Viimaste aastate jooksul on Eestis jõudsalt levima hakkanud uus rahatrend: krüptovaluuta. Alates Bitcoinist kuni muude krüptomüntideni, peaaegu iga eestlane on mingil määral selle omapärase fenomeniga kokku puutunud. Vähesed aga mõistavad täpselt, mida krüptovaluuta üldse endast kujutab.

Foto: Erakogu

Juba üle 10 aasta tagasi loodud kontseptsioon on tuule tiibadesse saanud oma detsentraliseeritud olemuse tõttu, mistõttu on kõik krüptotehingud läbipaistvamad. Krüptoraha keskmes on võrgustik nimega plokiahel, mis pole mitte midagi muud kui sisuliselt suur kogumik, kus on võimalik näha infot iga tehingu kohta. Kuigi plokiahelas ei avaldata kellegi isikuandmeid, jääb igast tehingust maha avalik kirje. Iga inimene saab tehinguid jälgida, kuid eriliste turvavõtmete tõttu on ühtaegu tehingud täiesti turvalised.

Bitcoinist Dogecoinini

Enamus inimesi on kuulnud ainult Bitcoinist, mis on kogu tööstuse algataja. Tegelikult võib aga põhimõtteliselt iga inimene algatada oma krüptoraha. Vahepeal räägiti Eestis isegi Eesti enda krüptoraha loomisest. Krüptovaluutasid on loodud isegi nalja käigus – nii sündis näiteks Dogecoin, mis sai inspiratsiooni internetimeemist.

2018. aasta seisuga oli maailmas üle 1600 krüptovaluuta, kuid kuna uusi krüptosid tekib pidevalt juurde, on tänaseks see number ilmselt juba märksa kõrgem.

Kõige paremini tuntakse Bitcoini kõrval järgnevaid digivaluutasid:
Litecoin
Ripple
Dash
NEO
Monero
Ethereum

Mõni nendest, nagu näiteks Dash ja Litecoin, põhinevad Bitcoinil, samas kui Ripple on loonud teistsuguse protsessi, mille jaoks plokiahelat tarvis pole.

Mille jaoks krüptoraha kasutada?

Krüptoraha kontseptsioon tundub endiselt pisut veider tehnikakaugete inimeste jaoks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem on selge, et krüptovaluuta pole mitte lihtsalt hääbuv trend, vaid võib-olla isegi reaalne tulevikuvaluuta.

Paljud internetipõhised teenusepakkujad ja isegi füüsilised poed on hakkanud aktsepteerima ühe makseviisina Bitcoine. Teised krüptorahad ei ole veel niivõrd levinud, kuid pole mingi ime, kui juba mõne aasta pärast muutub ka see trend.

Kui oled juhtumisi saanud endale Bitcoine, siis on selle rahaga võimalik tasuda mitmete erinevate teenuste eest ja ostelda mitmetes poodides. Siin on põgus ülevaade mõningatest sellistest võimalustest:

Annetamine – mitmed olulised heategevusorganisatsioonid nagu Save the Children ja Punane Rist aktsepteerivad ka krüptorahaannetusi. See ei pruugi veel olla väga populaarne, kuid kui said kuskilt mõned krüptomündid ja ei oska nendega midagi peale hakata, siis annetamine võib olla väga hea valik;

Microsofti Xboxi mängupood – isegi Bill Gates ise on öelnud, et Bitcoin on parem kui mistahes teine valuuta. Mänguhuvilised inimesed saavad kasutada Bitcoine selleks, et osta endale Xboxi veebipoest mänge või muid pakutavaid teenuseid;

õnnemängud – mõni Eesti online kasiino on hakkanud pangalinkide ja e-rahakottide kõrval aktsepteerima ka Bitcoinimakseid. See võib olla eriti hea valik nende jaoks, kes ei soovi õnnemängumakseid kajastada oma pangakontol;

Norwegian Air Shuttle lennuliin – Skandinaavia üks suurimaid lennuliine Norwegian Air Shuttle andis teada, et kavatseb lubada klientidel lennupileteid osta ka krüptoraha eest. Sarnane trend on juba levimas Ameerika lennuliinide hulgas;

Overstock veebipood – väga populaarne veebipood Overstock, kust saadetakse tooteid ka Eestisse, lubab tasuda tellimuse eest Bitcoinides. Overstocki veebilehelt leiab kõike alates mööblist ja kodutarvikutest kuni riiete ja lastekaupadeni.

