Süda teab
Sellel suvel toimub Tallinna Kultuurikatlas midagi täiesti erakordset – rahvusvaheline haridus- ja tehnoloogiaettevõte Mindvalley tiim toob Tallinnasse pea kuu aega kestva suurürituse Mindvalley U, kuhu on oodatud ligi 800 osalejat üle kogu maailma.
Mindvalley U puhul on tegemist uut tüüpi enesearengut edendava ülikooliga, mis võimaldab inimestel õppida ja arendada just neid oskusi, mida läheb päriselt vaja elus toimetulemiseks ning edu saavutamiseks. Ürituse mitmekülgne programm koosneb erinevatest workshop’idest, võtmeesinejatest, loengutest, praktilistest töötubadest, meditatsioonidest, joogatundidest, ekskursioonidest ja sotsiaalsetest sündmustest. Kuna Mindvalley U eesmärk on pakkuda haridusplatvormi elukestvaks õppeks, olenemata inimese vanusest, siis on välja töötatud eraldi programm ka lastele ja teismelistele.
Eestiga seob Mindvalley loojat Vishen Lakhiani siin asuv tiim ja tema perekond. Veebiajakirjal Femme oli suurepärane võimalus suhelda tema eestlannast abikaasa, Mindvalley kaaslooja ja spiikri Kristina Mänd Lakhianiga, et saada põhjalikum sisevaade peagi toimuvast üritusest ja tutvuda lähemalt selle ettevõtliku naisega, kõneleda temaga peamistest eluväärtustest ning tänulikkusest.
Kuidas Mindvalley sündis ja mis on ettevõtmise peamine visioon ja väärtused?
Kõige paremini saab sellele küsimusele vastata Vishen ise, kuna see ettevõtmine on tema loodud. Aga kõik sai alguse sellest, et Vishen hakkas teadlikumalt tegelema enesearenguga, et lahendada isiklikke elus tekkinud probleeme. Kahekümnendates eluaastates ülikooli lõpetades ja tööeluga alustades oli tema elus suurem madalseis, seda nii töö- kui ka eraelus. Läbi enesearengu hakkas ta otsima lahendusi ja leidis enda jaoks meditatsiooni seminari, mis aitas tal asjad taas korda saada. Muudatused hakkasid märkimisväärselt toimuma ka tööelus – ta tõusis oma ametikohal kolme kuu jooksul neli korda. Vishen tundis, et see, mida ta ise on kogenud ja õppinud, on kulla hinnaga ning väärib jagamist ka teistega. Õpilaste leidmiseks lõi ta kodulehe, millest 2003. aastal kujunes välja ettevõtmine nimega Mindvalley. Kodulehest muutumine marketingipõhiseks platvormiks ja sealt edasi kirjastuseks ning lõpuks kooliks. Kirjastame autoreid, kelle puhul näeme, et nende teadmistest ja kogemusest võib inimestele kasu olla. Otsime selle jaoks õigeid õpetajaid ja lahendusi.
Oma tegemistes lähtume kolmest peamisest väärtusest: ühtsusest, inimese transformatsioonist ja visiooni loomisest. Mõtleme sellele, millisena soovime maailma näha, ja hakkame seda üles ehitama.
Mindvalley U üritus – miks just Eestis ja selle peamine eesmärk?
Mindvalley U üritus sai iseenesest alguse kaks aastat tagasi, kui viibisime Singapuris ühel ettevõtlusega seotud Eesti kokkusaamisel. Õhtusöögilauas viibides tekkis vestluste käigus idee kolida kord aastas kuuks ajaks terve oma perega elama teise riiki ja keskkonda ning tunda, kuidas olla teine inimene ja elada teistmoodi elu. Esialgu oli tegemist isikliku ettevõtmisega, hiljem kutsusime kaasa ka oma kolleege ja õpilasi ning sellest on kujunenud välja iga-aastane projekt elada ja õppida teises keskkonnas. Esimene enesearenguteemaline üritus toimus eelmisel aastal Barcelonas, kus osales 300 inimest, see osutus väga edukaks. Nüüd teist korda siis sellel suvel Eestis.
