Tanel Veenre eksponeerib enda loodud maske

Veel kuni 24. septembrini saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata Tanel Veenre maskiloomingut ja näitust „Sinihabe“, kus on esmakordselt eksponeeritud ehtekunstniku ja mitmekülgse disaineri viimase kümmekonna aasta jooksul valminud maskid.

Fotod: Iris Kivisalu

Veenre maskilooming on välja kasvanud moelavadele loodud aksessuaaridest ja laetud ebamaiste detailidega. „Maske meelitas looma tung rääkida lugu. Enamasti on maski sündimise esmapõhjuseks lava, kihk võimendada moe sõnumit. Eks vaataja ihkab ikka ilusaid modellisilmi, mask on mõnus häirija, sunnib aimama kujutluste galaktikaid maski taga, “ ütleb Tanel Veenre. „Aga ma ei saa öelda, et need maskid on pelgalt dekoratiivsed – kihistusi ja lugusid on mul palju.“

Sinihabeme lugu kleepus lapse mällu, seda oli võimatu unustada. Veetlev leedi, kes pillerkaaritab sõbrannadega kesk lossi pillavaid rikkusi. Põletav uudishimu. Keelatud ukse avamine. Kui silm harjub hämarusega, siis ilmuvad seintele rippuvaid kaunitarid, peegeldumas iseenda põrandale voolanud veres. Verre pillatud võti ja võimetus seda puhastada. Hirmus tasu usalduse murdmise eest.

Mind peksab tagant sarnane läbematus ja uudishimu, loomise lõputu kiusatus. Uksi ma ei pelga.

 

Kui laval on maskid pigem karnevalilikud aksessuaarid, siis näitusesaalis – ilma moe ja modellita – saavad neist vaimolendite portreed. Mõrvatud muusad, kallimad elu etappidest. Nüüd olen ma Sinihabe!

Maskid on sootud, vabanenud rollistatud inimlikkusest, kooskõlas minu läbikasvanud ja ambivalentse elutunnetusega. Omamaailma olendites on palju seletamatuse soist ilu, mis on palju olulisem kui sugu.

Ei mingit võltsmaagiat! Pigem illusioon rituaalsusest, tseremoniaalselt tühi võimaluste plahvatus. Sinihabe kui lavastaja, kes kasutab eri sümboleid oma ajus käärivate kujutluspiltide ellukutsumiseks.

Sürrealismi piir, olen korraga Sinihabe ja tema läbematu kallim. Julm ja juhuslik, kontrolliv ja kõhklev. Mõrvar ja mõrvatu.

 

Tanel Veenre kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja rühmitusse õhuLoss. Veenre on üles astunud moe- ja reklaamifotograafi ning ajakirjanikuna.Ta on tegutsenud õppejõuna (peamiselt ehteeriala) nii Eestis kui mujal. Teda on tunnustatud mitme preemiaga, teiste seas on ta pälvinud kahel korral moevõistluse SuperNoova auhinna (2001, 2003), Kristjan Raua preemia (2010), noore kultuuritegelase preemia (2012), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2016) ning Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel (2019).

Tema tööd kuuluvad lisaks ETDM-i kogule mitme muuseumi kollektsiooni ja arvukatesse erakogudesse. Ta on aastaid osalenud ERKI Moeshow ja Tallinn Fashion Weeki arengus ja kuulunud paljude žüriide koosseisu. Tanel Veenre on Noore Ehte Fondi üks eestvedajaid ja kaasaegse ehtekunsti järelkasvu panustaja.

Lisainfo:

www.tanelveenre.com

www.tanelveenre.art

Näituse kujundaja: Katrin Sipelgas
Graafiline disainer: Margus Tamm
Fotograaf: Iris Kivisalu
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations OÜ
Muinasjutt Charles Perrault (esmakordselt avaldatud 1697. aastal) kunstniku kohandatud muinasjutuversioon. Allikas: Muinasjutud.ee

Lisa kommentaar