Ühele inimesele meeldiv lõhnaõli võib teisele vastumeelne olla. Põhjus peitub inimese geenides, näitas värske uuring. Teadlased palusid inimestel hinnata erinevaid lõhnaõlides tavaliselt kasutatavaid lõhnu ning uurisid seejärel hindamises osalenute geene. Selgus, et inimestel esinevad geeniversioonid ning neile enim meeldivad lõhnad olid omavahel seotud, kirjutab Jaak-Kristian Sutt.

“Inimestel on sageli raske endale sobivat lõhnaõli leida – paljud otsustavad pakendi või reklaami põhjal, ega arvesta lõhna meeldivusega. Meie idee oli välja selgitada, kas inimese geneetilise informatsiooni põhjal saab otsustada, millise parfüümi lõhn talle meeldib,” selgitas ajakirjas International Journal of Cosmetic Science avaldatud uuringu autor August Hämmerli Šveitši föderaalsest tehnoloogiainstituudist.

Varasemad uuringud on näidanud, et inimese kehalõhna seksuaalse atraktiivsusega on seotud genoomi piirkond, mida nimetatakse suureks koesobivuskompleksiks (MHC geenid). Selle piirkonna geenid kontrollivad märgendeid, mida immuunsüsteem kasutab patogeenide ja keharakkude eristamiseks.

Inimeses tekitab kõige tõenäolisemalt külgetõmmet nende inimeste kehalõhn, kellel on tema omadest teistsugused MHC geenid. Evolutsioonibioloogide arvates aitab see looduses elavatel primaatidel vältida paaritumist lähisuguluses olevate isenditega.

Hämmerli teadlasterühm oletas aga, et inimesel võivad MHC geenid mõjutada ka eelistusi teiste lõhnade osas. Oma hüpoteesi kontrollimiseks viisid nad läbi uuringu, milles osales 116 meest ja naist, kellel paluti nuusutada kümmet erinevat lõhna, sealhulgas seedri, roosi, kaneeli ja sambla oma.

Teadlased kordasid teste erinevate lõhnakontsentratsioonide ja -segudega. Selgus, et osa lõhnu olid ilmselgelt kõige populaarsemad, osa aga selgelt ebapopulaarsed. Uuringus osalenute eelistused varieerusid aga kõigi lõhnade puhul, sõltudes iga inimese konkreetsest MHC geenide komplektist.

“Meie kogutud piiratud informatsiooni põhjal on kellegile täiuslikku lõhnaõli luua raske, kuid mida rohkem uurida erinevaid lõhnu ja inimesi, seda enam mustreid hakkab välja joonistuma,” märkis Hämmerli. Tema sõnul võivad inimesed eelistada lõhnu, mis nende endi kehalõhnu potentsiaalsete kaaslaste jaoks kõige paremini esile tõstavad, kuid see teooria vajab veel kontrollimist.

Lausanne’i ülikooli teadlase Claus Wedekindi sõnul on käesoleva uuringu tulemused kooskõlas varem avastatuga. Wedekind oli üks esimesi teadlasi, kes avastas MHC geenide ja seksuaalse külgetõmbavuse vahelise seose.

Ta kasutas oma uuringus erinevate meeste higiseid T-särke, paludes naistel nende lõhna (eba)meeldivust hinnata. “Me avastasime, et kehalõhna eelistused on tõepoolest seotud immuunsüsteemi geenidega. Põhimõtteliselt võib spekuleerida, et need geenid mõjutavad ka muid lõhnaeelistusi,” märkis Wedekind.