“Retrotopia” tutvustab endise idabloki maade külma sõja aegset disaini
24. märtsil avatakse Berliini tarbekunstimuuseumis Kunstgewerbemuseum näitus “Retrotopia. Design for Socialist Spaces”, mis käsitleb disaini rolli ja mõju endise idabloki riikides ja Jugoslaavias 1950.-1980. aastatel. Eesti osa on kureerinud Kai Lobjakas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist. Valik tutvustab näitustesarja Ruum ja Vorm, sealhulgas Bruno Tombergi ning Helle Gansi kujundatud mööblit ja kujunduselemente ning näeb sarja esimest näitust tutvustanud lühikest filmijäädvustust. Lisaks on väljas 1980. aastal Tallinnas toimunud Moskva olümpiamängude purjeregati ajaks valminud linnakujundus.
“Retrotopia. Design for Socialist Spaces” on uue kuraatorite ja institutsioonide võrgustiku koostöös sündinud projekt, mis pakub üllatavaid sissevaateid disaini eri tahkudesse piirkonnas, mis on laiemale (lääne) publikule suures osas tundmatu. Toetudes ulatuslikule uurimistööle, annab “Retrotopia” olulise panuse üleilmse ja dekoloniaalse disainiajaloo ümbermõtestamisse.
“Kunstgewerbemuseumi kuraatori Claudia Banzi algatus ja huvi käsitletava teema vastu ulatub mitme aasta taha ning on realiseerunud täna võrratult põnevaks materjalikoosluseks kaheksast riigist. Eestit on valitud esindama ka rahvusvahelises kontekstis unikaalsete nähtustena kõnetavad näitustesari Ruum ja Vorm, selle raames valminud Bruno Tombergi ja Helle Gansi tööd ning Matti Õunapuu juhitud mitmeid disainereid koondava linnakujundusgrupi töö 1980. aasta olümpiasuvest, mis kõik väärivad laiemat tundmist. Tunnen suurt rahulolu ja uhkust selle üle, et Eesti disainiajalugu on Berliinis esindatud nii olulises institutsioonis kui ka konteksti üle, mis laseb muuhulgas eriliselt särada siinse disainimõtte tugevusel ja potentsiaalil.”
Spetsiaalselt näituse tarbeks on koostöös Valge Kuup Studioga valminud 1:4 versioon purjeregatiaegsest linnakujunduselemendist ja 1971. aastal ajakirjas Kunst ja Kodu ilmunud jooniste järgi Helle Gansi kujundatud kell-baromeeter.
Külma sõja perioodil peegeldasid disain ja arhitektuur kahe superjõu, USA ja Nõukogude Liidu geopoliitilist vägikaikavedu. Nende poliitiliste erinevuste taustal oli aga mõlema süsteemi disaineritel ja arhitektidel ühisosa: nad olid vastamisi sarnaste sotsiaalsete väljakutsetega, töötasid sarnaste disainiprobleemide lahendamise nimel, püüdes leida kestlikke lahendusi, ning arendasid võrreldavaid ideid ja visionäärseid projekte. Paljud nendest mõtetest ei jõudnud eksperimenteerimise staadiumist või prototüübi faasist kaugemale. Selle kõrval toimus elav dialoog erinevate platvormide kaudu, milleks olid näitused, kongressid, töötoad, sümpoosionid, aga ka arvukad isiklikud kontaktid.
1950. – 1970. aastaid, ajavahemikku Sputniku ja naftakriisi vahel, määratlesid majanduskasv ja tulevikuperspektiivide otsingud. Seda ühendavaks võtmesõnaks oli planeerimine. See oli ka sünonüüm tuleviku leiutamisele süsteemse innovatsiooni kaudu. “Maailmas kui disainijoonises” nagu seda on nimetanud disainer Otl Aichler, näis võimalik planeerida tulevikku absoluutse täpsusega tänu tehnika, tehisintellekti, küberneetika ja arvutiseerimise abil. Sellega (tänaseni) kaasneva narratiivi kohaselt tähendas tehnoloogiline edu sotsiaalset heaolu ning õnne kõigile.
