Sel laupäeval, 5. oktoobril esietendub Sadamateatris Harold Pinteri draama “Armuke”. Lavastaja on Andres Mähar.
On mees ja on naine. Jah, see on armastuslugu oma ilus ja valus. Või siis vabameelne käsitlus suhtest, mis on hakanud mõranema.
Kuna selle suhte mõlemad pooled on kirglikud ja loomingulised inimesed, otsivad nad abi rollimängust, mis ühel hetkel ületab piirid ja muutub tõeliseks. See lugu on nende armastuse proovikivi.
Esimest korda Vanemuise ajaloos jõuab publiku ette eelmise sajandi ühe mõistatuslikuma dramaturgi Harold Pinteri looming, kellega seostuvad inimkeele abitust väljendav absurditunnetus ja britilik must huumor. See 1962. aastal kirja pandud lühinäidend on näitleja Andres Mähari lavastajadebüüdiks.
“Mind on alati huvitanud küsimus sellest, kuidas me omavahel suhtleme. Kui palju me vajame sõnu, kas me üldse vajame sõnu, kas on võimalik oma tundeid, tahtmisi, mõtteid edasi anda kuidagi teistmoodi – puudutustega, liigutustega, üminatega, žestidega, silmadega, vaikimisega? Ja kas niimoodi saadud info on usaldusväärne või meenutab pigem telefonimängu, kus liini tagumine ots jõuab esiotsaga võrreldes täiesti erinevale arusaamisele?” arutleb Mähar.
Näidendi tõlkija on Anne Lange, kunstnik Martin Mikson ja valguskujundaja Andres Sarv.
Osades: Linda Kolde, Andres Mähar, Siim Sareal