Marlon Brando oli erakordne kunstnik ja Hollywoodi ikooniline staar, kelle revolutsiooniline näitlemismeetod muutis filmiajaloo kulgu. Hoolimata ülemaailmsest kuulsusest suutis Brando kollase pressi uudishimulike silmade eest oma eraelu varjus hoida. Koduseinte vahel pidas mees aga terve elu audio- ja videopäevikuid, luues niimoodi iseendast haruldase arhiivi. Dokumentaalfilm “Kuula mind, Marlon”, mis jõuab ekraanile täna õhtul Kumu auditooriumis, avab nende vahendusel selle erakordse kunstniku varjatuma poole.

2004. aastal surnud näitleja jättis endast maha arhiivi, mis sisaldab umbes 200 tunni jagu helisalvestisi. Sellest äärmiselt isiklikust, ilma igasuguse edevuseta jäädvustatud materjalist on Stevan Riley pununud inimliku ja ausa filmi, mis on kaugel klantsportreest. Meie ette astub mees, kes välise bravuurikuse varjus heitleb sisemise ebakindlusega ja tunneb tõrksust näitlemise vastu. Mees, kes veetis oma elu viimased aastad sügavas üksinduses.

Rohkelt kiidusõnu ja tunnustust pälvinud filmi seansi juhatab sisse režissöör Peeter Simm. „Aeg jaotub enne ja pärast Brandot, nagu ka enne või pärast Picassot ja Hemingwayd,” ütleb ta ühe oma lemmiknäitleja kohta.

Kaunis portree suurest inimesest, kes ka kõige eredamas rambivalguses ja sügavaimas depressioonis suutis alati jääda empaatiavõimeliseks ja humaanseks.

Sissepääs täna, 20. septembril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidvale linastusele on tasuta. Film on ilma tõlketa.