Kohe-kohe ongi käes kauaoodatud Jazzkaar, pakkudes muusikaelamusi nii välismaa kui ka meie kodumaiste artistide poolt. Kõik ägedad sündmused saavad alguse inimestest, kellel on ideed ja visioonid ning tahe panustada parema maailma loomisesse. Üks neist on Eva Saar, kes on aastaid tegutsenud Jazzkaare festivali produtsendi ja turundusjuhina. Räägime temaga karjääritee kujunemisest, edutundest, elu väljakutsetest ja loomisrõõmust.

Fotod: Rene Jakobson

Kuidas kirjeldaksid ennast inimesele, kes pole veel sinust midagi kuulnud?

Vean igapäevaselt festivali Jazzkaar produktsiooni- ja turundustegevusi ning aitan kaasa huvitava ja omanäolise programmi tekkimisele. Olen töötanud üritusturundus- ja turundusvaldkonnas ligi 15 aastat, aidanud kaasa selliste projektide läbiviimisele nagu näiteks Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, Tallinna Arhitektuuribiennaal ning paavsti Eesti külastamise turundustegevustele. Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ning õppinud ka Saksamaal Dresdeni Tehnikaülikoolis turundust ja juhtimist.

Kui tööelus võin tunduda pigem ekstravertne, siis eraelus olen introvertne. Austan väga loomeinimesi ja nende tööd – mitte ainult muusikas, vaid ka teistes valdkondades. Seetõttu leiab mind tihti kultuuri nautimas. Meeldib lihtne ja puhas disain, naudin maitseelamusi, ei ütle ära gin-toonikust ning olen kirglik koeraarmastaja.

TÖÖÕNNE LOOMINE

Mida tähendab sinu jaoks mõisted edu ja tööõnn? Kuidas mõõdad enda edukust ja tööõnne, on need üksteist täiendavad või välistavad mõisted?

Minu jaoks on oluline teha oma tööd alati südamest, kire ja armastusega ning nii hästi, kui ma oskan. Võimalik, et keegi teine oleks osanud paremini, aga minul on süda rahul, sest tean, et olen endast kõik andnud. See teadmine annab hingerahu ja aitab kaasa tööõnne tunde tekkimisele. Ja minus on soov aidata kaasa sellele, et maailm oleks parem paik. Kui minu töö pakub seda võimalust, siis defineerin seda eduna. Majanduslikud väärtused on loomulikult olulised, aga ainult need mind pikaajaliselt ei käivita.

Miks just produtseerimine ja turundus? Kuidas sa oma valikuteni jõudsid?

Arvan, et korraldamise armastus on tulnud mul kaasa vanematelt, kes samuti naudivad korralduslikke olukordi, aga seda teistes valdkondades. Juba kooliajal olin ma ettevõtlik tegutseja. Oma esimesed turundusoskused omandasin tädi käsitöö poe müüjana, sealjuures tädilt ja tema mehelt õppides, kuidas nad oma tooteid müüsid ning turundasid. Edasi asusin Tallinna Tehnikaülikoolis õppima rahvamajandust, hiljem magistriõppes turundust ja juhtimist. Selles, miks ma ühel hetkel liikusin Swedbankist kultuurisündmuste produtseerimise ja turundamise peale, on suurim roll sotsiaalses kapitalis. Õigel hetkel on õiged inimesed kutsunud mind kandideerima või pakkunud uusi väljakutseid ning julgustanud neid vastu võtma.

Milliseid oskusi ja omadusi on vaja, et muusikamaailmas läbi lüüa produtsendi või turundusinimesena? Kui palju on seal ruumi loovusele?

Heal produtsendil peab olema kõrge pingetaluvus. Sellesse töösse on sisse kirjutatud see x-faktor, mida ei oska kuidagi ette ennustada ja mis saabub alati ootamatuimal hetkel. Kui suudad kiiresti kohanduda selliste olukordadega, siis see on juba märk sellest, et sul on annet produtsendi tööks.

Samuti peab mõistma, et kui su töö ongi igapäevaselt uute väljakutsete, ootamatustega või sõnastagem täiesti ausalt, probleemidega tegelemine, siis on oluline, et inimsuhete tasandil oleks kogu see protess võimalikult lihtne. Hädaldades, kui keeruline ja raske sul on, mingite olukordade ja lahenduste peale haavudes või kergesti ärritudes, sind enam järgmine kord nii kergekäeliselt oma meeskonda ei kutsuta. Ühtlasi tuleb suuta ka õigel hetkel abi küsida.

