Kes on mees, keda jumaldavad pea kõik maailma supermodellid ja –staarid, eesotsas Madonna ja muidugi Sarah Jessica Parker alias Carrie Bradshaw´ga? Mees, kes oskab naised tõeliselt õnnelikuks teha? Muidugi on see maailma elegantseimate ja seksikaimate kingade, Manolode looja Manolo Blahnik.
Tänaseks 63aastane vanameister sündis 28. novembril Kanaari saarestikku kuuluval La Palma saarel tšehhist isa ja hispaanlannast ema pojana. Manolo lapsepõlv möödus koos õe Evangelinaga emale kuuluvas banaaniistanduses. Just emalt päris poiss huvi jalanõude vastu, nimelt meisterdas Manolo ema oma peokingad alati ise, selle asemel, et need kohaliku kingameistri käest tellida.
Šveitsi Genfi Ülikooli saadetud Manolo alustas vanemate soovil poliitika ja õigusteaduse õpinguid, mille peale esimest semestrit vahetas välja aga arhitektuuri ja kirjanduse vastu. 1965. aastal kolis Manolo Pariisi, et õppida sealses Louvre´i Kunstikoolis kunsti ja lavakujundust. Isa soovitusel, eesmärgiga parandada oma inglise keele oskust, kolis Manolo 1970. aastal Londonisse, kus ta sai tööd Sunday Times´i fotograafina, muidugi lehe moetoimetuses. Lõplikult kingade juurde suunas Manolo 1971. aasta New Yorgi reis, kus teda tutvustati tollasele USA Vogue´i peatoimetajale Diana Vreelandile, kes imetles Manolo lavakujunduse jooniste kõrval ka mehe uue hobi, kingade jooniseid ja reaalset kingapaari mehe enda jalas ning soovitas Manolol pühenduda “neile naljakatele asjadele, mida jalas kantakse”. Tagasi Londonisse pöördudes Manolo seda ka tegi.
Manolo kui kingameistri esimene töö laiema avalikkuse silme all saabus aastal 1972, mil moelooja Ossie Clark tellis temalt kingad oma moeshow jaoks. See innustas Manolot 1973. aastal asutama oma poe Zapata Londonis Old Church Streetil. Poe põhikülastajateks said kohe näiteks Jerry Hall ja Bianca Jagger, kellest viimasega sai Manolo peresõbraks, käies suisa beebi Jade´il mähkmeid vahetamas.
1974. aastal oli Manolo esimese mehena Angelica Hustoni kõrval Briti Vogue´i esikaanel. USAsse jõudis Manolo looming 1978. aastal, mil ta tõi seal turule Bloomingdale´s kollektsiooni. Oma esimese poe USAs New York Madison Avenue´l avas ta 1979. aastal, Aasiasse liikus ta 1991. aastal, avades poe Hong Kongis. Sellega oli Manolo pääsenud kogu maailma moeturule ning algas koostöö tippmoeloojatega – Calvin Klein, Isaac Mizrahi, Yves Saint Laurant. Michael Kors, John Galliano, Carolina Herrera, Oscar de la Renta ja Christian Dior kui nimetada konkreetseid nimesid.
Manolo loomingut on oma jalas demonstreerinud pea kõik olulised staarid. Printsess Diana kandis Manolosid hetkel, mil prints Charles tunnistas avalikult televisioonis oma truudusetust, ning Kylie Minogue oma 2001. aasta comeback albumi esikaanel. Manolode jäägitu fänn on ka Madonna, kes on öelnud, et “need on paremad kui seks… ja seda enam, et need kestavad kauem!”.
Blahniku kultuurifenomeni staatus leidis taaskinnitust teleekraanile jõudmisega – 1991. aastal kandis Manolo susse Marge Simpson ühes “Simpsonite” episoodis ning miljonite televaatajate lemmikuks sai Manolode jäägitu austaja Carrie Bradshaw “Seks ja linnast”. Manolode väärtust tõestab näiteks Carrie legendaarne lause New Yorgi tänavaröövlile: “Sa võid võtta mu Fendi käekoti, sa võid võtta mu sõrmuse ja käekella, aga palun ära võta mu Manolosid!”. Selle peale oli kindel, et just Manolodest ta ilma jäi.
Carrie osatäitja Sarah Jessica Parker armastab Manolo stilettosid sedavõrd, et kandis neid lapseootel olles paar päeva enne sünnitust 2002. aasta oktoobris vanameistrile järjekordset moeauhinda üle andes. “Arhiveerige neid, daamid. Enamik abielusid ei kesta nii kaua, aga Blahnikutega saab olla monogaamne,” oli Parkeri sõnum publikule. Manolo Blahnik ise räägib Parkerist ainult ülivõrdes: “Sarah andis mulle paar päeva enne sünnitust üle auhinna, ise nii kõrgeid kontsi kandes! Ma armastan seda naist! Ta on ebamaine, üks õilsamaid ja karismaatilisimaid naisi maailmas! Ilma temata ei suudaks ma USAs müüa nii, nagu ma praegu müün.” Nii et armastus Sarah Jessica ja Manolo vahel on vastastikune.
