Jätkame Mood-Performance-Tants (MPT) kavandikonkursilt edasipääsenud disainerite tutvustamist. Järgmisena esitlemegi teile Tauri Västrikut, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias moedisaini ning kelle huvideks on unisex-looming ja taaskasutus. Tema tänavune kollektsioon on värvikompott erinevatest materjalidest ja ideedest. Kontseptsioon seisneb lapsepõlve mälestustes ja selle vastandamises täiskasvanuajaga. Mitmed ühiskondlikud murekohad pöörab Tauri mängulisteks piltideks. Samas loodab ta, et iga mudel laval tekitab publikus näiteks selliseid küsimusi nagu: kust läheb piir täiskasvanu ja lapse maailma vahel ning kas täiskasvanuks olemine nõuab tingimata “lapsiku” olemuse kadumist.

Tutvusta end – kes oled, kust tuled? 
Olen Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala teise kursuse tudeng. Pärit olen küll Tartust, kuid kooli tõttu on elu edasi liikunud Tallinnasse.

Kes on Su muusa?
Muusa. See küsimus vajab veidi süvenemist. Ma ei saa öelda, et mul nüüd keegi kindel Muusa eksisteeriks. Kõige Muusamad on minu jaoks vanemad, vennad ning sõbrad ‒ nemad inspireerivad mind kõige rohkem. Tänu nende olemasolule leian endas piisavalt motivatsiooni loomingu teostamiseks.

Kolm omadussõna teie loomingu/kollektsiooni kohta.
Värviline, lõbus ja lapsemeelne.

Maailma parim värv, mida nähes inspiratsioon voolab Sinusse?
Ei ole värvi, mis ei tekitaks inspiratsiooni. Ja kindlasti ei ole ka maailma parimat värvi – kõik on parimad.

Esmane mälestus MPT moeürituselt?
Esimene mälestus on kolme aasta tagusest ajast, mil esimest korda üritusesel nii korraldustiimi liikme kui ka disainerina osalesin. Teadsin vaevu midagi õmblustest või traageldamisest, seelik rebenes modelli seljas enne showʼd ning pahane lavastaja kisendas heatahtlikke modellide peale. Kogu üritusele eelnev töö oli nii pingeline, et sellele mõeldes tuleb tagantjärele naer peale.

Kriitika või kiidusõnad – kumb on olulisem?
Mõlemad! Olen täheldanud enda puhul, et kui saan pikalt vastu päid ja jalgu, siis tekib minus mingit sorti allaandlikkus. Löön käega ja mõtlen endamisi, et miks ma näen nii palju vaeva, aga tulemusi ei ole. Või siis, et miks kõrvaltvaatajad seda ei näe? Ja olen märganud, et ma ei ole ainukene, sest noordisainerile/kunstnikule on tähtis jagada edasiarendavat kriitikat ja kiidusõnu asjade kohta, mis on tõesti head. Natuke kriitikat, mis halvimal juhul ajab näo mossi, natuke meelitusi ning hästi palju pealehakkamist, ning kõik on võimalik.

Kas on olemas kangas, mida iialgi ei kasutaks?
Ma ei ole eriline sameti ega velveti fänn. Kuid tean inimesi, kes oskaksid teha nendest selliseid asju, mis mulle endalegi meeldiks. Kõik on üsna suhteline ja oleneb teostatavast. Mulle ei meeldi selline läikiv kangas, mida vahepeal kleitides kasutatakse, satiin on see vist. See jätab seljas kuidagi märja ja libeda mulje.

Milline on Sinu lemmik tehnika kavandamiseks ja miks?
Mulle meeldib kavandamisprotsessis alustada hariliku pliiatsi ja vesivärvidega, edasi korrigeerin kavandeid tavaliselt kas kollaažitehnikas või Photoshopiga. Markerite fänn olen ka, kuid samas, kes ei oleks.

Mood-Performance-Tants moeetendus toimub 9. mail Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.