga tegelevad. Trenkani Jaapani reisi meeleoludest lähtunud kollektsioon otsis mõttelisi ühisjooni sealse ja Eesti maalähedase tunnetuse vahel. Mugavad minimalistlikud ja avarad lõiked, milles kimono kohtus Eesti hamega. Ka põhilisteks materjalideks olid valitud meile tuttavad lina ja puuvill, värvivalik oli samuti põhjamaiselt-jaapanlikult karge.
[femme_gallery id=”67884″]
Samas tagasihoidlikus gammas jätkas Raili Nõlvak, kes oma kollektsioonis tegeles sümmetriliste joonte ja nende lõhkumisega. Paljud harjumuspäraste vormid – pintsakud ja triiksärgid – olid saanud uue ebasümmeetrilise hingamise. Tervikule andsid aktsendi Astrid Rajalo nahkaksessuaarid.
[femme_gallery id=”67915″]
August tõi vaatajate ette sportliku minimalismi, milles nii urbanistlikke kui moderntantsu mõjutusi. Materjalidest oli uuena lisandunud eksklusiivne ning meie kliimale paslikult soe mohäärvill ning tekstuuri lisasid erineva paksusega tepitud kangad.
[femme_gallery id=”67970″]
Ivo Nikkolo 25 juubelietendus tõi moelavale läbilõike sügis-talvisest kollektsioonist, eelvaate kevadisele kollektsioonile ning spetsiaalselt moenädala jaoks loodud komplektid. 25. sünnipäeva tähistas moebränd sügis-talvise kollektsiooniga, mis on inspireeritud mägedest ja tippu jõudmisest.
[femme_gallery id=”67819″]
“Kui oled mäe tippu jõudnud, siis valdab sind ühest küljest eufooria ja teisalt rahu. Sellist emotsiooni me uue kollektsiooniga soovimegi anda,” ütles Ivo Nikkolo peadisainer ja kollektsiooni juht Britta Laumets. Disainiideedest pakatav kollektsioon tegi juubeliväärilise ülevaate nii moemärgi tänasest päevast kui ka senisest ajaloost, tuues nutikalt välja oma trumbid, mille pärast Ivo Nikkolot armastatakse.
Laumets selgitas, et kollektsioonide loomisprotsessi käigus filtreerivad disainerid enesest läbi erinevaid ühiskondlikult tundlikke teemasid, mis loovad hea tausta omapoolse tõlgenduse tekkimiseks. Kõige selle juures on pidevalt põnevaks uurimisteemaks naine, kellele riideid luuakse. „Eriti just viimasel ajal, kus naise ühiskondlik roll on kasvava tähelepanu all ning pidevalt muutumises,“ lisas Laumets.
Tema sõnul on Ivo Nikkolo kui brändi jaoks ülioluline aru saada tänapäeva naise mõttemaailmast, tema igapäevastest toimetamistest ja elurütmist. Kõiki neid nüansse arvesse võttes on võimalik teha ajas olulisi rõivaid, mis iga naise garderoobis oma koha leiavad. „Kindlasti mõjutavad meid klientide endi harjumuste ja mõtteviisi muutumine – vähem tarbida, taaskasutada, laenutada! Ivo Nikkolo jälgib brändina kõike seda ning selleks, et suhestuda oma kliendiga, peame ka meie globaalsete trendidega arvestama ning mõnel juhul ise suunanäitajad olema,“ ütles Laumets.
„Meie kliendil, kel on juba olemas üks Ivo Nikkolo klassikaline villamantel, ei ole mitu aastat vaja uut osta. Ja kui millegi eest on ikka raha välja käidud, siis kanname selle eest ka paremini hoolt. Odavad asjad lähevad kergemini prügikasti,“ nentis Laumets, kes usub, et Ivo Nikkolo on midagi enamat kui lihtsalt rõivabränd.
Ta märkis, et üldine suund on ikka selle poole, et tehakse mõtestatumaid oste ja tarbitakse vähem. „Siiski on uuenduse otsimine meisse sisse kirjutatud ja inimesed ootavad moelt ikka edasiliikumist. Brändide roll on oma klienti mõista ja tema vajadustele vastata. 21. sajandil, mil ületootmine on moevaldkonnas kuum teema, võiksid brändid pigem innovatsioonidele keskenduda ja seeläbi ka oma klienti harida,“ toonitas Laumets.
Ivo Nikkolo on 25 aastat disaininud naistele rõivaid ja seejuures näinud, ning kaasas käinud, naise rolli muutusega ühiskonnas. „Meie ambitsioon on jagada oma klientidega sarnaseid väärtuseid, uskumusi ja kogemusi, olla sama teadlik ja enesekindel kui tänane Ivo Nikkolo loomingut kandev naine,“ sõnas Ivo Nikkolo peadisainer.
Mammu Couture alustas uut hooaega jõuliselt minimalistliku põhjamaise joonega, millesse on põimitud värvirohkus ning peensusteni viimistletud detailid. Bränd esitles oma esimest mantlite kollektsiooni ning tõi vaatajani puuderjate toonide värskusest pakatavad ja kalliskivitoonide sügavust esile tõstvad sügistalvised rõivakomplektid, millega sobib väärikalt minna kasvõi kontorist teatrisse.
[femme_gallery id=”67749″]
Alexanderling näitas ette terve rea põnevate lõigetega kleite, milles muster-värv ja lõige olid pidevas dialoogis. Läbivaks motiiviks oli looduslikku põrnikaläiget matkiv hologrammisarnane kuma, mida võis näha nii kõrvarõngastel, rihmikkingadel kui seelikutel. Brändi disainer Anu Ling soovib Eestis loodud ning õmmeldud kollektsiooniga võidelda kasvava ja aina odavneva massimoega, nii oli tema loomingus nutikalt ära kasutatud kangajääke, mis andsid lisavolüümi plisseedetailides.
[femme_gallery id=”67682″]
Piret Kuresaar tõi lavale tervikliku kogumi sügismoodi, kust ei puudunud vast küll ükski kaasaja naise riidekappi kuuluv rõivaliik. Omas rütmis said särada kõik sügise värvilemmikud: musta ja halli varjundid, sekka mõni erksama värvisähvatusega. Silmapaistev rõhk oli ka materjalidel – kvaliteetsetest villakangastest õhulise tülli, küütlevate litrite ja kosmiliste läigeteni välja.
[femme_gallery id=”67605″]
Piret Kuresaare nime kandva disainrõivaste brändi loojateks on moedisainer Piret Kuresaar ja Hanna Kuresaar, kes peavad oma tugevuseks pikaajalist kogemust disainis, modelleerimises ja tootmises – ning kvaliteedi ja individuaalse lähenemise ühendust oli laval nähtust selgesti tunda.
Brand NO.8 uus sügiskollektsioon „Tree of Life“ on ühtaegu elegantne, provokatiivne, õrn, müstiline ning naiselik, ühendades klassikalised elemendid modernsusega. Rõhutatud pihtadega siluetid ja musta asemel kasutatud beež baasvärv kombinatsioonis värske lavendlitooni ning põhjamaiste sügislemmikute halli ja verepunasega lõid võluva terviku. Kollektsioonis oli sõna antud kontrastidele – nii materjalide, mustrite kui värvide vahel. Põnevaima materjalina mõjus sealjuures sametine neopreen, mis tõotab olla lisaks luksuslikule välimusele ka väga ilmastikukindel. Aksessuaaridena särasid Ruslan Baginskiy peakatted ning Jamemme ümmargused kotid.
[femme_gallery id=”67530″]