Miks just Eesti? Oleme Visheniga mõlemad Eesti fännid, tema on ehk isegi rohkem eestlane kui mina, olles selle riigi saadikuks ja esindajaks mujal maailmas. Vishen soovis, et inimesed, kes teda kuulavad ja temalt õpivad, saaksid samuti osa sellest toredast riigist. Kuna Mindvalley U puhul pole enam tegemist eksperimendi, vaid toimiva projektiga, siis miks mitte korraldada seda üritust siin Eestis.
Eesmärk on põhjalikumalt ja teise nurga alt mõelda sellele, kuidas me õpime ja areneme. Paljud inimesed piirduvad koolis ja ülikoolis õppimisega ning aeg-ajalt õpivad midagi kõrvalt, kuid leiame, et selline mudel on praeguseks ajaks juba vananenud. Elu muutub väga kiiresti ja kui meie haridustee piirdub ülikooli lõpetamisega, siis jääme varem või hiljem paratamatult reaalsele elule jalgu. On põhjust arvata, et need ametid, mida praegu õpime, ei pruugi enam 10 aasta pärast sellisel kujul olemas olla. Õppimine peaks toimuma kooskõlas päris maailmaga. Mindvalley U on uus mudel, mille alusel õpib inimene terve elu. Osaleda aktiivselt kuu aega kestvas projektis, saades uusi teadmisi ja avastades iseennast. Seejärel praktiseerida seda kõike aasta jooksul, et siis uuesti tulla kuuks ajaks teadlikult õppima.
Peale Mindvalley U korraldame muid enesearengut ja koostööd toetavaid üritusi, nagu näiteks praeguseks juba 15 korda toimunud A-Fest ning Reunion.
Millised on peamised põhjused, miks peaks kindlasti Mindvalley U üritusel osalema?
Esiteks on meie õpetajad, kes tulevad siia oma kogemusi ja teadmisi jagama, tõesti maailma parimad oma valdkondades. Need ideed, mida te osaledes saate, on revolutsioonilised. Me küll teame sageli, et peame midagi oma elus või tegemistes muutma, kuid kuskilt peaks tulema ka need ideed, mudelid ja eesmärgid, mida me soovime saavutada ja mis meid reaalselt aitavad edasi liikuda. Selleks ongi vaja kokkupuuteid inimestega, kes on oma valdkonnas maailma parimad.
Teine põhjus osalemiseks on kindlasti see seltskond, kes suvel erinevatest riikidest kohale tuleb. Inimesi on umbes 500–700, tullakse koos oma kolleegide ja perekondadega. Sellele üritusele ei saa lihtsalt piletit osta, vaid vaja on kandideerida. Selleks on meil olemas küsimustikud ja vestlused, kus tutvume inimestega lähemalt ja saame temast selgema pildi. Ma isiklikult olen harjunud elama ühiskonnas, kus üritustel osalevad suure põhjalikkusega valitud, tõeliselt inspireerivad ja edukad inimesed. Need inimesed, kellelt on midagi õppida. Just sellised inimesed kogunevad ka suvel Tallinnasse Mindvalley U üritusele. Juba nendega koos olemine ja suhtlemine annab tõuke enesearenguks. Läbimõeldult kokku pandud programm puudutab elu kõiki aspekte ja on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele.
Mindvalley U haridusprogrammi peab kandideerima. Mille järgi osalejad välja valitakse?
Kandideerimisprotsessiga tegeleb eraldi meeskond. Põhiliselt otsime inimesi, kes on omapärased ja edukad selles asjas, mida nad teevad. Siin me ei räägi üksnes finantsilist edukusest, kuigi jah, programmi maksumus ja kolimine kuuks ajaks elama teise riiki, seab paratamatult mõned piirangud. Aga vaatame peamiselt seda, millega see inimene tegeleb ja kas ta on saavutanud oma valdkonnas tipptaseme. Meie jaoks on oluline, kas see asi, mida ta igapäevaselt teeb, muudab maailma mingil moel paremaks.
Tean, et Vishenil on peale kõige muu olemas oma kriteeriumid, mille järgi ta otsustab, kas tal oleks selle inimese seltskonnas viibides huvitav. Ta soovib olla täiesti kindel, et valitud inimesega on tal hea olla koos näiteks paar tundi lennukis, suheldes temaga üldistel teemadel maailmast, ilmast ja inimestest.
