Tallinna Kunstihoone galeriis avatakse 5. augustil kell 18.00 näitus „Sada särki seljas“, mis vaatleb T-särki kui materiaalkultuuri objekti Eestis. Mäluasutustest, erakogudest ja otse valmistajatelt laenatud särkide hulgas on disaini- ja kunstiteoseid, poliitilise sõnumiga särke, kurioosumeid ja täiesti tavalisi tarbesärke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja lähimineviku olulised küsimused ja areng. Eksponeeritud on väga erinevate autorite särke. Teiste hulgas on esindatud Reet Aus, Kertu Ehala ja Ave Teeääre, Marco Laimre, Laivi Suurväli, Peeter Sepp, Saima Priks, Juku-Kalle Raid ja Johannes Säre.

Foto: Mari Volens

T-särk muutus 20. sajandi jooksul üheks enim kantud moeesemeks, olles inimeste ja ettevõtete poliitiliste, individuaalsete ning kaubanduslike sõnumite väljendamise odav ja lihtne vahend. Sootunnusteta T-särki peetaksegi sageli üheks kõige demokraatlikumaks rõivaesemeks, sest see on teistega võrreldes väga ambivalentne. Seda võib kanda tööl või kodus, trennis või pidulikul vastuvõtul. T-särk kannab viiteid moderniseerunud ühiskonna parimatele ja halvimatele omadustele.

Endisest alussärgist on saanud näiteks protesti- ja vastupanukultuuri lahutamatu osa. Sõjavastased, naisõiguslased, keskkonnaaktivistid ja paljud teised liikumised on T-särki oskuslikult kasutanud oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Paraku on T-särk ka masstootmise ja kaasneva liigtarbimise ideaalne näidistoode. Kogu maailm, eesotsas arengumaadega, on sõna otseses mõttes tekstiilijäätmete, sh T-särkide alla mattumas. Välisest lihtsusest ja ambivalentsusest hoolimata on T-särk salakavalalt keerukas ja selle olulisus, ülesanne ja tähendusvarjund olenevad suuresti vaatlemise kontekstist.

Sten Ojavee on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) kuraator, kelle peamine huvi on identiteedipoliitika, rõivaste roll, tähendus ja kasutusala tänapäeva ühiskonnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust (BA) ning Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja filosoofiat (MA). Viimaste projektide hulka kuuluvad „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (kaaskuraator, 2019) ja VI Artišoki biennaal Balti jaama ootepaviljonis (2018).

Siim Preiman on Tallinna Kunstihoone kuraator, kelle kuraatoriprojektid seiravad kunsti võimalikku rolli üleilmsetele jõududele vastupanu osutamisel, keskendudes kunsti tegemise eetikale ja ühiskonnas väheräägitud lugudele. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust. Viimaste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad Maria Valdma isikunäitus „Mälupalee“ Tallinna Linnagaleriis (2021), Mihkel Ilusa ja Paul Kuimeti paarisnäitus „Lõputa lugu“ (2020) ning rahvusvaheline rühmanäitus „Hea olemise kunst“ Tallinna Kunstihoones (2019).

Näitus on valminud Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös.

Näitust sponsoreerib MTÜ Uuskasutuskeskus.

Tallinna Kunstihoone 2021. aasta programm käsitleb muu hulgas inimkeha ja selle äärmisi seisundeid. Ühel pool on justkui sünnieelne keha nime, soo ja rollita. Teisel pool sotsiaalselt võrgustunud keha, millel juba lasuvad ootused, kohustused ja piirangud. Kevadnäituse satelliitnäitus „Pealaest jalatallani“, Sten Ojavee ja Siim Preimani kureeritud „Sada särki seljas“ ning Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste lavastus „Kas sa etendad iseennast?“ paigutuvad nende kahe seisundi vahele ning ühel või teisel moel otsivad nende lepitamise võimalusi.

Kunstihoone galerii (Vabaduse väljak 6) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Kunstihoones ja samas lähedal Linnagaleriis ning Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi installeerib Valge Kuup.

NB! Sisenemiseks tuleb esitada üks järgmistest tõenditest:
1.       COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend
2.       COVID-19 läbipõdemise tõend
3.       72 tundi enne üritusele sisenemist teostatud PCR test (negatiivne)