Prantsuse kingameistril Christian Louboutinil on olnud närvesööv ja ärev aasta: stilettokuningas kaotas augustis raske kohtulahingu Yves Saint Laurent’i moemajaga tulipunaste lakitud kingataldade kasutamisõiguse pärast. Otsuse teinud kohtunik väitis, et värvile ei ole võimalik ainuõigust võtta. Valusale löögile järgnes aga tasakaalustav ja üdini positiivne uudis Louboutini esimesest raamatust, mis valminud koostöös filmimaailma kahuriväe John Malkovichi ning David Lynchiga.

Fotod: Photobucket

Peagi oma kahekümnendat aastapäeva kingmaailmas tähistav Christian Louboutin on öelnud, et tema sulest pärit kingad väljendavad täiuslikku kooslust ilust ja seksapiilist: “Minu kingade kontsad on parajalt kõrged, et aeglustada naiste sammumiskiirust ning pakkuda neile seksikamat kõnnakut.” Mitte, et keegi Louboutini kõrgekontsaliste peadpööritavas menus ja ilus kahtleks, kinnitab kingade populaarsust ja ihaldusväärsust ka hiljutine veebilehe handbag.com küsitlus, kus osales üle 2500 naise ning mille tulemused tõstsid seksikate stilettode pjedestaali kõrgeimale astmele just prantsuse meistri teosed.

Debüüdi kingamaailmas tegi neljakümne seitsme aastane Christian Louboutin 1991. aastal Prantsusmaal. Vaid aasta pärast orbiidile lendamist võttis mees kasutusele lakitud veripunased kingatallad, mis teenivad tänaseni edukalt Louboutini kaubamärki. Punaste taldadeni jõudis mees õnneliku juhuse läbi: töötades ühe kingapaari prototüübi kallal, märkas disainer, et midagi on valesti – miski on puudu. “Äkitselt mõistsin, et kingatald on liiga tume,” on Louboutin tõdenud. Nii haaraski mees oma assistendilt punase küünelaki ja maalis kingade tallad üle. “Ei läinud kaua, kuni kuulsin oma klientidelt, et punased tallad on väga popid ka meeste seas.”

Mõttele hakata disainima (reeglina) vähemalt 12senimeetriste kontsadega kingi tuli Louboutin juba varastes kahekümnendates, kui külastas muuseumi, kus oli väljas kõrgeid kontsi keelav silt – põhjuseks hirm, et kõpskingade teravikud kahjustavad kallist puitpõrandat. “Ma tahtsin sellele keelule vastanduda, luues midagi, mis rikub reegleid ning aitab naistel tunda end enesekindlalt ja võimsalt,” on meister öelnud. Töötades nooruses kostümeerija õpipoisina prestiižses Pariisi kabarees Folies Bergère, jälgis mees sihvakaid ja graatsilisi kabareetantsijaid, kes kogu oma ilus meenutasid talle paradiisilinde. Louboutinis tärkas soov disainida kingi just tantsijannadele, kes on kõrgetel kontsadel käimise meistrid ning kellest on ainsa pilguga näha, kuidas kõrged kontsad muudavad kehahoidu ja kõnnakut, kuid peavad seejuures säilitama ka oma mugavuse.

Oma karjääri algusaegadel disainis mees kingi sellistele moehiidudele nagu Chanel, YSL ning Maud Frizon. Ent juba 1992. aastal avas Louboutin Pariisis ühes maalilises 19. sajandil ehitatud hoones oma esimese butiigi. Tänasel päeval müüakse kingameistri loomingut 46 riigis üle ilma ning Christian Louboutini autoripoode on kokku tervelt 14. Tuntud moeajaloolane Valerie Steele on nimetanud Louboutini kingamaailma esidisaineriks.

Inspiratsiooni loominguks ammutab meister eelkõige naistest, aga ka loodusest. Näiteks on ta proovinud katta kingi kalasoomustega ning täita läbipaistvat kingakontsa lilleõitega. Ka ökolaine pole Louboutini külmaks jätnud: nimelt katsetas mees vanade metroopiletite ning kohvikutšekkidega kui kontsade täitematerjaliga. Christian Louboutini lähedane sõber moelooja Diane von Fürstenberg on öelnud, et prantsuse stilettokuningas ei jäta mitte kunagi ühtki detaili tähelepanuta: “Tema kingad on nagu skulptuurid, tõelised kalliskivid!”

 

Jah, Christian Louboutini kingi võib õigustatult tituleerida kunstiteosteks. Täiuslikule liistule ja sihvakust lisavatele kontsadele on saatjateks erinevad dekoratiivsed elemendid, värvipaleti kirkaimad toonid, nahkdetailid, briljandid, pärlid, suled ja lipsukesed, mis loovad üheskoos vastupandamatu tulemuse. Pole ime, et Louboutini austajaskonda kuulub terve trobikond punase vaiba tähti ning sama palju anonüümseid kandjaid. “Kingad ei ole pelgalt jalavarjud. Neis on palju enamat: king võib toimida kui “jäälõhkuja”, aga täita ka häbiväärse “tindipleki” rolli,“ on meister märkinud.

Christian Louboutinist kõneldakse ka kui tähelepanelikust disainerist, kes hoolib väga oma kundedest. Väidet tõestab paari aasta tagune intsident New Yorgi Viienda avenüü Saksi kaubamajas, kus kingadisainer tühistas oma lennu Pariisi, et veel kaks tundi leekivpunastele kingataldadele autogramme jagada. Naisele, kes väitis end olevat “lihtsalt koduperenaine”, kirjutas prantslane kingatallale: “Oma lemmikule kuumale koduperenaisele.” Õhetavate põskedega pruudi pulmakingadele signeeris kingameister aga pulmakommetest inspireeritud sõnumi: “Siin on sulle midagi sinist.”

Saksi kaubamaja moeosakonna juhataja Michael Fink kommenteeris 2008. aastal, et Louboutini kingad, mille jaehind on keskmiselt 800 dollarit, on kaubamaja müügihittide edetabelis kindlal kohal: “Need on müstiliselt seksikad kingad. Kindlasti aitavad müügiedule kaasa ka peened, väga hästi turundatud punased tallad.” Ajalehe The Economist väitel müüakse ainuüksi Ameerikas umbes 240 000 Louboutini signeeringuga kingapaari aastas.

 

Kui reeglina on Christian Louboutinist kõnelevate artiklite teemaks tema looming, siis hiljutises New York Timesi kolumnis räägib mees lihtsatest elulistest asjadest, mis talle rõõmu pakuvad. Näiteks on kingadisainer märkinud oma lemmikjoogiks viski ning lemmikfilmideks Bollywoodi kassahitid. “Mulle väga meeldib Rakesh Roshani linateos “Krrish”. See on nagu India versioon “Matrixist”.” N-ö öökapiraamatuks nimetas Louboutin aga Éric Reinhardti teose “Le Système Victoria”, mille võttis kätte pärast rokilegend Keith Richardsi elust pajatava teose “Life” lugemist. Muusika ja kuulamise vallas on meistri lemmikautoriks ent tema kõht. “Mulle meeldivad Adele, Mika, Natacha Atlas, Harry Belafonte ning Nana Mouskouri. Neil kõigil on imelised hääled ja mina olen just häälte, mitte helide fänn – armastan lauljaid, mitte bände. Aga pean ka mainima, et mulle meeldib väga kuulata oma kõhtu. See annab märku, kui aeg on midagi hamba alla võtta!”