Meie jaoks on oluline teha valik, kuna see, mis või kes meid ümbritseb, mõjutab meid tugevalt. On olemas ütlus, et sa oled 5 lähima inimese summa. Kui me ümbritseme ennast inimestega, kes meid inspireerivad ja on oma ala parimad, kes on edukad, soovivad muuta maailma paremaks, väärtustavad arengut ja ka ise õpivad, siis loomulikult mõjutab see ka meid ennast ning seda, kuidas me maailma vaatame.
Kaasate üritusele maailmas tunnustatud õpetajaid. Mis teeb inimesest hea õpetaja?
Küsiksin pigem, kes on hea õpetaja minu jaoks? Hea õpetaja on see inimene, kes õpetades mingit teemat, on saavutanud ise edu just selles valdkonnas. Õpetaja, kes hindab ise oma edu 10/10 palli süsteemis ja saavutatuga rahul. Kuna edu mõiste on kõikides valdkondades erineva tähendusega, siis on oluline just selle õpetaja arusaam enda edust.
Kui ma soovin saada rikkaks, siis pean õppima inimeselt, kes on pühendumisega jõudnud märkimisväärse finantsilise edukuseni. Kui tahan leida oma eluarmastust, siis pean õppima inimeselt, kellel on partner, mitte üksikult otsijalt.
Hea õpetaja on saavutanud ise tegutsedes edu ja saab oma valdkonnast laiemalt aru. Kitsa vaate ilmnemine, et tee nagu mina ja vaid minu seletus ning arusaam elust on õige, pole märk heast õpetajast. Õpetaja on see, kes mõistab, et tema valdkonnas on võimalikud mitmed mudelid ja lähenemised, me kõik oleme erinevad ja meid kõiki ei saa ühtmoodi õpetada. Samuti on oluline saada aru äärmustest ja olla erinevuste suhtes võimalikult tolerantne.
Kokkuvõtvalt on märksõnadeks edukus oma valdkonnas, laiem vaade, mitte mustvalge mõtlemine ning suutlikkus rääkida sellest teemast ka lapsele. Kui inimene suudab seletada oma mõtteid arusaadavalt ka kuueaastasele, siis on tegemist tõenäoliselt hea õpetajaga. Loomulikult on neidki, kes olles oma valdkonnas tegijad ja teades konkreetse teema kohta väga palju, ei oska kahjuks neid oskusi ja teadmisi teistele edasi anda.
Eluks vajalikud oskused – millised ja kuidas neid saaks õppida ning arendada? Millal see alguse saab?
See on huvitav teema. Elus vajalikud oskused – me õpime neid paraku (kohati ka kahjuks) päriselust, ümbruskonnast, vanematelt ja lähematelt sõpradelt. Inimestelt, kellega kokku puutume. Taas kord ilmneb siis põhjus, miks me peame inimesi enda ümber ja keskkonda teadlikult valima. Ei ole olemas valmis süsteemi, mis õpetaks meile eluks vajalikke kogemusi. Näiteks selliseid, kuidas olla terve ja elada pikalt, armastada ja luua perekond ning kasvatada lapsi. Samuti seda, kuidas edu saavutada ja raha teenida. Loomulikult ei õpetata seda kõike koolis ja ma ei arvagi, et see on konkreetselt üksnes selle asutuse eesmärk. Kool on akadeemiline asutus, mille ülesandeks on eelkõige anda edasi akadeemilisi teadmisi. Samas ei tähenda see seda, et me ei peaks õppima professionaalidelt.
Meie hingeline areng, stressi juhtimine ja emotsioonidega toimetulek – otseselt ei õpeta keegi meile neid oskusi ja seega tegeleme selle kõigega iseseisvalt, lähtudes enda senisest samalaadsete kogemuste, teadmiste ja oskuste pagasist. Parimal juhul küsime nõu oma sõpradelt, kes kohati on samamoodi võhikud ja otsijad nagu me isegi. Kui mu enda isiklikus elus tekivad küsimused, näiteks, kuidas kasvatada lapsi, ehitada üles suhet oma abikaasaga, olla edukas ja tulla toime paratamatult tekkiva stressiga, pöördun alati parimate professionaalide poole. Me ei pea ise kõigega üksi tegelema ja pimeduses kobama. Kõik vastused on maailmas olemas, tuleb vaid otsida ja uurida, mida neil teemadel räägitakse. Ma ei lahenda oma probleeme üksi, vaid otsin vastuseid. Ma arvan, et see ongi siin põhiidee – probleemid ei kao iseenesest ja nendega on vaja tegeleda, aga me ei pea seda ilmtingimata üksi tegema. Vaja on suhelda kogenud spetsialistidega ning leida ühiselt vastuseid. Laias laastus pole maailmas olemas ühtegi probleemi, mida poleks varem lahendatud.
