Rabav moeetendus

Arvult kümnes Tallinna disainifestival  Disainiöö aitas tutvustada tuleviku disaini olemust ning mõtiskleda muudatuste üle, mida toovad kaasa nihked disainivaldkonnas. Piret Mägi kureeritud pühapäevane moeetendus andis valitud disaineritele võimaluse astuda teadliku ja valdkonnast laiemalt huvitatud publiku ette kontseptuaalsemas võtmes.

Lavastuslikult põnevas võtmes tuli esitlusele kolme särava autori looming.

Diana Arno on tõusev nimi Eesti moemaastikul.  “Kõnetama peaks minu looming eelkõige naist, kes on oma elus saavutanud teatava positsiooni ning kellel on selged prioriteedid. See naine teab, mis on hea, oskab hinnata kvaliteeti ning lubab seda endale,” leiab disainer.

Kvaliteet, eksklusiivne kangaste valik, elegants ning omane stiilitunnetus, ateljee ja butiigi rajamine, rebränding, sinna juurde paljude lisanüansside läbitöötamine on teinud ettevõttest eheda õpikunäite, kuidas areneb disainerbränd.

Triinu Pungitsat teab publik juba pikalt omanäolise, kunstilise ning väga eksperimentaalse rõivaloomingu järgi. Tegu on justkui filosoofiliste rõivastega, mille kaudu otsib ja katsetab disainer uusi vorme, väljendusviise, tehnoloogiaid. Nüüdki kasutas Pungits kogu kollektsiooni esitlemiseks vaid üht modelli, kes oskuslikult mantlist pesuni erinevaid rõivaesemeid  esitles.

Venemaalgi tunnustatud Kalle Aasamäe loob omamoodi lausa mängulisi rõivaid, mille identiteedist võib lugeda välja kohalikku mastaapi ning unikaalsust. Aasamäe: “Uus kollektsioon, mida nüüd Disainiööl esitlen, on jätk eelmise aasta Moskva moenäitusest, kus oli kollektsioon “1924”. Värvigammad on jäänud samaks, materjalid on enam-vähem samad – linane, mis on mu vaieldamatu lemmik. Kollektsioon on minimalistlik, must on põhivärv, aga ka punast tuleb sinna sekka. See on rohkem kontseptuaalsem, kui tavaliselt. tMu klientideks ongi loomingulisema lähenemisega inimesed, kes hindavad materjalivalikut ja kvaliteeti.” Idamaistest võitluskunstidest ja kehapraktikatest lähtuv esitlus lummas publikut oma intensiivsusega.

Programmis käsitleti nõnda väga erinevaid perspektiive, mis suunas ja kuidas võiks Eesti rõivadisain liikuda.

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar