Palju õnne Roberta!

Tänavuse Kuldnõela auhinna võitis luksusrõivaste brändi looja Roberta Einer, kes loob naiselikke ja iseteadlikke komplekte, milles leidub mängulisust ja huumorit. Kuldnõela raames tõi moelooja Tallinn Fashion Weeki lavale isikliku ja ausa kollektsiooni, mis tähistab tema viite tegutsemisaastat. 

[femme_gallery id=”72526″]

“Täpselt viis aastat tagasi avanes mul võimalus näidata enda loomingut esmakordselt Londoni moenädalal. Täna, kümme kollektsiooni ja showroomi hiljem on läbi käidud pikk ja keeruline teekond täis kordaminekuid, õppetunde ning ka koostöid maailmakuulsate brändidega,” võtab varasemalt Hõbenõelaga pärjatud Roberta Einer oma teekonna lühidalt kokku.

Kuldnõela nominatsiooni valguses tundub moelooja jaoks ainuõige aeg tuua viimaste
kollektsioonide kõige tähenduslikumad komplektid ja rõivad moefännidele näitamiseks
Eestis. “Kuigi minu igapäev möödub meie Londoni stuudios, inspireerib Eesti, lapsepõlves
vanaema kõrvalt õpitud käsitöö ning soov esindada enda kodumaad uhkusega mind
igapäevaselt ka siin kaugel,” ütleb Einer.

Roberta Einer on luksusrõivaste brändi looja, olles õppinud nii Central Saint Martinsi kui
Westminsteri Ülikoolis. Ta on olnud intern Mary Katrantzou ja Alexander McQueeni
moemajas, aga töötanud ka Balmainis. Roberta enda bränd on tegutsenud 11ndat
hooaega, luues eksperimentaalseid, luksuslikke naiste rõivaid, keskendudes tekstiilidele
ka traditsioonilistele couture-tehnikatele. Tema loomingut iseloomustavad mängulised
kaunistused, üllatavad värvikooslused ja käsitööna valminud tikandid, et luua julget ja
naiselikku esteetikat. Teiste seas on Roberta teinud koostööd Christian Loubutini, Naomi
Campelli ja Vansiga.

Igikestev girl power!

Hiljuti Londoni moenädala põhikavas esitlusele tulnud Roberta Eineri uusimas kollektsioonis valitses tema loomingule igiomane girl power. Ehkki igal hooajal on selle ümber loodud justkui uus paralleelmaailm, jääb brändi vaim ikka samaks – see on noor mänglev tütarlaps, kes tunneb end oma kehas hästi ja on õnnelik, olles tema ise.

[femme_gallery id=”55775″]

1980. aastad tunduvad olevat põhjatu ideede varasalv, mis on erinevaid moekunstnikke inspireerinud juba pea kaks kümnendit. Roberta vaimustus seekord filmidest „Blade Runner” ja „Tron”; vanadest videomängudest ja nende kirevast graafikast; power suit’i võimsusest, neoonvärvidest ning kogu selle kompoti veidrustest. Mitmed kleidid ja jakid said rikkalikult kaetud Swarovski kristallidega, mis lisavad rikkalikult glamuuri – koostöö, mis jätkub juba kolmandat hooaega.

Ometi pole sugugi kõik kleidid disainitud maksimalistlikku esteetikat silmas pidades – on ka märksa tagasihoidlikumaid komplekte, kus pääsevad mõjule väikesed detailid.

Pidžaamastiilis tikitud ülikonnad vahelduvad kaunistatud puhvjopedega, litritega peokleitidele lisavad vaheldust peenikese triibuga kangas ning asümmeetrilised lõiked. Roberta lisab oma loomingule isikliku aspekti, kujutades tikitud piltidel oma vanemaid nende puhkusereisidel 1980. aastatel.

Kollektsiooni esitlus ise oli üsna värvikas ja ebatavaline. Modellid tantsisklesid 1980. aastate muusika saatel, aeg-ajalt riiulilt mõnda taldrikut haarates ning kirjutades sellele midagi taunimisväärset, mida nad sooviksid maailmast hävitada. Loosungitel oli mainitud kapitalismi, mõõdulinti, rassismi, võltssõpru ning paljut muud. Seejärel loopisid tüdrukud taldrikuid suure hooga vastu seina, nii et killud lendasid üle kogu ruumi laiali. Nende tegevus, ehkki sümbolistlik, andis lootust, et sellise suhtumisega saab ehk tõesti maailmas ühtteist paremaks muuta.

