Alates 11. oktoobrist on kõikidel huvilistel võimalik osa saada Kumus avatavast meeliköitvast näitusest „Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogustˮ.
Euroopas hästi tuntud legendaarse moeajaloolase, sisekujundaja, stsenograafi ja väsimatu moe propageerija Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni näitus keskendub Euroopa moele sõdadevahelisel perioodil. Näitusega kaasneb mitmekülgne üritusteprogramm, töötoad, loengud ja ekskursioonid.
Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut aastatel 1918‒1939, kui domineerivaks stiiliks oli art déco (kunsti- ja disainistiil, mis sai oma nime Pariisi 1925. aasta rahvusvahelise moodsa tarbekunsti näituse Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes järgi).
Drastiliselt muutunud rõivamood avaldus peamiselt kleitide pikkuses, mis jäi aastatel 1918–1925 järjest lühemaks, ulatudes lõpuks paljusid vanameelseid šokeerides üksnes põlvedeni. Lühenenud seelikupikkus tagas suurema liikumisvabaduse, peegeldades avalikkuse huvi džässmuusika ja selliste uute tantsude vastu nagu fokstrott ja tšarlston.
Moes domineerisid sügavate dekolteedega julged helmestega kaunistatud musliinkleidid, mis särasid ja sätendasid isegi hämarates džässiklubides. Kleitide juurde kuulusid ajastu kordumatud ja elegantsed, samuti helmestega kaunistatud käekotid ja ridikülid, originaalsed, sageli sõdurikiivreid meenutavad kübarad ning tohutu suured ja värvilised jaanalinnusulgedest lehvikud, bakeliidist puudritoosid ja sätendavad sigaretipitsid, vääriskiviimitatsioonidega prossid ja miniatuursed lornjetid. Eraldi väärivad märkimist pidulikud jalanõud, mis pälvivad tähelepanu suurepärase käsitöö, tikandite, kontsade, vääriskiviimitatsioonidest kaunistuste ja T-kujuliste rihmadega, mis olid vajalikud selleks, et daamidest ei saaks uute tantsude rütmis liiga kiiresti Tuhkatriinusid.
Kümnendile iseloomuliku poisiliku silueti väljatöötamisel andsid kordumatu panuse sellised Pariisi moeloojad nagu Jean Patou, Coco Chanel, Jeanne Lanvin, Callot Soeurs, Worth jpt, kelle stiilinäited on esindatud ka antud väljapanekus. Olulist rolli art déco stiili loomisel mängisid vene emigrandid, kellest paljud leidsid pärast 1917. aasta revolutsiooni varjupaiga Pariisis. Märkimisväärsemad neist olid moeloojad Erté ja Sonya Delaunay ning moemajad Kitmir, Irfe, Adair, Yteb ja Caris, kelle tööd on samuti näitusel esindatud.
Väljapaneku autor Aleksandr Vassiljev on avaldanud mitmes keeles ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud erinevaid moeprojekte. Ta on andnud loenguid ja pidanud moealaseid seminare kogu maailmas.
Aleksandr Vassiljevi Fondi kollektsioon, kuhu kuulub praegu üle 500 kostüümi, 3000 aksessuaari ja arvukas fotoarhiiv, sai alguse juba 1970. aastate keskel, kui Vassiljev oli vaid 16-aastane. Kollektsiooni loomise alguses puudus Nõukogude Liidus legaalne antiigiturg, mistõttu nõudis esemete otsimine ja omandamine suurt julgust.
Vassiljevi kogumiskirg sai alguse kodust – tema teatritaustaga vanemad omasid märkimisväärset portreemaalide ja fotode kogu ning toetasid noore Vassiljevi ettevõtmist nii moraalselt kui rahaliselt. Oluline oli ka Sergei Djagilevi trupiga seotud tädi Irene, kelle isiklikust garderoobist pärinevad nii mõnedki kollektsiooni kuuluvad esemed.
Aleksandr Vassiljev jätkab kirglikult oma kollektsiooni täiendamist, külastades regulaarselt erinevate riikide kirbuturge ja oksjoneid. Tal on õnnestunud osta unikaalseid esemeid, näiteks endiselt Serbia suursaadikult Venemaal soetas ta komplekti rahvuslikke peakatteid kokošnikuid. Tänaseks on Aleksandr Vassiljevi valduses üks maailma suurimaid vene ajaloolise kostüümi erakogusid. Tema rikkalik kostüümikogu hõlmab peamiselt esemeid 18. sajandist eelmise sajandi kolmekümnendate aastateni. Väljapanekut tema art déco kogudest on varem eksponeeritud Pariisis, Sydneys, Hongkongis, Tokyos, Istanbulis, Moskvas, Riias, Vilniuses ja Kaunases.
Juba sel pühapäeval, 12. oktoobril kell 16.00 saab Kumu auditooriumis kuulata Sankt-Peterburis elava moeajaloolase Marina Skulskaja venekeelset loengut kunsti-, moe- ja ühiskonna vastastikusest mõjust erinevatel ajalooperioodidel.