Eluks vajalikke oskuste õppimine algab meie sünnihetkest. Esialgu piisab meie kui lapsevanemate teadmistest, hiljem on vaja lapsele õpetada, et kõigega ei pea üksi tegelema ja abi küsimine on normaalne.
Kas (Eesti) haridussüsteemis on piisavalt keskendutud eluks vajalike oskuste õpetamisele ja arendamisele? Kuidas kool saaks noori toetada?
Ma ei oska Eesti praegust haridussüsteemi hinnata, kuna olen 15 aastat Eestist eemal olnud ja ise lõpetanud kooli üle 20 aasta tagasi. Aga ma usun, et siinne koolisüsteem on muutunud, ega sooviks seda enda ammuse kogemusi järgi hinnata. Kool peaks kindlasti noori toetama, aga see ei pea ilmtingimata väljenduma õppeprogrammis. Koolis tasuks peamiselt õpetada seda, kuidas tulla toime stressi ja oma emotsioonidega, kuidas seada ja saavutada eesmärke. Samuti seda, kuidas saada edukaks ja mis üldse on edu – kuidas mõista seda, mida meie hing tegelikult ihkab.
Minu lapsed õpivad Malaisias väga heas koolis, kus kooli toetus väljendub peamiselt individuaalses lähenemises. Koolis on väiksed klassid ja sealne hindamissüsteem on üsna keeruline – kolm korda aastas saan kuueleheküljelise raporti sellest, kuidas mu lapsel koolis läheb ja milles on vaja rohkem tööd teha. See isiklik lähenemine seab suhted kooli ja lapse vahel teisele tasandile, mille tulemuseks on see, et professionaal, kes lapsega töötab, paneb ennetavalt tähele tekkivaid probleeme. Laps ei ole seal lihtsalt number, vaid temaga reaalselt tegeldakse. Oluline on nii akadeemiline õpetus kui ka psühholoogiline sekkumine. Iga lapse heaolu arvestatakse ja klassid on kokku pandud sõltuvalt laste eripäradest.
Kuigi kool on väga hea ja toetav, sõltub lapse toimetulek elus ja väärtused suuresti lapsevanematest. On vanemaid, kes absoluutselt ei usalda koolisüsteemi ja õpetavad oma lapsele kõike ise. Minu jaoks on see äärmus, sest kui lapsevanemal puudub pedagoogiline haridus, siis võtab ta enda peale liiga suure vastutuse. Teine äärmus on muidugi see, kui laps pannakse heasse kooli ja loodetakse, et sealt saab ta kõik akadeemilised ja üldised eluks vajalikud teadmised ja oskused. Lapse kasvatamisel ja elus on selge koht nii lapsevanematel kui ka koolil.
Kuidas toetada (noort) inimest valikute tegemisel, kui ta on segaduses ja eneseusk on kõikuv? Kes seda teha võiks?
Eneseusk on üks küsimus ja valikute tegemine teine teema. Suured, põhjalikku vastamist nõudvad küsimused. Eneseusust räägivad väga põhjalikult mitmed õpetajad, minu lemmik on näiteks hüpnoterapeut ja autor Marisa Peer. Enesesse uskumist õpime peamiselt oma vanematelt, hiljem teistelt lähedastelt inimestelt ja oma sõpradelt. Miks meie eneseusk võib aja jooksul kaduda? See on tingitud erinevatest traumadest meie elus, mis annavad meile sõnumi, et me pole olulised ja peame armastuse välja teenima. Eneseusk algab sellest, et me peame õppima ennast armastama sellisena, nagu oleme. Selleks tuleb leida endas julgus tegutseda, teha vigu ja mõista, et eksimused pole maailmalõpp, vaid osa kasvamisest.