Roberta Eineri California Dreaming

Roberta Einer esitles oma uusimat kollektsiooni eelmisel nädalal London Fashion Weeki raames. 2018. aasta kevadsuvine looming tuli esitlusele endises Central Saint Martinsi peahoones, mis oli palmide, patjade ja meeleoluka muusikaga saanud californialiku ilme.

[femme_gallery id=”51934″]

Tema viimase kollektsiooni temaatika pärinebki just Californiast, olles innustatud sealsest surfi- ja skeidikultuurist, mis oli populaarne 1970.–1980. aastatel, sloganitest ja graafilisest disainist. Julgest värvi- ja säraküllasest kollektsioonist õhkub Roberta loomingule omast olemust. Maksimalistlik moekunstnik vaimustub seekord ajastu fotograafide Joseph Szabo, Hugh Hollandi ja Jay Adamsi töödest – ajast, mil välibasseinid olid tühjaks lastud, et seal hoopis rulatada, kui noorus võimutses, ja oluline oli lahe olla. Ameerika kunstniku Raymond Pettiboni postrid räägivad sama keelt, mida sloganid jakkidel, kleitidel ja aksessuaaridel. Lapselikud illustratsioonid on miksitud punkrokiliku esteetikaga ning mõjutatud ka grafitikunstist.

Oma suvekollektsioonis pakub Roberta juba tuttavaid ülisuuri lohvakaid jakke sädelevate pärltikanditega, lohvakad T-särgid vahelduvad nappide nabapluusikestega, laiadele pükstele pakuvad vaheldust lühikesed kleidid. Ei puudu ka hooaja trendidele iseloomulik asümmeetrilisus. Motiividest figureerivad seekord palmid ja mereteema.

Olulist rolli mängivad, nagu ikka Roberta loomingus, erinevad tekstuurid. Pärltikandi kõrval on mitmekihiline šifoonkangas, Swarovski kristallid ning nahkaplikatsioon. Roberta on seekord kasutanud ka Vansi ketse, mis on samuti pärltikandis mustreid ning kirju täis tikitud.

Modellide olemusest õhkub rahulolu ja mõnusat olemist oma riietes, ei mingit ebamugavustunnet. Ei puudu ka robertalik girl power ja kambavaim.

Talvine Vahemere romantika

Londonis tegutsev noor andekas moekunstnik Roberta Einer esitles Londoni moenädalal oma uut tuleva sügistalvise hooaja kollektsiooni.

[femme_gallery id=”45285″]

Iga Roberta kollektsioon on inspireeritud konkreetsest paigast. Varem on innustust pakkunud Las Vegas ja Miami, seekord aga märksa lähedasem Vahemere-äärne Portugal. Art Deco arhitektuuristiil ja struktuursed neljakümnendate lõiked on segatud Portugali plakatikunsti ja nukrameelse Fado muusikaga. Käsitsi maalitud loodusmustrid on Roberta loomingule omase littertikandiga kombineeritud ja Swarovski kristallidega rõhutatud.

Maksimalistliku joonega luksuslikku kollektsiooni kuuluvad juba eelmistest hooaegadest tuntud lohvakad bomberjakid, triiksärgid on kõrvuti elegantsete kleidikestega. Uudne element on seeliku hübriid, mis on eest kõrge taljejoonega, tagant aga võrgutavalt madala väljalõikega. Pikk sõjaväemantel on seljalt kaunistatud rikkaliku tikandipannooga.

Roberta koostööst Berliini jalatsifirmaga Aeyde kaunistavad modellide jalgu pärltikandiga kaunistatud stilettod ja sukksaapad. Meisterlikud käsitikandid kujutavad koisid, kiile ja liblikaid, meenutades romantiliselt melanhoolset nostalgiat Vahemere talves.

Palju õnne Lilli ja Roberta!

Tallinn Fashion Weeki avapäeva lõpetas suurejooneline Kuldnõela gala, mille käigus kuulutati välja Eesti kõige tähtsamate moeauhindade tänavused võitjad. Loomingulist järjepidevust, ilu ja kvaliteeti hindav auhind Kuldnõel anti Lilli Jahilole, aasta säravaima panuse eest meie moeellu pälvis Hõbenõela Roberta Einer.

Eile õhtul toimus Tallinn Fashion Weeki avapäeva raames Kuldnõela gala, kus anti üle Eesti kõige mainekamad moeauhinnad. Saalitäis publikut oli tunnistajaks nominentide võrratutele kollektsioonidele ning õhtu lõppedes anti üle nii Kuldnõela kui ka Hõbenõela auhinnad.

