Vulgaarne mood
Vulgaarsus on negatiivse tähendusega sõna. Seda põnevamaks teeb see aga vastuolulise näituse, mis leiab aset Londonis Barbicani keskuse kunstigaleriis. See kätkeb endas märksa enamat, kui alguses arvata võib, ning ka näituse pealkirjal ja selle kontseptsioonil on vaatenurgast sõltuvalt palju erinevaid tõlgendusi. Näituse kuraator nihutab piire ning avastab selle sõna laiemat tähendust, mida on aja jooksul peetud moes lihtrahvalikuks ja sobimatuks ning kuidas see tähendus võis sõltuvalt kohast või ajastust muutuda.
Kokkuvõttes võib peaaegu kõik olla vulgaarne. Aga kes seda õigupoolest defineerib, sõltub vaatenurgast ja defineerijast endast. Näiteks punki võib pidada labaseks, kuid tuntud punkari Johnny Rotteni jaoks oleks hoopis kõrgmood või ülikond vulgaarne.
Hea maitse tähendus muutub aja jooksul. Vulgaarsus pole aga päris sama mis halb maitse. See on midagi julget ja häbitut. Vulgaarsus liialdab alati, see ei ole kunagi tagasihoidlik, see on pühendatud nautlemisele. Labasus on ambitsioonikuse teater ja kitš on selle pühitsemine. Nagu klassikalises muinasjutus, naudingut on siin vaadeldud labasena ja tagasihoidlikkust voorusena. Kuid kuraator pole see, kes hinnanguid jagaks, pigem on vulgaarsuse tähendust uuritud distantsilt, kõrvaltvaatajana, kritiseerimata.
Näitusel on üle 120 komplekti tuntud moeloojatelt, teiste seas Vivienne Westwoodilt, Alexander McQueenilt, Iris van Herpenilt, kübarameister Stephen Jonesilt, kingakunstnik Manolo Blahnikult, tehnoloogiavõlurilt Hussein Chalayanilt ja paljudelt teistelt.
Mood oleks ilma vulgaarsuseta igav. Labasus on intrigeeriv, eksperimenteeriv ja piire nihutav.
Stephen Jones ütles oma intervjuus: „Vulgaarsus on moele justkui sool ja pipar toidule. Me ei tohiks unustada, et labasuses on peidus tohutult lõbu!”
Kõrgmood mängib pidevalt hea maitse piiridega. Näiteks võiks tuua ühe üsnagi hiljuti aset leidnud Chaneli sõu, mis oli lavastatud spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud „kaubanduskeskuses”. Seejuures tasub tähelepanu pöörata tõigale, et kõik riiulitel olnud tooted, joogipudelid ja konservipurgid kandsid samuti Chaneli märki. Mõni neist oli välja pandud selgi näitusel, ülejäänud, usun, müüdi kollektsionääridele. Selles sõus võis modellide seljas märgata rebenenud dresse ja maikasid, mille on auguliseks teinud oskuslikud käsitöömeistrid.
Teiseks vulgaarsuse eripäraks on teesklus. See on veel üks suund, mida näitus avastab ja eksponeerib. Inimese puhul oleks selleks näidata end paremast küljest või rikkamana kui tegelikkuses, ühtlasi minnes alt mõne pisidetailiga. See võib aga kehtida ka toote või riietuseseme kohta. Näiteks on kleit, mis näib töömahuka käsitööna, tegelikult valmistatud hoopis kangatrüki tehnikas. Moschino on tuntud oma kitšimängude ja lõbusa teeskluse poolest. Seda näeb ka nendest viimastest sõudest.
Vulgaarsus moes on kui taltsutamata elurõõm – parem labane kui igav!
„The Vulgar – Fashion Redefined” näitus on Londonis Barbicani kunstigaleriis avatud kuni 5. veebruarini 2017.