Sama sügav teema on see, kuidas õpetada noort aru saama, mida ta tegelikult tahab. Ma arvan, et siin ei ole asi niivõrd isegi nooruses. Samamoodi ei tea ka täiskasvanud alati seda, mida nad päriselt tahavad. Kui küsida ümbritsevatelt inimestelt, mida nad oma elult soovivad ja mis on nende suurim eesmärk elus, siis paljud neist ei oska sellele küsimusele vastata. Nad oskavad võib-olla öelda, millist kleiti, autot või eluaset nad tahaksid osta, kuid vahel võibki see olla maksimaalsem eesmärk, millele nad reaalselt suudavad mõelda.
Kuidas meid õpetatakse? Õpi koolis hästi, mine ülikooli, saa hea haridus ja leia korralik töö ning siis ongi kõik korras. Me lähemegi mööda seda kindlana näivat teed, kuni saame aru, et me ei ole õnnelikud. Ja millest see tuleb? Sellest, et me ei oskagi endale olulisi eesmärke seada, vaid võtame need üldised ettekirjutatud eesmärgid ühiskonnast. Usume, et ühiskond teab paremini, mis on edu, ja pürgime kõigest väest selle suunas, mis on ühiskondlikus mõttes eduks vajalik. Aga keegi ei seleta ega õpeta meile seda, kuidas kuulata oma südant ja seada endale eesmärke, mis on olulised meile endale, mitte ümbritsevale, eristada seda, mis on müra ja mis on päriselt oluline.
Palju räägitakse enda sisemise hääle kuulamisest ja südametunde järgimisest. Kui aga inimene ei suuda või ei oska seda kuulata…?
Südamehääl on loomulik asi ja me kõik sünnime sellega. Naistel on natuke kergem oma südamehäält kuulata, kuna meil läheb seda vaja, et suhelda oma lastega enne, kui nad õpivad ise rääkima. Paraku aga väärtustab ühiskond loogikat ja me ise paneme enda kuulmise kinni ning õpetame ennast sellest välja. Ma ei tea, kas see on müüt või tõde, aga räägitakse, et Albert Einstein on öelnud, et meie intuitsioon, meie süda on peamine ülemus ja loogika on selle alluvuses. Me aga ehitasime üles ühiskonna, mis allub alluvale mitte bossile, meie südamele (originaaltsitaat The intuitive mind is a sacred gift and the rational mind is a faithful servant. We have created a society that honors the servant and has forgotten the gift). Meie intuitsioon, südamehääl on loomulik ja me peame seda endale meelde tuletama, mitte nullist õppima. Seda tuleb tasapisi teha. Siinkohal aitab meditatsioon, samuti tuleb osata lahti lasta probleemidest, usaldada protsessi ja iseennast ning treenida seda kõike järjepidevalt. Vahel me kukume, aga tõuseme ikkagi püsti ja õpime edasi.
Millised on Teie arvates tänapäeva ühiskonna peamised valupunktid ja mida saaks nende leevendamiseks teha? Kellel lasub vastutus?
Esiteks see, et me ei oska ennast armastada ja arvame, et peame armastuse välja teenima ning teeme selleks kõik endast oleneva. Näiteks paneme Facebooki ilusad pildid, püüame saavutada seda välist edu, mis meid tegelikkuses lõhub. See kõik tuleb armastuse puudumisest enda vastu, mistõttu püüamegi seda kogeda väljapoolt. Peame õppima ennast ise armastama ja väärtustama.
Teiseks punktiks on see, et me unustame ära, mis tunne on olla õnnelik. Õnn on harjumus, mitte eesmärk, mille peame saavutama, seda väliselt treenima. Kui õpime ennast armastama ja kuulame oma südamehäält, oleme õnnelikud ja siis muutub ka maailm paremaks.
Mida tähendab Teie jaoks edu? Kuidas jõuda eduni nii, et see inimest ei lõhuks?
Kui see inimest lõhub, siis see pole edu. See on ühiskonna näiline arusaamine edust. See, mida teised inimesed meist tahavad. Edu on see, kui inimene teeb iga päev seda, mida ta armastab, kui ta on rahul oma elu ja iseendaga. Sellisel juhul on inimene väärtuslik ühiskonnaliige, sest siis suudab ta muuta ka teiste elu paremaks. Minu jaoks on see edu.
