Alates reedest, 11. märtsist saab HOP galeriis vaadata Maiu Moosese, Margot Kase ja Stina Valgma ühisnäitust „Hingamine“.

Fotol Maiu Moosese rinnaehted “Hingamine”

Aine- ja teabevahetus, dialoog sisemise ja välise, enda ja teiste, oma ja võõra vahel. Pingestumine ja lõdvenemine, avardumine ja koondumine, sirutumine ja kokkutõmme. Tuksumine, võbelemine, värelemine.

Hing, hingestatus ja hingus on seotud elu ja elususega. Hingusele minek, seevastu, märgib elu lõppemist, vähemalt füüsilisel tasandil.

Elususe tingimus(t)eks on ainevahetuses osalemine ja/või (enese)teadvuse kasutamine. Nende tingimuste ulatus on hoomamatu ja nii võib olla ka elusus. Hingamisega sarnased sisse-välja liikumise protsessid toimuvad ka mõningate objektidega, mida ei peeta elusaks ja eneseteadlikeks, näiteks atmosfäär või meri. Sealgi toimivad vaheldumisi tõmbe- ja tõukejõud, pindpinevus ja tiheduse võrdsustumine.

Hingamine koosneb vastuvõtust ja ära andmisest. Vastuvõtlikkuse tingimuseks on sisemine vaikus, tühjus. Küllane, elav, teadvustatud ja tunnetatud tühjus tekitab ärksuse, valmisoleku, huvi. Hinge tõmbamine on säärase vaikuse loomine. See, kas värskenduseks on vaja pikemat puhkust, välja magamist, hingetõmmet või silmapilku, sõltub ilmselt oskustest.

Nii kirjeldab kunstnik Margot Kask kolme kunstniku ühisnäitust, kus väljapanek koosneb hõbeehetest, keraamilistest anumatest ja akvarellijoonistustest.

Maiu Mooses on sündinud 1974 Raplas. Õppinud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti ( BA 1998) ja õpetajakoolitust (2005). Töötanud kunstiõpetajana Rapla kunstiseltsis, Kose kunstikoolis ning Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstikoolis. Hetkel õpetab ta Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias. Näitustel on Mooses osalenud ehete, maalide ning joonistustega aastast 1997.

Margot Kask on sündinud 1974 Tartus, elab ja töötab Tallinnas. Õppinud EKA-s graafikat (BA 1999), fotograafiat (MA 2009) ja kunstiharidust (alates 2013, lõpetamata MA). Näitustel esineb kunstniku ja kuraatorina alates 1995. Üheksakümnendate keskel kuulus rühmitusse [mo:bil] galerii, nullindate lõpus tegutses lühikest aega koos Loovala kunstnikega.

Visuaalses loomingus kasutab peamiselt fotot ja joonistust. Teemadest käsileb peamiselt intiimses ja fenomenoloogilises võtmes suhteid siseilma ja väliskeskkonna vahel, milles on olulised kogemus, seisundid ja protsessid.

Õpetab Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstikoolis.

Stina Valgma on sündinud 1974 Tallinnas. Õppinud keraamikat Eesti Kunstiakadeemias (BA 2000) ja Põhja-Arizona Ülikoolis (1997-98), läbinud EKA-s õpetajakoolituse. Töötab Savisalongis ja Loovalal. Varem on töötanud ja olnud asutajaliige Vanalinna Hariduskolleegiumi savikojas, Väike-Karja keraamikastuudios, Meistrite Hoovi keraamikakojas.

On loonud nii arhailiseid robustseid kui läbikumavaid õhulisi paberportselanist vorme ja neid omavahel ühendanud. Teemadeks on looduse ilu ja rütmide jälgimine ning kajastamine. Tööde seas on nii suuremõõtmelisi figuraalseid skulptuure, põrandavaase kui väiksemõõdulisi tarbevorme. Osaleb näitustel aastast 1997.