Ja olulisim on osata oma meeskonda hoida — produtsent üksi ei tee midagi. Õnnestunud sündmused on meeskonnatöö. Kui suuta takistustest hoolimata naerda ja nalja teha, on kõik hästi.

Ja turundajana?

Muusikamaailma turundajana peab sinus olema südikust ja kättevõtmise tahet, sest tihtilugu eelarved, millega siin sektoris töötatakse, pole kõige suuremad. Samuti on loovus oluline, sest põnevad lahendused toovad enamasti rohkem tähelepanu kui suur eelarve. Pealegi on vaja sisuliselt mõista või vähemalt proovida mõista seda muusikat või sündmust, mida turundada.

Usun, et muusikamaailma turundusinimeste hulka oleks rohkem vaja ärisektori kogemusega praktikuid, kes on harjunud töötama turundajatena ka numbritega, analüüsima müüki ja faktiinfot. Sellisest mõtlemisest oleks kultuurisektori turundajate hulgas palju kasu.

Millised on olnud sinu töös kõige suuremad väljakutsed ja mida need sulle on õpetanud?

Kõige suuremad väljakutsed on tihti seotud minu maailma parandamise sooviga. Ma olen pidanud õppima leppima olukordadega, kus minu käed jäävad lühikeseks ning ma otseselt neid olukordi muuta ei saa. Jah, me võime elada maailmas, nagu see on, kuid usun, et oluline on kaasa aidata sellele, et luua maailma selliseks, nagu see ideaalis võiks olla.

Festivali tehes on tihti tunne, et lõpuks jääb ikka paar päeva puudu. Et oleks saanud veel rohkem ja paremini, kuid siin tuleb osata olla enda suhtes aus ja hinnata olukorda reaalselt ning mõista, et praeguses ajaaknas olen andnud endast parima, ja luua endas sellega hingerahu. Ei tohi karta otsuseid langetada ja leppida sellega, et kõik meie otsused pole alati õiged, aga need ongi vajalikud õppimiseks ja arenemiseks.

Kas sul on vahel tekkinud käega löömise tunne ja mis aitab sul seda ületada?

Ikka on vahel selline tunne, kus tahaks karjuda „appiii”. Aga ma olen alati uskunud, et kui kuidagi üldse ei saa, siis kuidagi ikka saab. Vastused on olemas, tuleb need ainult üles leida. Tihti annab ka aeg arutust ja värske peaga või kolleegiga mõtteid jagades tulevad ka lahendused kiiremini. Tunnistan, et ma pigem isegi naudin keerulisi olukordi. Need on mulle sageli justkui käivitavaks jõuks. Samas peab elu tasakaalus olema. Kui tööelu on väljakutsuvam, siis eraelus väärtustan lihtsust ja selgust. Ma ei armasta üle mõelda ja püüan võtta asju nii nagu need on.

Lõõgastust pakub mulle tegelemine oma neljajalgse sõbra, Jack Rusell terjer Yokoga. Jalutuskäigud temaga on hea viis pingete mahalaadimiseks ja ka mõtete kogumiseks. Ja muidugi reisimine, mis on minu eelistatuim viis puhkamiseks. Samuti on oluline, et saan endale pakkuda arenemisvõimalusi, seda nii uute väljakutseid esitavate projektide või õppimise näol.

Millised põnevad väljakutsed ootavad lähiajal? Mida tahaksid kindlasti teha, näha ja kogeda?

Ma tahan õppida ja õpetada. Eneseareng on oluline ja veel põnevam on uuesti õppida, kui on 15 aastat kogemusi selles valdkonnas. Vaatad kogu pilti hoopis teise nurga all, kui kunagi magistriõppesse sisse astudes.

Tahan reisida – see on mulle inspiratsiooniallikas. Tunnen soovi tutvuda lähemalt Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerikaga. Tänaseks olen küll juba 40 riiki külastanud, aga neisse paikadesse pole veel piisavalt jõudnud. Ja oluline ei ole minna kogu aeg uutesse kohtadesse, vaid neisse, kus tunned end mõnusalt ja mis pärast mitmendat külastust pakuvad sulle ikka rõõmu ja lisaväärtust. Näiteks võiksin minna alati tagasi Itaaliasse. Ka Berliin on minu jaoks linn, mis mulle kuidagi väga sobib.

