Enneagram on isiksusi üheksaks tüübiks lahterdav süsteem, kuid see peidab endas sügavaid teadmisi ja selle ajalugu ulatub paari tuhande aasta taha. See, mida teeb Joonas Saks, ei ole lihtsalt õpetamine – Joonas annab inimestele kaasa tööriista, mis aitab mõista, mismoodi minateadvus end üles ehitab. Uurisime Joonase käest, kuidas tema vaimsele teekonnale jõudis.

Joonas, millal algas sinu enesearengu teekond?

Minu jaoks on terve elu enesearengu teekond. Iga päev on võimalus laieneda, avarduda, kasvada. Elu esimeses osas oli see seotud rohkem füüsilise ja intellektuaalse tasandiga, täna rohkem emotsionaalse ja hingelise tasandiga. Ma tunnen, kuidas erinevad elusündmused õpetavad iga päev mulle, kuidas olla kaastundlikum, arvestavam, armastavam iseenda ja teistega. Teadlikult elu õppetundidele tähelepanu pööramine hakkas, ma usun, 20. eluaastate alguses. Enne ei olnud see niivõrd teadvustatud.

Miks sa otsustasid pühendada oma elu vaimsusele?

See on hea küsimus. Ma mäletan selgelt ühte hetke oma elus. Ma olin 29-aastane, olin jõudnud juba üksjagu elu näha, saavutada üksjagu olmelises mõistes ja pidasin ennast ka vaimseks inimeseks. Mul oli väga hea töö, korralik sissetulek, kaunis kodu, armas elukaaslane, ilusad lapsed, head kavatsused, aga miski mu sees kriipis ja sügavalt. Oli selline kerge hullumistunne. Mäletan üht sügisõhtut, kui pere oli magama läinud ja istusin üksi kamina ees, vaatasin tuld ja mõtlesin, et mida kõike olen ma oma elus suutnud saavutada ja samas ei näe ma sellel mitte mingit olulist väärtust. Kas see on üldse see, mida ma tahan? Mida ma tegelikult vajan, kui ma endaga täiesti aus olen?

Pidin tõdema, et tegelikult ma ei oska sellele vastata.

Tuli kaminas vaatas mind kaastundlikult, muigas ja küsis: aga mis oleks, kui lõpetaks selle isetahtmise ja tõeliselt alistuks elule, loojale ja oma sügavamale olemusele? Lubaks elul kanda, kuhu iganes, lihtsalt usaldades, et see on sinu kõige kõrgemaks hüvanguks? Just nii nagu ühest seemnekübemekesest sai selline superorganism nagu sina ja sa ei pidanud selleks midagi tegema. Ehk on elul pakkuda sulle veel üllatusi, mida sa ise välja mõtlema ei pea?

Ja siis tõusis minu seest selline palve, mis kõlas umbes nii: kallis elu, universum, looja, kes iganes sa oled, kes mulle elu on andnud, ma annan oma elu sinu kätte, alistun sellele, mis on sinu kõrgeim eesmärk minuga. Tulen kaasa, kuhu sa mind juhid, vahel puigeldes, vahel rõõmuga, kuid tulen.

Ja sellest alates olen ma püüdnud nii hästi kui võimalik sellest palvest juhinduda. Pean tõdema, et see ei ole olnud lihtne, sest avarduma, laienema peab kogu aeg. Ei saa maha istuda ja öelda, et ma enam ei mängi. Kuid samal ajal olen ma viimase kuue aasta jooksul elanud ja olnud elus rohkem kui kogu eelneva elu jooksul. Iga aasta sellest elust vääriks eraldi raamatut. Sellist õpetlikku, kus on peatükid õppetundidena, kuidas ei tohi teha. Mulle tundub, et täna ma vaikselt hakkan alles aimama, mida sellise palve tegemine tähendab reaalsuses.

Kuidas hoida vaimsel teel reaalsusega kontakti?