Kuldnõela auhinnaga pärjati Lilli Jahilo, kes on tuntud oma puhta ja ilusa, loodusest inspireeritud ning ülimalt naiseliku käekirja poolest. Tema omanimeline ja rahvusvaheline bränd on pühendunud aegumatu ilu väljendamisele ning Lilli Jahilo moemaja rõivad valmistatakse eksklusiivselt Eestis oma ala professionaalide poolt, hoides seeläbi elus Eesti moekultuuri pärandit ja tagades toodete ideaalse istuvuse ning kompromissitu kvaliteedi.

[femme_gallery id=”42179″]

“Lilli on minu silmis alati olnud imeilusa ja ääretult kvaliteetse moedisaini esindaja ning on selle tunnustuse enam kui ära teeninud,” kommenteerib Kuldnõela võitjat žüriiliige ning moetoimetaja ja -blogija Aljona Eesmaa. “Seekordne Kuldnõel näitas taaskord, kui palju suurepäraseid ja erinäolisi moekunstnike meil Eestis on. Ei olnud üldse lihtne niivõrd erinevaid kollektsioone hinnata, kuid mul on siiralt hea meel, et žürii leidis ühehäälselt, et Lilli Jahilo on tänavu Kuldnõela väärt,” sõnab ta.

Hõbenõela auhind, millega tunnustatakse viimase aasta säravaimat panust meie moeellu, anti üle Roberta Einerile, kelle 2015. aastal asutatud omanimelist kõrgmoebrändi on tänu innovaatilise lähenemisele ja originaalsele tehnikale saatnud suur rahvusvaheline edu. Oma lühikese tegevusaja jooksul on ta pälvinud mitmeid ülemaailmseid moealaseid tunnustusi ja auhindu ning tema loomingut võib leida nii maailma suurimatest moeajakirjadest kui ka mitmetest rahvusvahelistest tippbutiikidest.

[femme_gallery id=”42128″]

“Esimest korda on Hõbenõela nominendid väga tugevalt Kuldnõela nominentidele kannale astumas,” kommenteerib Aljona Eesmaa. “Seekordsed Hõbenõela nominendid olid väga tugevad ning oleksin hea meelega kõikidele neist ka auhinna andnud. Aga usun siiski, et Hõbenõel läks õigesse kohta – Roberta on teinud imelist tööd ning see auhind on parimaid viise näitamaks, et ka Eestis elatakse tema tegemistele kaasa ja tunnustatakse tema loomingut,” lisab ta.

Eesti moedisaini auhind Kuldnõel antakse silmapaistvale moedisainerile või kaubamärgile loomingulise järjepidevuse eest vähemalt viie viimase aasta vaates, pidades silmas kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, müügiedu ja ekspordivõimekust. Hõbenõel antakse välja viimase aasta säravaima panuse eest meie moeellu – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, originaalse idee ja energilise teostuse eest.

Roberta Eineri troopiline kasvuhoone

Uue kollektsiooni esitlus Londoni moenädala raames suundus piltlikult öeldes jalutuskäigule metsistunud kasvuhoonesse, mille ümber tiirutasid hästi rõivastunud modellid.

Värvikas Roberta

Londonis elav üliandekas moedisainer Roberta Einer naudib kodumaal käimist, sest see on aeg lähedastele ja iseendale. Justkui emotsionaalselt ja vaimselt puhastav sisemine restart enne uute mägede vallutamist. Seda enam oli meil suur rõõm kohtuda selle erilise noore naisega möödunud neljapäeval toimunud Femme salongiõhtul. Hubaselt koduses keskkonnas said huvilised kuulata lähemalt moelooja vahetuid emotsioone Londoni ja Pariisi moenädalatest, muinasjutulisena tunduvast karjääriteest, isiklikest mõtetest ja edasistest plaanidest. Etteruttavalt võib öelda, et 2,5 tundi möödus lummuses ja mõeldes, kas see kõik on päriselt?

