Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 30. jaanuaril näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“, mis tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.
Kreenholmi kangaid mäletatakse täna sageli kui üht määratlematut mahtu lillelist sitsi, millest tehti kitleid. Meil on soov ja võimalus näidata, et on veel palju muud.
Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. 1857. aastal asutatud vabriku arengut on käsitletud nii majandus- ja tööstus- kui ka arhitektuuriajaloo perspektiivist, kuid vähe on teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, ent tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest. Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute või laudlinade kujul. Kes olid Kreenholmis 1960. aastatest need kunstnikud, kes määrasid trüki-, frotee- ja žakaarkanga kaudu siinse argikeskkonna ilme, ja mida Kreenholmis täpsemalt toodeti? Näituse eesmärk on vabriku keskse väljundi, tekstiilitoodangu, sellega seotud tingimuste, võimaluste ja protsesside ning seda kujundanud kunstnike lähem tutvustamine.
Esimene kunstnike koosseis alustas Kreenholmis 1963. aastal, kui avati žakaarkanga valmistamisele keskendunud Georgi vabrik, mis lõi tugeva aluse mööblikanga tootmisele. 1967. aastal avatud viimistlusvabrikus alustati trükikangaste tootmisega ja professionaalsete kujundajate ring laienes. Kui peamine kunstnike koolituskeskus ENSV-s oli riiklik kunstiinstituut (ERKI), siis enamik Kreenholmis tegutsenud kunstnikke olid hariduse saanud Moskvas, Peterburis, Ivanovos ja mujal. Nii segunesid Kreenholmi kangastes tehniliste võimaluste kõrval mõjuteguritena mitmed kultuurilistest ja esteetilistest eelistustest ning traditsioonidest kantud eripärad.
Näitusel tuuakse vaatajani Kreenholmis toodetud kangaste kujunduste haruldaselt lai spekter ja tutvustatakse seeläbi lähemalt tööstuskunstniku positsiooni ning tekstiilide disainimisega 1960. aastate algusest tegelenud kunstnikke nagu Irina Ševtšuk, Šamil Alijev, Koidu Sirp, Maasike Maasik, Boriss Uvarov, Nadežda Hlestkova, Tamara Barbarina, Natalja Kapajeva, Jelena Jupatova ja paljud teised.
Kreenholmi kui nähtuse erinevad aspektid, selle kunagine totaalsus ja paratamatu hääbumine on kõnetanud ning kujunenud oluliseks lähtepunktiks mitmetele tänastele kunstnikele. Ka käesolevale näitusele on kaasatud kaasaegse kunsti teoseid – 2009. aastast pärinevad Eleonore de Montesquiou Kreenholmi arhiivimaterjalidele toetuv videojutustus „Vabrik“, Marge Monko videotöö „Nora õed“ ning 2017. aastal loodud Maria Kapajeva video „Helge tee“, aga ka Andres Toltsi ja Signe Kivi loomingut.
Näitus valmis möödunud aasta keskpaigaks Narva Muuseumis ning on kohandatud ja täiendatud ETDM-i tarbeks, muuhulgas tänu värskelt leitud materjalile, mis on aidanud tuvastada senisest enamate kangakujunduste autoreid.
Eksponeeritud on rohkelt kangaste näidiseid, kuid seejuures siiski vaid väike valik Kreenholmi toodangust läbi aastate. Külastajaid oodatakse täiendama näitust ja muuseumi kogusid, tuues või saates säilinud isiklikku fotomaterjali Kreenholmi kangaste kasutamisest. Kuna Kreenholmi varasemast toodangust on säilinud vaid miniatuursed näited, on eriti oodatud 1960.–1970. aastatel toodetud kangad.
Näitus on valminud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Narva Muuseumi koostöös ning põhineb peamiselt Narva Muuseumi kogudel.
Kuraatorid: Helen Adamson ja Kai Lobjakas
Kujundaja: Kristi Paap
Graafiline disain: Sandra Sirp