Vaime teekond on minu jaoks tee illusoorsusest reaalsusesse. Me elame oma peades, mis on tulvil mälestusi ja unistusi. Hüppame kogu aeg mineviku ja tuleviku vahel ning samal ajal jääb meile märkamata praegune hetk – reaalsus.

Vaimsel teel olles tuleb märgata seda, et me ei asendaks sama sõltuvust lihtsalt teise sisuga. Mõtlen selle all seda, et kui muudame endas ringleva informatsiooni sisu, siis sellest palju ei muutu. Vajalik on igapäevaste harjumuste kujundamine, kus seame esimeseks iseenda heaolu ja seda selles mõistes, mis aitab meil olla hetkes, oma kehas, siin ja praegu, teha seda, mis meid enim inspireerib.

Mis on hinge ja keha kooskõla? Miks see inimesele vajalik on?

Hing ja keha on omavahel kooskõlas. Keha on hinge baromeeter. Nende vahel aga eksisteerib meie minateadvus, mis ajab kogu asja väga keeruliseks. Tema on see, kes elab igapool mujal kui käesolevas hetkes. Põhimõtteliselt võiks öelda, et vaimne tee on hinge ja keha suhte hoidmine ja sealt mittevajaliku väljasõelumine.

Mis asi on enneagram?

Enneagram on tööriist, mis aitab mõista, mismoodi minateadvus end üles ehitab. Millel ta põhineb, mida ta kasutab peamise energiaallikana, et hoida end töös. Kõik siin maailmas soovib kasvada, sealhulgas umbrohi. Kui aeda umbrohtu ei soovi, siis tuleb rohida. Enneagram on kui taimeteatmik, mis aitab aru saada, mis meie seest oleks mõistlikum välja rohida ja mis jätta.

Kuidas selle egoga siis võidelda või rahu sõlmida?

Kõik, millega sa võitled, hakkab vastu võitlema. See ei tähenda, et tuleks lihtsalt minna lasta ja mitte midagi teha. Minu kogemus on see, et tasub tundma õppida. Ennast kogu oma kõiksuses tundma õppida. Nii oma valgust kui ka varje. Kallistada läbi kapis klõbisevad luukered ja voodi all varjuvad koletised. Nad on alati õudsed nii kaua, kuni nendega tegelikult tuttavaks saad. Nagu vanasõna ütleb: anna kollile nimi ja ta ei ole enam koll.

Sama on meie egoteadvusega: õpi teda tundma ja võitlus lõpeb.

Palun jaga meie lugejatele paar head nippi ego maandamiseks.

Tunne. Kui kehas on mõni väga aktiivne tunne, siis mõtlemisest pole mitte mingit tolku. See on strateegia, millega püüame end üle kavaldada. Ego saab vaid toitu ja paisub ja ehitab erinevaid seinu, millega end reaalsusest eraldame ja siis üksinduses kannatame.

Ainuke, mis aitab, on alistumine tundele. Lihtsalt istu maha, võta üks pikem hetk, hinga rahulikult ja sügavalt sisse ja välja, lõdvesta keha ja hoia tähelepanu kehas, selles kohas, kus tunned seda tunnet. Ja tee seda nii kaua, kuni saabub rahu.

Meie tunded on nagu meie mõtted: nad soovivad meie aktiivset tähelepanu. Ainuke vahe on see, et tunded lahtuvad seeläbi, mõtted aga kappavad aina edasi, viies meid sügavamale ja sügavamale oma nõiutud metsa.

28. septembril viib Joonas Saks läbi Enneagrami koolituse, kus õpitakse ennast selgemalt nägema ning aimama, mis on see, mis paneb meid käituma teatud viisidel. Lisaks saab teada, mis paneb meid liikuma ja mis paneb meid paigale tarduma ja seda, kuidas automatismist välja murda. Soovid seminaril osaleda? Uuri SIIT lähemalt!