Disaini- ja arhitektuurigaleriis sai märtsikuus vaadata Vilve Undi juubelinäitust „Moel on kaks hinge”. Oskuslikult kombineerides viimaste aastate loomingut, oli moelooja kokku pannud näituse, mis tõi selgelt välja tema moe-käekirja ja enese arendamise teekonna.

Unt, kes on hetkel Eesti Kunstiakadeemia moestilistika õppekava juht ja õppejõud ning külalislektor EBSis, kasutab näitust ka kui õppematerjali, seletades nii oma õpilastele moemaailma loomeprotsessi ja telgitaguseid. Ühele sellisele õppevisiidile sattusin pooljuhuslikult ka mina ning mul õnnestus rääkida Vilve Undiga moest, disainist ja inspiratsioonist.

Näitus esitleb Teie pika loome- ja elukogemuste perioodi mõtteid. Milliseid kogemusi ja väärtusi me võime Teie kollektsioonides näha?

Mäletan moe muutumist aastast 1968. Olen ise läbi teinud miniseeliku moe ja 1970. hulluse. Moe kogemus tulebki moodi kandes. Moeloojad peavad mäletama ja märkama, mis moes muutub ja mida see kaasa toob, sest mood armastab ennast korrata läbi erinevate ajastute. Enda loomingus näen alateadlikku käekirja, mis kumab läbi igas kollektsioonis. Oma nägu, oma tegu! Eks oma käekiri ongi see, mis teistest eristab. Oluline on, et käekiri jätkuks. Alati ei pea midagi uut arendama, kui saab olemasolevat edendada.

Olete pannud näitusele väga mõtlemapaneva pealkirja. Mis on Teie jaoks moe kaks hinge?

Ratsionaalsus ja emotsionaalsus. Ratsionaalsus kui disainilahenduste pool – lihtsus, väikeste nüansside leidmine läbi tehnilise kogemuse, funktsionaalsus ja kombineeritavus. Mulle meeldib asjadele ratsionaalselt läheneda, sest mulle ei meeldi teha tarbetuid kulutusi. Eriti ei taha ma kulutada aega, mis oma väärtuselt on hindamatu. Emotsionaalsus väljendub minu jaoks materjalide katsumises, tunnetamises, värvide ja materjalidega mängimises. Tähtis on see, et ratsionaalsus ja emotsionaalsus oleksid tasakaalus.

Kust ammutate inspiratsiooni oma loomingu jaoks?

Töötan läbi tohutul hulgal infot ja materjale ning omaks võtan vaid väikese osakese, mis kattub minu käekirjaga. Moeinimestel areneb selles suhtes kuues meel, mis aitab neil ettepoole vaadata ja teatud muudatusi moes ette näha. Näiteks näitusel eksponeeritud seelik-püksid kuulusid minu 2012. aasta kollektsiooni. Tollal oli see julge samm, ent praegu on need väga moes, seega kasutasin neid lihtsalt uuesti.

Kollektsiooni „Proloog” loomise inspiratsioon tuli suuresti Londoni sõjamuuseumis esimese maailmasõja teemalise näituse külastamisest. Panin kokku 1914. aastate moepildi ja militaarsuse, mis oli huvitav kogemus, kuna pidin rõivaste loomiseks ajastusse sisse elama.

Minu muusaks on kindlasti ka minu tütar Johanna, kes on olnud iga kollektsiooni loomise juures.

Teie kollektsioone on väga võimsalt pildistanud Maiken Staak!

Moefotod aitavad kollektsioonide hinge välja tuua. Lummavad moefotod sünnivad siis, kui fotograaf ja stilist koos töötavad. Mis mannekeen-torso seljas näib elutu, ärkab fotodel ellu, rõivas on ikka inimese selga ette nähtud!

Kuidas suhtute moe kiiresse voolu?

Mõtted eri rõivaesemetest, lõigetest või kollektsioonidest mõlguvad edasi-tagasi enam-vähem viis aastat. Selle ajaga jõuab parimate lahendusteni. Kiirmood oma tähenduselt ja tähtsuselt on taandumas. Hindan ajas kestma jäävaid väärtusi.

Lõpuks – kust tuli inspiratsioon juubelinäituse kokku panemiseks?

4. veebruaril oli minu sünnipäev ja ma teadsin, et kui ma nüüd poleks teinud, siis oleksin kahetsenud!

Nii tundsin ka mina näituse külastamisest tagantjärgi mõeldes – kui poleks läinud, siis oleks kahetsenud! Vilve Undi looming koos Maiken Staaki moefotodega on tõeline moe-elamus. Näitusel leidub silmailu kõigile külastajatele, sest imetleda on palju. Lisaks Undi rõivastele ja Staaki moefotodele on kollektsioone täiustamas ka Ülle Kõutsi autoriehted. Esimest korda on eksponeerimisel Undi „Hõbenõela” võidukollektsiooni fotoseeria.