[femme_gallery id=”34758″]

Roberta Einer on 24-aastane. Paratamatult kerkib tema noorus teemaks, arvestades seda, et vähem kui aasta eest pani ta aluse isiklikule silmapaistva käekirjaga moebrändile, mis lööb laineid moepiiblite veergudel, aasta olulisematel moenädalatel ja on saamas üheks lemmiktegijaks ka mõjukamate ostjate seas. Kuulates Robertat kõnelemas oma kujunemisteest armastatud disaineriks ja eneseteadlikumaks inimeseks, on ilmselge, et tema vanus pole siinkohal teema – intelligentne ja aus suhtumine töösse ja elusse üldiselt, eneseteadlikkus ja kogemused räägivad iseenda eest. Kõigele sellele lisavad oma võlu juurde tema loomulikkus, uudishimu, avastamisrõõm ja pidev õppimistahe.

London oli ainuvõimalik valik

Roberta on tudeerinud Londoni kuulsas disainikoolis Central Saint Martinsis ning lõpetanud 2015. aastal Westminsteri ülikooli. Põhikooli lõpetamise järgselt Inglismaale kolimine tundus ainuõige valikuna, viimaks ellu oma suurt unistust saada tunnustatud moeloojaks.

Mood oli minu jaoks ainus valik ning sisetunne ütles, et Eesti moeharidus jääb minule maailmatasemel läbilöömiseks natukene nõrgaks.

Roberta tänab selle eest oma vanemaid, kes olid piisavalt usaldavad ja julged, et lasta noorel, aga otsustuskindlal tütrel iseseisvalt täiesti uude maailma astuda. Nagu öeldakse, et vanemad annavad oma lastele juured ja tiivad – selleks, et püsida kindlalt jalgel ja jaksata lennata oma unistuste järele.

Balmain muutis minu elu

Roberta on töötanud internina selliste silmapaistvate tegijate nagu Balmaini, Roksanda Ilincici, Alexander McQueeni ja Mary Katrantzou stuudiotes. Kuigi väärtuslikuks kogemuseks on olnud kõik nimetatud, hindab moelooja eriti kõrgelt tööaastat ühes vanimas Prantsuse moemajas ‒ Balmainis. Seal õppis ta nägema minimalistliku esteetika kõrval ka disaini eklektilisemat ja lõbusamat poolt, mängima kõikvõimalike materjalidega ning nautima iga hetke kogu protsessis (magamata ööde ja kriitika kiuste). Töötamine loominguliselt vabas ja inspireerivas keskkonnas, kus kõik on võimalik, andis omapoolse tõuke ka vaimustavalt värvilise (kooli)lõpukollektsiooni loomiseks.

Peab looma midagi, mis sind ennast õnnelikuks teeb ja naeratama paneb!

Lähtudes iseenda kogemusest, innustab Roberta kõiki hindama kõrgelt praktika (ka tasustamata töö) kogemust. Mida rohkem lisandub pagasisse teadmisi, oskusi ja kogemusi, seda eneseteadlikumaks ja väärtuslikumaks muutub inimene tööandjate silmis.

Moemaailm on karm – üldiselt ei pea suured nimed pingutama selle nimel, et inimesi enda juurde saada, oluline on muuta ennast vajalikuks.

Mõõnadest ja tõusudest Westminsteris

Lisaks tehniliste oskuste ja teadmiste omandamisele õpetas Westminsteri kool mõistma kriitika paratamatust ning vajalikkust kogu õppeprotsessis. Igasugune kriitika ja muudatus on lõppkokkuvõttes hea, sest see sunnib ja samas ka innustab edasi pingutama paremaks saamise nimel. Roberta tunnistab, et ta pole alati suutnud õppejõududelt saadud kriitikat rahulikult võtta. Pingeperioodidel kogetud emotsionaalsed rollercoaster’id ei ole ka supertüdruku jaoks olnud võõras teema.

Inimlikul tasandil on loomulik see, et kui noor inimene on andnud endast piiratud aja jooksul maksimumi, suuresti seda iseenda, oma vaimse ja füüsilise tervise ning suhete arvelt, ei ole võimalik rahulikult ja mõistlikult kuulata järjepidevalt negatiivset tagasisidet inimeselt (olgugi, et see inimene on hinnatud õppejõud), kes on kogu protsessi juures olnud justkui vaid viivuks. Meeletu pettumus ja trots elu ühel pingelisemal perioodil sundis Robertat oma hinnatud õppejõule Andrewile kirjutama, et loobub oma kollektsiooni tegemisest, sest emotsionaalselt ja füüsiliselt ei jaksa ega taha ta enam sellega tegeleda. Mõõnad asendusid aga positiivsemate perioodidega. Olulised väiksed momendid, sisemine jonnakus ja meeletu tahtejõud innustasid Robertat jätkama oma esimese unistustekollektsiooni loomist. Milleks loobuda, kui panustatud on juba niivõrd palju? Kogemused õpetavad ja nii suudab ka noor disainer tänasel päeval võtta kriitikat pigem motiveeriva nähtusena.