PEAGI ALGAB JAZZKAAR 2020

Oled töötanud mitme suuremahulise ja põneva projekti juures, siinkohal tooksin esile Tallinn 2011 ja Jazzkaar festivali. Kuidas sa nende projektideni jõudsid?

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 projekt on olnud senini üks ägedamaid ettevõtmisi. Esiteks see meeskond, kellega me seda projekti läbi viisime, oli super. Selle meeskonna kokkutoomise eest tuleb suures osas tänada Mikko Fritzet, kellel oli hea tunnetus ägedate inimeste leidmiseks. Tulime nende imeliste inimeste ja tõeliste professionaalidega läbi tulest ja veest. Siiani käime selle kambaga koos ja suhtleme omavahel. Enamik meist on siiani kultuurisektoriga mingil moel seotud. Samuti oleme teinud koos ka uusi ühisprojekte, sest tunneme üksteist nii hästi ja usaldame jäägitult.

Mina jõudsin Kultuuripealinna meeskonda vedama Tallinna Merepäevi SA Tallinn 2011 juhatuse liikme soovitusel. Selle projekti juures olin Jazzkaarele turunduspartneriks ning ühel hetkel kutsusime nende meeskonna tegema Merepäevadele džässi ala. Kuigi nad on ausalt välja öelnud, et tol ajal ma neile turunduspartnerina väga ei meeldinud, kutsuti mind nende juurde appi veidi turundust tegema ja hiljem juba ka produtsendiks.

Mis või kes hoiab sind Jazzkaare juures? Mida on see festival sulle andnud ja õpetanud?

Minul on festivali Jazzkaare juures üheks oluliseks inspiratsiooniks festivali kunstiline juht ja looja Anne Erm. Väga motiveeriv on töötada koos inimesega, kes on jäägitult pühendanud end ühe kindla valdkonna arendamisele. Ta hingab džässirütmis ja panustab tohutult selleks, et mitte ainult festivalil Jazzkaar, vaid eelkõige just Eesti jazzmuusikutel ja valdkonnal läheks hästi. Selline kirg sütitab mindki. Samuti on minu jaoks oluline tundmine, et saan selle valdkonna arengule ise kaasa aidata ja minu panusest on päriselt kasu. Tunnen, et festival Jazzkaar pakub ka võimalust maailma paremaks muuta.

Millised on olnud kõige meeldejäävamad kogemused seoses selle festivaliga?

Mul on siiani meeles see olukord, kus Anne usaldas mind esimest korda meie festivali programmi artisti soovitama. Käisime meeskonnaga Elbjazzi festivalil ning kuulasime Prantsuse lauljatari Nina Attali. See oli õhtune kontsert ning Anne oli juba festivalialalt lahkunud. Nautisime kontserti teise kolleegiga ja meile see täiega meeldis. Järgmise aasta festivali Jazzkaar programmi tehes soovitasime Nina Attali kavasse ning saimegi temaga kokkuleppe Eestis esinemiseks. Siis tellisin netist tema plaadi ning ehmatasin ära, sest see plaat ei olnud üldse nii hea kui see live-kontsert. Muretsesin, kas mu sisetunne kontserdil oli siis tõesti eksinud. Aga kui Nina lõpuks Eestisse jõudis ja esines festivalil Jazzkaar 2014 Merepaviljonis, siis andis ta mega kontserdi, mis on mul siiani meeles ning mida ka publik väga-väga nautis. Sain õppetunni, et vahel ongi nii, et mõni artist on live’is palju parem kui plaadil ja vahel ka vastupidi.

Mis on ühe eduka festivali korraldamise valem?

Muusikafestivali juures on väga oluline, et meeskonnas on keegi, kellel on kõrva ja silma uute ägedate artistide avastamiseks. Meie meeskonnas on selline müstiline silm ja kõrv Annel. Teiseks on tähtis, et on hea professionaalne meeskond ning keskkond, kus uued ideed ja mõtted on oodatud. Oluline on ka ühine meeskonna tunne. Töömaht on festivali planeerides ja läbi viies tohutu. Samuti on vaja eelarvelist taipu ja ratsionaalsust, et finantskohustused ja võimalused oleksid ülejäänud sisuga tasakaalus. Aga üldjuhul on vaja head ideed ning kui teed õiget asja südamest, siis see innustab meeskonda ja partnereid ning pusletükid sinu ümber liiguvad palju lihtsamalt paika.