Nende võimaluste kõrval on levinud ka krüptoraha investeerimine. Mõned õnneseened, kes hüppasid krüptorongile varakult, teenisid Bitcoini hinna kasvust isegi meeletut tulu. Kuigi nüüdseks on see kasv vaibunud, on krüptovaluuta investeerimine endiselt väga populaarne ning isegi mitmed populaarsed investeerimisplatvormid võimaldavad osta ja müüa erinevaid krüptomünte.

Krüptovaluuta investeerimine on üks kõige riskantsemaid investeerimisliike, kuna krüptorahal puudub igasugune turukontroll, erinevalt traditsioonilistest investeeringutest.

Hetkel on krüptoraha aktsepteerimine eelkõige levinud Ameerikas, kus on võimalik isegi mõnes kiirtoidurestoranis maksta Bitcoinidega. Võib aga uskuda, et kui krüptovaluuta jätkab kasvu, saab varsti isegi Eestis tasuda veebipoodides või toidukohtades mõne krüptorahaga.

Kasutada või mitte kasutada?

Kui kaalud krüptoraha ostmist ja mõtled, kuidas osta Bitcoini siis riskide vähendamiseks oleks hea omandada arusaam Bitcoini ajaloost ja hinna muutustest. Krüptovaluuta on ilmselgelt tulnud maailma selleks, et jääda. Kuigi hetkel tundub mõte detsentraliseeritud digitaalsest rahast veider, on selle kasutamisel mitmeid kõnekaid eeliseid. Üks suurimatest taolistest eelistest on privaatsus: kuna puudub valitsuse, panga või mõne muu asutuse kontroll, pole vaja karta oma andmete pärast. Samuti tähendab detsentraliseeritus seda, et ükski maailma pankades toimuv otsus ei mõjuta kuidagi krüptovaluuta väärtust või stabiilsust – seda mõjutavad ainult kasutajad ise.

Kartma ei pea ka seaduslikkuse pärast. EMTA on valmistanud suisa eraldi juhised krüptorahast saadud tulude deklareerimiseks, näidates selgelt, et krüptomüntide kasutamine pole kuidagi seadusevastane. Nagu iga teise tululiigi puhul tuleb ka krüptovaluuta deklareerida, kui peaksid mingisugust tulu teenima.

Kui privaatsus ja detsentraliseeritus on ühest küljest olulised plussid, tähendab suurem privaatsus ka suuremat vabadust petturite jaoks. Paraku on anonüümsuse tõttu asunud paljud petturid kasutama Bitcoine – internetiavarustes on lademetes pettuseteateid ning paljude inimeste postkaste risustatakse petturlike e-kirjadega.

Suurest kasvust hoolimata pole krüptovaluuta veel nii levinud ning üldiselt tuleb üsna pingsalt otsida kohti, kus oma münte kulutada. Samuti võib juhtuda, et krüptomüntide hoidmine pole kõige targem tegu, kuna valuuta väärtus võib metsiku kiirusega muutuda. Bitcoin on kurikuulus väärtuse suurte kõikumiste poolest ning kes sai üleöö miljonäriks, võis selle varanduse ka üleöö kaotada.

Kõikidest miinustest ja plussidest hoolimata ei saa aga salata ühte fakti: krüptoraha on trend, millega peab varem või hiljem igaüks kokku puutuma. Kui digivaluuta jätkab kasvu, on võimalik, et ühel päeval saame me kõik tasuda oma igapäevaste toidukaupade või teenuste eest krüptorahaga.