Millised on peamised karjääriankrud ja väärtused, mis Teid ennast on toetanud (või vahel isegi piiranguks saanud) töökohtade ja tööalaste väljakutsete valimisel?
Ma olen alati suhtunud kõikidesse asjadesse oma elus nii, et ma ei tohi neist sõltuda. Küll armastada – kui sa ei armasta seda, mida teed, siis sa ei püsi seal. Teiseks mõtteks on see, et pole vaja pabistada ja karta, vaid julgeda tegutseda. Samal ajal mitte hoida kinni sellest, mida sa teed. Ma ise üritan olla alati emotsionaalselt vaba oma töökohast, sest ma ei taha karta, pabistada ja hoida asjadest kinni, sest see tekitab piiravat energiat.
Minu jaoks on töö puhul väärtus see, et oma tegevusega muudan oma elu ja maailma paremaks. Kui inimene ei tee seda, mis talle meeldib, või kui ta töötab üksnes raha pärast, siis soovitan tal hakata liikuma maailma natukenegi paremaks muutva karjääri poole. Oluline on armastus selle vastu, millega tegeldakse ja mida see tegevus (töö, eneseteostus laiemalt) inimesele endale tähendab ja millist väärtust see maailmale loob.
Kuidas tulla toime teel ettetulevate takistustega?
Olen sellest juba varem veidi rääkinud, aga esiteks on oluliseks mõjutajaks meie ümbruskond – see on toetussüsteem meie elus ehk need inimesed, kes saavad meist aru ja toetavad ning võtavad meid sellisena, nagu me oleme. Vanemate ülesandeks on juba võimalikult varakult lapsele õpetada, et armastust ei pea välja teenima. Vahet ei ole, mida laps teeb või milline ta on, ta väärib armastust. Toetus peaks olema tingimusteta. See on üks asi.
Teiseks, nagu ma ka enne esile tõin, on see, et me peame oma probleeme lahendama, kuid me ei pea tegema seda üksi ja saame küsida abi. Kui inimene küsib abi, siis see pole mitte nõrkuse, vaid tugevuse märk. Tugevad ja edukad inimesed ei kompa pimeduses, vaid küsivad abi nendelt, kes juba teavad ja on oma valdkonnas professionaalid.
Ma arvan, et märkimisväärne osa sellest, kuidas takistuste ja probleemidega toime tulla, on esiteks lubada neil olla. Oluline on vastu võtta fakt, et probleemid ja madalad hetked meie elus tekivad ning see on normaalne. See ei tähenda, et me ei ole edukad või meiega on midagi valesti. Seejärel, kui oleme võtnud oma probleemid vastu ja lasknud nendel olla, oleme valmis edasi liikuma. Siis oleme tõenäoliselt valmis toetusgrupiks, professionaalideks. Sellest teemast annab lõputult rääkida, aga ma arvan, et üks väärtuslik mõte, mis aitab edasi minna, on pärit ärimehelt ja autorilt T Harv Ekreilt, kes leiab, et ei ole olemas suuri probleeme, on ainult väikesed meie. Iga probleem on võimalus kasvada ja olla natuke suurem ning parem.
Mida tähendab Teie jaoks tähendusrikas elu (meaningful life) ja kuidas selleni jõuda?
Sellele on sama vastus, mis küsimusele, mis on edu. Kui inimene teeb seda, mida ta armastab, ja ärkab igal hommikul teadmisega, et tema tegevusel on tema jaoks mõte ja see muudab maailma paremaks. Sellisel juhul on inimese elu tavaliselt tähendusrikas. Kui inimest ümbritsevad teised inimesed, kes teda toetavad ja armastavad ainuüksi seetõttu, et ta on olemas, siis lisab see elule värvi.