Manolo võiks oma kingadega teenida tunduvalt enam, ent siiani on ta keeldunud ahvatlevatest pakkumistest müüa oma nimi mõnele rahvusvahelisele ketile ja eelistab ise omada paari kingabutiiki ja olla ise enda peremees. “Ma ei kujuta ette, et keegi ütleks, mida ma tohin ja pean tegema. Suurim luksus on olla vaba. Vaba teha kingi näiteks filmile “Moulin Rouge”, kui mu sõber mulle selle ettepaneku teeb.
Ja vaba loobuma kõigest, kui vaid Marie Antoinette helistaks ja paluks mind Pariisi ainult enda kingameistriks. Ma läheksin sekundiga,” hindab mees enim just vabadust.
Manolole meeldib olla ise kogu kingavalmistamise protsessi juures – ja teeb joonised, meisterdab liistud, voolib kontsad, valib materjalid ja juhendab meistreid tehases. Oma Itaalias asuvas kingatehases käies ei saa Manolo käed mitte ainult mustaks, vaid “räpaseks, mõnikord isegi veriseks! Neil on olemas kaitsekindad, aga mina ei saa nendega töötada. Nii et mõnikord on asi isegi ohtlik. Mu käed näevad tihti välja nagu lihttöölise omad.” Manolo küsib “Mis on mood?” ja vastab sellele ise: “See on distsipliin ja veendumus teha ainult parimat, ja seda iga pisimagi detailini”.
Fännidel ei tasu loota näha Manolo firmamärki muudel toodetel peale kingade, sest vanameister plaanib jalanõudele igavesti truuks jääda: “Ma vihkan neid disainereid, kes panevad oma firmamärgi ka näiteks päikeseprillidele, teksadele, kodusisustusele ja kõigele muule. Mina teen kingi ja mul pole mingit huvi millegi muu loomise vastu”.
Manolo väidab, et tema kingi võib kanda igaüks, selleks ei ole tarvis supermodelli jalgu. “Naine, kes ostab mu kingad, ta on oma igapäevatööst väsinud ja siis ta paneb mu kingad jalga. Ma ei ole psühhoanalüütik, aga ma tean, et kingades on alati mingi ihaldusobjekt. Kõrge konts on number üks tujuparandaja. Sa paned selle jalga ja sa lihtsalt pead kõndima. Ja kõrge kontsaga kõnnid sa teistmoodi,” teab Manolo kõrgete kontsade mõju naistele. “Ma olen kingakunsti õppinud nüüdseks juba kümneid aastaid ja tean, et isegi kui konts on 12 cm kõrge, peab see olema kindel. Ja see on meistritöö seda saavutada! Seepärast teen iga kontsa ise,” ei tee Manolo üheski detailis järeleandmisi.
Oma kollektsioone Manolo eriti ei reklaami ega demonstreeri, samuti üritab ta võimalikult vähe luua ja järgida hooajatrende: “Mu kingad ei muutu hooajati oluliselt. Ma arvan, et see oleks julm küsida palju raha kingade eest, mis järgmisel hooajal on moest väljas. Inimesed ei ole lollid, nad teavad, mida nad tahavad, ja nad peavad selle saama.”
Paar Manolo kingi maksab umbes 300–550 dollarit, pidulik kingapaar ligikaudu 1000 ning paar poolsaapaid 1600 dollarit. Eksklusiivsemate Manolo saabaste hind kerkib suisa 16000 dollarini.
Manolo on rahvusvaheline mees: kingavabrik Itaalias, lapsepõlvekodu Kanaari saartel, enamik kliente ja esinduspood USAs, kodu ja esinduspood Inglismaal. Ent ometi vihkab Manolo lennu- ja raudteejaamu ning muid tänases maailmas tavaliseks saanud helisid. “Need arvutid. Need lennukid. Need mürad. Minu jaoks on kõik modernsed helid väga ärritavad, isegi ebatervislikud. Iga sekund heliseb telefon, mille eest ei saa põgeneda ning mille helin on saanud juba elu taustamuusikaks. Jah, ma harjun selle kõigega. Aga kas te arvate, et see on normaalne elu? Ei ole!” igatseb Manolo vaikust. Seda saab ta veel nautida sünnikohas La Palma saarel ning oma kodus Inglismaal Bathis, kus vanameistril on lisaks vaikusele nautida 10000-paarine kollektsioon oma lemmikutest, nagu ta ise ütleb, “tobedatest kingadest”.
*Artikli aluseks on Manolo Blahniku intervjuud ajakirjadele Vogue, Time ja Hello ning ajalehele Observer.