Millisena näed Jazzkaare tulevikku, eriti veel praegu, kui kogu maailmas valitseb teatud teadmatus? Kuidas saaks hoida muusikamaailma elus ja õitsevana?

Lühiajaliselt käesoleva aasta festivali vaadates on Jazzkaar nagu ka paljud teised korraldajad teinud kaks-kolm stsenaariumi, et oskaks uue haiguspuhangu korral kiirelt reageerida. Asjatundlik ja kiire reageerimine on praeguses olukorras hädavajalik. Muutuste järel sörkijast teeb muutuste ellukutsuja just julgus teha oma tööd tavapärasest teistmoodi, viia ellu värskeid mõtteid ja kavatsusi ning arvestada sealjuures riiklike piirangutega.

Tuleviku mõttes pikema pilguga vaadates pean oluliseks, et Jazzkaar kutsub ellu eriproduktsioone, mis pakuvad muusikutele innustavat väljakutset, publikule võimalust osa saada millestki teistsugusest ning meile korraldajatena võimalust areneda. Soovin ka, et Eesti Jazzliit ja Jazzkaar aitavad koostöös kaasa sellele, et maailmakaardil oleks Eesti jazz tuntum ja meie muusikud järjest rohkem esindatud maailmalavadel.

Ja laiemalt?

Vaadates sektorit, tegime kultuurivaldkonnaga ka valitsusele ühispöördumise, kus juhtisime tähelepanu sellele, et kultuurisektor on samuti oluline majandusharu ja tööandja paljudele inimestele. Me ei anna kultuurisündmustega tööd mitte ainult loomeinimestele, vaid see ring on märkimisväärselt suurem, alates kontserdimajadest, heli- ja valguse rendifirmadele, lõpetades hotellide, reklaamiagentuuride ja ajakirjanikega.

Teiseks tunneme, et me ei saa keskenduda kultuurisündmuste puhul saalide piirmäära numbrite vähenemise temaatikale, vaid tuleb tegeleda usaldusmeetmetega, et sündmuste korraldamine oleks ka päriselt turvaline nii publikule, artistidele kui ka korraldajatele. Kitsaskoht ei ole niivõrd saal, vaid pigem üldalad, kus on kokkupuutepunkt suurem. Selleks pani kultuurisektor seljad kokku ja pakkus omalt poolt välja mitmed usaldusmeetmed, mida me üheskoos saaksime jälgida, et sündmuste läbiviimine oleks tervise seisukohast sujuvam. Kultuurikorraldajad on samuti mures viiruse leviku osas ja tahavad teha omalt poolt kõik, et kultuurielamuste saamine kestaks ja oleks võimalikult turvaline. Aga see on kahepoolne koostöö — nii korraldaja kui ka publiku vahel.

Tundub, et oleme õppinud sellel teistmoodi viiel kuul taas rohkem väärtustama võimalust füüsiliselt kohal olles kultuuri tarbida ning seda ei võta nii enesestmõistetavalt. Kultuur on vaimutoit, aga mitte ainult — kultuurielamuste pakutud positiivsed emotsioonid aitavad keerulistel hetkedel paremini vastu pidada. See annab meile väga palju emotsionaalselt tagasi.

Ja lõpetuseks, millised on sinu muusikasoovitused peagi toimuvalt Jazzkaarelt. Kuidas tutvustaksid üritust inimesele, kes ei pea ennast küll džässmuusika austajaks, kuid samas tahaks saada uusi muusikakogemusi?

Jazzkaare kavast on viimastel aastatel saanud leida muuhulgas ka midagi minimalismi ja elektroonilka piirimail mängleva loomingu austajatele. Sellised valikud langevad kokku ka minu enda eelistustega. Kui keegi tunneb neis märksõnades äratundmisrõõmu, siis tasub tulla festivalile kuulama Saksamaa pianist Niklas Paschburgi.

Mulle meeldib džäss, sest see on piirideta muusika, see on improvisatsioon ja värsked helid. Džäss mängleb ka paljude teiste muusikastiilide piirimail, sest see žanr kogub pidevalt inspiratsiooni meie ümber toimuvast. Festival Jazzkaar on hea võimalus värskete ja põnevate leidude avastamiseks. Tihti need uued huvitavad avastused ei pruugi vastata standarddžässi definitsioonile, vaid on just mitut žanrit ühendavad.

Jazzkaare kava on leitav nende kodulehelt.