Kuidas selleni jõuda? Lühidalt öeldes tuleb kuulata oma südame häält ja julgeda teha seda, mis on oluline. Jagan siinkohal Neale Donald Walshilt kuuldud mõtet. Ta ütles, et aastatega on ta õppinud mitte tegema neid asju, mida ta ei taha teha, mida ta ei naudi ja mis ei anna talle midagi. Ta teeb neid asju, mida ta armastab. Töö võtab suure osa meie ajast, mistõttu on sellel ka oluline osa meie elust tervikuna. Just seetõttu ei tohi me teha tööd üksnes raha pärast. See on kõige suurem patt ja kõige jubedam asi, mida me iseendale teha saame. Kui me suudaksime leida endas julguse teha neid asju, mis omavad meie jaoks tähendust ja väärtust. Kui me julgeksime teha neid asju, mis meile meeldivad. Ma ei mõtle siin seda, et meie töös peab kõik meeldiv olema. Ka minu töös on asju, mida mulle ei meeldi teha. Aga üldiselt ma armastan oma tööd ja sellel on tähendus. Ma ei käi tööl ainult raha pärast. Siin peabki olema julgust. Selleks on vahest vaja aru saada, et 21. sajandi lääne riigis, Eestis ei juhtu meiega midagi jubedat, kui on olemas perekond, tuttavad, sõbrad – need inimesed, kes meid toetavad. Tegelikult saaks iga inimene, kes vaid sooviks, teha seda, mida ta armastab. Kui ta vaid natuke julgeks proovida. Võib-olla ei tasu kohe ebameeldiv töö maha jätta, kui sellega saab arved makstud. Aga alustage vähemalt liikumist mõtestatuma eneseteostuse poole ja leidke aega tegevuseks, mida armastate, kasvõi peale tööpäeva. Mitte lihtsalt niisama olla, vaid tegeleda asjaga, mida armastate. Kui te hakkate sellega tegelema, siis leiate ka võimalused seda rohkem oma ellu tuua.
Mis kuulub Teie igapäevaellu?
Minu elus on üks suur missioon ja selleks on Mindvalley. Minu töö on üks suur osa minu igapäevaelust. Ma käin tööl ja töötan ka siis, kui ma füüsiliselt kontoris ei viibi. Mõtlen oma töötegemistele palju, sest eelkõige on see minu jaoks missioon.
Väga suur osa on perekond ja minu isiklik elu. Ma ei usu, et äriinimene peaks töötama kogu ärkveloleku aja. Mina mõtlen oma tööle, sest see on minu jaoks midagi enamat kui töö. Kui ma puutun kokku erinevate inimestega, siis otsin sealt õpetajaid ja õppetunde, samuti ideid. Ajaliselt arvan, et n-ö busy töö tegemisel on oma koht, ja siis viibin ma kontoris. Aga mul on ka mu perekond, minu lapsed, kellega mulle meeldib koos olla ja suhelda, mitte lihtsalt olla nendega samal ajal ühes kohas. Ma tahan nendest ja nende maailmast paremini aru saada, rääkida ning seda ise kogeda. Meil on kombeks sõita kord aastas lastega kuhugi mujale midagi uut õppima. Iga külastatud paik õpetab ja annab midagi. Näiteks viimati käisime Marokos, kus õppisime Põhja-Aafrika kohta. Mulle meeldib see kõik ja ka minu abikaasa leiab aja selleks, et koos lastega maailma avastada ja õppida.
Mul on perekond ja töö, aga väga oluline roll on ka minu isiklikul maailmal. Sinna kuulub laiemalt heategevus, samuti kunst, muusika ja minu hingeline elu – mediteerimine, õppimine ja areng, emotsionaalse elu mõistmine ning erinevad keeled. Loomulikult kuuluvad minu ellu ka minu lähedased, kallid inimesed, sõbrad ja perekond laiemas plaanis. Need erinevad pooled minu elus on kõik olulised ja ma leian iga päev nende jaoks aega.
Millised on peamised märksõnad/põhimõtted/teadmised/uskumused, millest lähtute oma elus ja annaksite hea meelega edasi ka teistele?
Kõige olulisem on olla õnnelik. See on taas kord üks oskus, millega me sünnime, kuid mille me elu käigus ära unustame. Ühiskond õpetab meid seda mitte väärtustama, pigem rõhutakse kannatusele ja piinale. Eestlastele on see kuidagi eriti omane. Aga meie loomulik seisund on õnn ja me peame õppima olema õnnelikud välisest hoolimata ning kuulama ja usaldama oma sisemist südamehäält. Õnnelikud inimesed ei tee teistele haiget ja nad on oma tegevuses produktiivsemad. Selleks et olla õnnelik, tuleb teha seda, mida armastad ja väärtustama iseennast sellisena, nagu oled just sellel hetkel.