Westminster õpetas olema iga päev parem kui eile. Oluline on endalt pidevalt küsida, et kas ma andsin endast maksimumi ja mida ma veel saaksin teha, et saada paremaks disaineriks. Olen tänulik.

Westminsteris nagu moemaailmaski jäävad püsima vaid kõige tugevamad, andekamad ja kõige selgema visiooniga talendid: 40le kohale kandideeris 1800 inimest, viimasel aastal jäeti alles 25 ning vaid 12 inimest näitas enda kollektsiooni lõpu-show’l. Robertat märkasid kõik.

Roosa-helesinine unistus unicorn’idest ja vaimustavast tulevikust

2015. aasta sügisel Londoni moenädalal esitletud kollektsioon on inspireeritud nõukogude ja ameerika popkunstist. Roosa mullinätsu ja helesinise unistuse tooni riided, mis on kaetud litrite, tikandite ja paeltega, viivad meid heldinult ja samas ehk ka veidi eneseirooniliselt tagasi teismeikka, kus (kooli)maailma vallutasid ameerika cheerleader’id ja nõukogudeaegsed koolivormid. Ühel ajal sarnased ja samas vastandlikud maailmad.

Tahtsin teha kõige pöörasemat asja, mida suutsin teha. Soovisin näidata kõiki neid tehnikaid, mida olin senise elu jooksul õppinud. Teadsin, et see moe-show võib olla ainus võimalus, millal saan midagi sellist teha. Olin teadlik sellest, et taolise kollektsiooniga võib kaasneda kas täielik läbikukkumine või tõeline õnnestumine. Vähemalt olin kindel, et minu portfoolio saab olema mitmekülgsem.

Roberta iseloomustab teismeiga naiivse, muretu ja ilusana ning sedasama tunnet soovis ta tikkida ka oma rõivaesemetesse. Punk-girlpower’i kollektsiooni loomine väljendas noore looja enda jaoks justkui uut algust iseendale, enesearmastusele ja enesekindlusele – iga naine saab olla see, kes ta on, ja teha seda, mis teda õnnelikuks teeb, isegi siis, kui on neid, kes on skeptilised ja lahkuvad. Roberta lähenemine moele ja oma loomingule ongi sügavalt isiklik, oma loo ja eesmärgiga. Sügavalt isiklik ja ilus.

Ma olen lihtsalt üks tüdruk

British Fashion Council on nimetanud Roberta 2016. aasta One-to-Watch moeloojaks. Ja uskuda võib, et see imetabase power’i ja nägemusega naine suudab veel paljugi korda saata. Selle uskumatu eduloo taga on meeletu töökus, tahe, jonnakus ja uudishimu nii moe kui ka elu vastu ning sisemine nälg teha oma elus midagi märkimisväärselt olulist. Kindlasti ka õnnelike juhuste kokkusattumine ja julgus riskida. Vaieldamatult on tema suurimateks toetajateks sellel valitud teel tema perekond ja lähedased sõbrad ning noor moelooja ei väsi neid selle eest tänamast.

Siin ma siis täna olen. Mina ise. Nii, et ma võin vaadata peeglisse ja tunda uhkust selle üle, kelleks olen nende aastatega kasvanud. Loodan, et minu inimesed ja minu lähedased on ka, sest päeva lõpus on see ainus, mis loeb.

Mood kannab endas väärtuslikku lugude jutustamise võimalikkust. Roberta on loonud enda jaoks piisavalt tugeva pinnase selleks, et tema lugusid tahetakse aina enam kuulata ja näha nii välismaal kui ka kindlasti siinsamas koduses Eestis. Ootame mõnusa ootusärevusega uusi kollektsioone ja järgmiseid kohtumisi nii tema suurepärase loomingu kui ka tema endaga.

Roberta tegemistel saab silma peal hoida tema kodulehel, samuti Instagramis.

Järgmine Femme salongiõhtu pakub kevadist turgutust meeltele ja värskendavaid ideid kehale. Kolmapäeval, 23. märtsil kell 19.00 astub kuulajate ette raamatu „Kõik mahlaks” autor, toitumisnõustaja Anneli Kõiv. Õhtu info siit .

Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud salongiõhtud leheküljega.