tantsupidu

Tekst: Evelyn Agyemang ja Kerly Ilves

Elagu rongkäik! Suurepärane laulu- ja tansupeo paraad ühendas järjekordselt kõik kauneid rahvariideid kandvad lauljad ja tantsijad ning neid tervitasid teeservadele rivistatud tuhanded pealtvaatajad, alates Vabaduse väljakust kuni lauluväljakuni. Neile, kes seda suursündmust vaatamas on käinud, ei ole vaja üle rääkida, kui suurepärane see elamus oli, sest ilmselt iga kolmas eestlane on seda vähemalt korra elus kogenud.

Rongkäik oli sel aastal, nagu kuulda, sama nagu eelmistel kordadel, suure üllatusena kattis merelt tulnud udu Pirita teed, nii et nähtavus polnud kiita, aga nagu pärast selgus sai see kallite hävitajate abiga hajutatud. Palju oli hõikeid ja naeratusi, uuendusena mainisid pealtvaatajad, tantsugruppide tänuavaldust kaasalamise eest väikese tantsuesitlusega. Kaugelt tulnud külalised olid pika rongkäigu lõpus ja kirjudelt nimesiltidelt võis lugeda gruppe Torontost, New Yorgist, Vancouverist, Austraaliast, Saksamaalt ja isegi Filipiinidelt.

Kel mingil põhjusel jäi seekordne paraad nägemata või külastamata, siis pakume väikest tagasivaadet kaunimatele emotsioonidele, veidramatele kostüümidele ja kaugeimatele külalistele läbi kokkuvõtliku galerii.

Elagu Eesti!

[femme_gallery id=”7681″]

Tekst: Evelyn Agyemang, toimetas: Kerly Ilves

Tantsupeoga algas põnevusrohke laulu-ja tantsupeo nädalavahetus möödunud nädalal. Tegemist on eestlastele teada-tuntud üritusega ja seda tähistatakse üldlaulupeona iga viie aasta tagant. Minu jaoks toimus suure ürituse esmakordne külastus reedel, 4. juulil, mil Kalevi eskstaadionil toimus XIX tantsupeo “Puudutus” 1. etendus.

Laulu- ja tantsupeo tuli jõudis sel aastal Tartust Tallinnasse tänu suurele kirglikule saatjaskonnale, kes pea kuu aega tõrvikut läbi vihma ja päikese ratastel seitset maakonda läbides kohale toimetasid. Kalevi Keskstaadion võttis kõik jalgratturid vastu ja tänu neile süttis peo avamist tähistav tuli staadionil.

Kujutage kuulsusrikast päeva päikese, värvikates rahvariietes tantsijatega, kes on kokku tulnud üle Eesti ja nad tantsivad elava muusika saatel, mis puudutab südameid ning haarab endasse kõik kohalolijad. Sellise elamuse osaliseks sain sünkroonisliikuvate tantsude kaudu, mis olid imeosavalt kokku sulatatud.

Tantsijaid olid mehed, naised, poisid ja tüdrukud, memmed ja taadid. Inimesed olid kokku tulnud igast Eestimaa nurgast, et tähistada läbi tantsu oma riigi vabadust ja ühtsust, ning see õnnestus ilma igasuguste kommentaarideta. Paljud nõustuvad, et tunne, mis üritus annab on sõnadega kirjeldamatu, nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele, nii et kanaihu ja pisarad on levinud emotsioon.

Selle aasta teema oli “Aja puudutus. Puudutuse aeg!” ning ürituse algusest andis märku tiksuv kell, mille saatel hakkasid treppe mööda tantsijad staadionile liikuma. Kahetunnine üritus oli kui lõppematu etendus, kus pause ei olnud ja tantsijad olid teineteisega käte-jalgede, südame ja hinge kaudu seotud.

Üle 60 000 inimese kogunesid igale Kalevi Keskstaadionil toimunud etendusele, nii et piletid olid ammu välja müüdud ja lisaks müügile pandud piletid müüdi läbi viie tunniga. Esitlusele tuli kümneid tantse, mis olid osavalt seatud, eriti meeldejäävad olid meeste esitluses kaika- või vitsatantsud ning valgesse riietatud neidude mustade tiibadega linnulendu meenutav tants. Need moodustasid muusikaga väga nauditava ja liigutava koosluse.

Samuti aitasid emotsiooni tugevdamisele kaasa laval esinenud muusikud, kes tantsule kauni muusikalise tausta lõid. Palad rääkisid peamiselt armastusest, ajaloost, olemisest ja kodust, mis pandi elama läbi tantsijate esitluse kaudu, jutustati ajaloost, probleemidest, väärtustest ja võitudest.

See süstis lootust, mis on laulu- ja tantsupeo määratluseks alates oma sünnist 1869. aastal Tartus. Kohtumiseni 5 aasta pärast XX juubeliüldlaulu- ja tantsupeol!

[femme_gallery id=”7471″]

Vaata videoklippi XIX tantsupeo avamisest: