Traagilise saatusega avangardist
Tõelise avangardistina ülistas ta revolutsiooni ja hiljem ka Stalinit nagu jaksas, ent maha lasti ikka.
Läti režissööri Pēteris Krilovsi film „Klucis. Kunstniku dekonstrueerimine”, mis kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide programmis linastub, portreteerib Gustav Klucist – Vene avangardkunsti üht väljapaistvamat esindajat, kelle traagilise lõpuga elu – ta hukati 1938. aastal – võtab kokku terve avangardismi käekäigu Nõukogude Liidus.
Selle üle, kas läti rahvusest, kuid pärast I maailmasõda Venemaale jäänud Klucis oli konformist, kes sulges elu lõpul silmad stalinliku terrori ulatuse ees, või lihtsalt idealist, iseenda poliitilise naiivsuse ohver, vaieldakse siiani. Ka läti kunstnikuks on Klucist hakatud nimetama alles viimasel ajal: tema vastuolulisele mainele sünnimaal viitab linateose lätikeelne pealkiri „Klucis – vale lätlane”.
Film annab lavastuslikke võtteid kasutades hea ülevaate selle fotomontaaži teerajajaks peetava konstruktivistist kunstniku elust ja loomingust, millest poliitiline propagandaplakat oli ainult üks osa.
2009. aastal võitis Pēteris Krilovs „Klucise” eest ka Läti parima dokumentaalfilmi režissööri auhinna.
Film täiendab Kumus avatud näitust „Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard”.
24. aprillil kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiajaloolane Karin Pastak.
Film on vene ja inglise keeles ilma tõlketa, ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.