Et tulevikuvisioonidel oleks ühiskondlik mõju, peavad nad võtma konkreetse ruumilise ja visuaalse vormi. Parema maailma kujundamisel on määrav roll linnaplaneerimisel, arhitektuuril ja disainil. Entusiastlik usk tehnika võimu ja planeerimiskirg olid suunavaks jõuks nii “süsteemidisaini” kui ka privaatse ja avaliku ruumi kujundamisel, kuni avakosmoseni välja.
Esimest korda üle mitmekümne aasta toob näitus kokku mõjukate disainerite tööd postsotsialistlikest riikidest: Eestist, Leedust, Poolast, Ungarist, Slovakkiast, Horvaatiast, Sloveeniast ja Ukrainast.
Retrotopia. Design for Socialist Spaces koondab suure hulga teostatud ja visionäärseid disainiprojekte avaliku ja isikliku ruumi tarbeks. Ruumi tuleks siin mõista Henri Lefebvre’i definitsiooni kohaselt kui vaimse, füüsilise ja sümboolse kontruktsiooni. Esitatud ideed ulatuvab futuristlikest hotelliinterjööridest või lennujaama presidendi lounge’ist spordivõistluste visuaalse identiteedini või linnaruumi festivalideni ja uute korterite sisekujunduslahendusteni. Aga ka messidele loodud külluslike tekstiili- ja klaasiinstallatsioonide ning küberneetiliste elamispindadeni.
Näituse teise osa moodustab mahukas arhiiv, kus on eksponeeritud fotod, plakatid, raamatud, filmid ning objektid. Sellest moodustub omamoodi kolmemõõtmeline kaart, mis juhatab erinevate temaatilise koosluste juurde nagu disainiinstitutsioonid, disainiharidus, disainidiskursused, näitused, võrgustikud ja disainikollektsioonid. Arhiivi osas on muuhulgas eksponeeritud ajakirjad Kunst ja Kodu, tööstuskunsti eriala tudengite tööd, sealhulgas osa Sirje Runge diplomitööst ja palju muud.
Projekti Retrotopia. Design for Socialist Spaces algatas Berliini tarbekunstimuuseum, Kunstgewerbemuseum – Staatliche Museen zu Berlin koostöös teiste muuseumidega: Museum of Utopia and Daily Life: Documentation Centre of Everyday Culture of the GDR (Beeskow/Eisenhüttenstadt), Slovakkia Disainikeksus (Bratislava), Slovakkia Rahvusgalerii ( Bratislava), Moraavia Galerii (Brno), Budapesti Tarbekunstimuuseum, M. K. Čiurlionise Rahvuslik Kunstimuuseum (Kaunas), Kiievi Kaasaegse Kunsti Muuseum, Stedley kunstifond (Kiiev), Sloveenia Arhitektuuri- ja Disainimuuseum (Ljubljana), Praha Rahvusgalerii, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (Tallinn), Imago of Culture (Uzhorod), Leedu Rahvusmuuseum (Vilnius), Poola Rahvusmuuseum (Warsaw) and Zagrebi Tarbekunstimuuseum, Chernihiv Monumentalism Community, ARWM Cultural Heritage Conservation Fund.
Projekti juht ja kuraator on Claudia Banz, Kunstgewerbemuseumi disaini kuraator koostöös kaaskuraatoritega Polina Baitsym, Alex Bykov, Melinda Farkasdy, Judith Horváth, Helena Huber-Doudová, Silke Ihden-Rothkirch, Karolina Jakaitė, Viera Kleinová, Rostislav Koryčánek, Mari Laanemets (arhiiv), Kai Lobjakas, Florentine Nadolni, Anna Maga, Kaja Muszyńska, Cvetka Požar, Klára Prešnajderová, Alyona Sokolnikova, and Koraljka Vlajo.
Näitus on avatud: T – R 10 – 18, L, P 11 – 18
Avamine: reedel, 24. märts 2023, kell 19