Steve Jobs on öelnud, et meid ümbritsev maailm on inimeste loodud ja nad polnud meist targemad ega paremad. Kui me sellest aru saame, siis muutub kõik, sest sel juhul mõistame, et võime ise luua oma maailma. Ja see ei tähenda seda, et elaksime mingisuguses enda loodud fantaasias, vaid ka reaalselt teistmoodi elule vaadata. Me ise otsustame ja loome. On ju teada põhimõte, et mida inimene usub, see ongi tema reaalsus. Kui teeme silmad lahti ja vaatame ringi, siis näeme seda igal pool. Mõned inimesed näiteks usuvad, et vanusega kaasnevad haigused, ja seda nad kogevadki. Teised aga, et aastatega muutuvad nad vaid paremaks, ja seda nad ongi. Mõned usuvad, et lapsed keeravad nende elu pea peale, ja nii sünnibki. Samas on ka neid, kes ei usu, et laste sünd ja kasvatamine midagi nende elust ära võtaks, vaid lapsed on pigem boonuseks. Sellisel juhul nad elavadki enda elu aktiivselt edasi ja tõestavad, et nende uskumus on tõene. Me uskumused on meie reaalsus, mistõttu tulekski kriitiliselt üle vaadata, mida me usume, ja oma uskumusi hoolikalt valida.
Oluline on ümbritseda ennast inspireerivate inimestega – need, kes elavad sellist elu, mida sa ise tahaksid kogeda.
Viimane oluline põhimõte on olla teadlik, et elu ei koosne mitte suurtest, vaid väikestest igapäevastest otsustest. Seepärast ongi vajalik iga päev teadlikult otsustada näiteks seda, mida ma täna söön, kas ma lähen tööle jalgsi või autoga, kas ma vaatan telekat või loen raamatut, kas ma ärritun ja muutun kurjaks või püüan teisest inimesest aru saada. Need igapäevaselt tehtavad pealtnäha ehk mitte nii suured otsused hakkavad meie elu muutma, kui me neid teadlikumalt vastu võtame.
Mille eest olete tänulik? Kuidas leida tasakaal rahutus maailmas?
Mina teen iga päev tänulikkuse harjutust. See on väga oluline harjutus, sest see tõstab meie rahulolu ja õnnetunnet, tunnetust. Kui ma tunnen, et muutun kurjaks või negatiivseks, siis ma ütlen endale stopp ja väljendan millegi eest tänulikkust. Fookuse pööramine negatiivselt positiivsele. Natuke teine versioon sellest lähenemisest on siis, kui keegi hakkab mind ärritama, peatan ennast ja proovin siiralt leida selles inimeses midagi head. Ka see on omamoodi tänuavaldus. Seega on tänulikkuse avaldamine oluline kahes aspektis: esiteks psühholoogiline – see pöörab natuke meie fookust ja teiseks energiline aspekt – kui me mitte ainult ei väljenda oma tänulikkust, vaid ka mõtleme sellele, mille eest oleme tänulikud, siis see tõstab meie energiat. Tänulikkus on üks kõrgemaid energiaid, isegi kõrgem armastuse energiast. Energeetilise ja psühholoogilise fookuse muutumiseks avaldan tänulikkust iga päev ja ka siis, kui seda on vaja n-ö ravimiks.
Mille eest olen mina tänulik? Oma harjutuses keskendun ma sellele, mis on need 5 asja minu isiklikus elus, 5 karjääris/töös ja 5 iseendas, mille eest olen täna tänulik. Need asjad ei pea olema suured, võib olla tänulik ka väikeste asjade eest. Selle eest, et ma olen ise elus, ma näen ja kuulen seda maailma ning suudan seda tajuda. Uksest välja astudes tunda värsket õhku ja mõista, et ma olen elus, selliste väikeste asjade eest võib olla tänulik. Tegelikult see polegi väärtuselt väike asi, pigem vastupidi. Nendest kujunebki meie terviklik elu. Näiteks joon ma just praegu kohvi ja see meeldib mulle ning ma võin olla tänulik selle kohvitassi eest.
Meie täname Kristinat tema aja ja inspireerivate mõtete eest.
Haridusprogrammis Mindvalley U saab osaleda ainult kandideerimise ja avalduse esitamise alusel! Lisateave ja avalduse esitamine toimub sellel lingil.
