KUMU kunstimuuseumis on avatud suurejooneline näitus „Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel”. Selle pompoosse, romantikast ning ajaloost pakatava näituse taga on Aleksandr Vassiljev – kostüümikunstnik, moeajaloolane ning kollektsionäär, kelle jaoks on moekunst hapnik, mis aitab mõtestada möödunud aegu ning luua uut ilu. Vestlesime Aleksandriga tema maailmast veidi lähemalt.

Aleksandr Vassiljev on teinud lavakujundusi ning disaininud kostüüme maailmakuulsatele ooperitele ja balletietendustele, näidenditele ja filmidele. Lisaks on ta kirjutanud ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud moeprojekte. Samuti juhib ta Vene telekanali Ostankino populaarset stiilisaadet. Tegu on moekeisriga, kes mõistab laitmatult lõigete, vormide, värvide, dekoratsioonide, moe ilu ja valu keelt.

Alustame päris algusest. Sa sündisid kunstnike perekonda. Millal tundsid, et tahad oma elu moele pühendada?
Huvitusin juba väga noorena ajaloolisest moest, kuna mu ema oli imekaunis näitlejanna ning isa tuntud teatrikunstnik.

Miks otsustasid alustada tööd kostüümikunstnikuna?
Minu otsus oli väga tihedalt seotud minu juurte ja vanematega. Suurejooneline traditsioon pidi jätkuma. Mul on olnud imeline karjäär, mille jooksul olen saanud kujundada kostüüme 120-le ooperile, balletile, draamale ning filmile, mille juured on enam kui 25-s riigis.

Kuidas sulle tundub, mil moel on sinu Vene juured ning Pariisi hing su tööd mõjutanud?
Vene taust on mulle andnud suurepärase baasi, millele rajada oma prantsuse aed. Ma emigreerusin Pariisi 1982. aastal. See oli hoopis teine sajand, hoopis teistsugune Prantsusmaa ning väga teistsugune Pariis, võrreldes sellega, mida me praegu näeme ja tunneme. Enne lahkumist Prantsusmaale, meeldis mulle käia Eestis, veeta suvesid Käsmus ning külastada sagedasti Tallinna, mis oli mulle suureks inspiratsiooniallikaks. Prantsusmaal avanes mul aga võimalus kohtuda mitmete eksiilis olevate eestlastega, näiteks suurepärase maitse ning stiilitajuga Anne Summerfield’iga, kes on pärit Uus-Meremaalt, kuid kelle vanaemad on eestlased.

Mida on vaja, et olla edukas kostüümidisainer?
Mu vastus on lühike: head õnne, talenti ning energiat, mis peegeldub su töös.

Milline ajastu on sinu jaoks kõige köitvam? Kui saaksid ajas rännata, siis kuhu võtaksid suuna?
Kuigi ma kogun moeesemeid, mille ajalugu ulatub 18.–21. sajandini, pean tunnistama, et oma võlu on ka 16. sajandi Itaalia renessanssis, eriti Florentine Medici ajastul, mis kestis aastatel 1540–1550.

Mida mõiste mood sinu jaoks üldse tähendab?
Mood on minu silmis kollektiivne hullus.

Kuidas sulle tundub, kas moodi võib vaadelda kui kommunikatsioonisüsteemi?
Muidugi! Mood on meie ajastut iseloomustav imeline suhtlusvorm. Tätoveeringud, augustamine, dread’id, habemed, anoreksia, süstitud huuled, emotrendid – need kõik jutustavad millestki.

Mis inspireerib sind sinu elus kui ka töös?
Minu peamine inspiratsioon pärineb kunstist ja loodusest. Samuti muusikast, lilledest ning loomadest.

Milline element kuuluks sinu maailmavallutaja kostüümi juurde?
Kaabu, kindlasti kaabu!

Parim nõuanne, mis sulle elus antud on?
Õpi keeli, see ei jookse kunagi mööda külgi maha.

Lõpetuseks, kas elu on liiga lühike, et igavalt riides käia?
Elu tõesti lendab kiiresti mööda. Mul on Pariisis üks hea sõber, Vene baleriin Xenia Tripolitoff, kes on praeguseks 101aastane. Tema on mulle öelnud, et see kõik oli liiga lühike.

Aleksandr Vassiljevi Fondile kuulub ligi 10 000 ajaloolist kostüümi 18.–21. sajandist, ning kogu täieneb pidevalt. Väljapanekut mehe viktoriaanliku moe kogudest on eksponeeritud Riias, Vilniuses, Brüsselis, Pariisis, Sydneys, Hongkongis, Tokyos, Istanbulis ja Moskvas. Lisaks hetkel KUMUs avatud näitusele, saab Riias imetleda Vassiljevi kogust pärit väljapanekut „Tamed Nature”, mis toob publikuni loodusest inspireeritud moe parimad palad, mille kohta saad lugeda siit.