Ooper sündis juba 16. sajandil ja see on olnud väga oluline osa maailma kultuurist. Ka tänapäeval ei ole selle osatähtsus vähenenud ja erinevate ooperiteatrite kavast leiab maailmakuulsaid tükke, mida kohalikule publikule mängitakse. Võib aga arvata, et ooper ei ole žanr igale ühele, kuidas ka see on ka muutumas?

Foto: Pixabay

Kui paljud noored polnud varem ooperiga rohkem kokku puutunud kui muusika ajaloo tunnis, siis täna see enam nii ei ole. Võib arvata, et Eesti tuntud ooperilaulja Elina Nechayeva on selle populariseerimisse andnud suure panuse. Laiema publikuni jõudis naine kindlasti 2017. aastal, kui ta oli üks kaassaatejuhtidest Eesti Laulu konkursil. Sellest alates on olnud võimalik tema tegemistele kaasa elada nii ooperi lavalaudadel aga ka laiemas meedias. Üha enam on võimalik näha Elina Nechayevat tegemas koostööd erinevate brändidega, näiteks on ta Super Casino brändisaadik ja olnud ka muude kaubamärkide reklaamnäoks. Kuid see ei ole ainus viis, kuidas ta on toonud ooperi laiema publikuni. Võtmesõnaks on siiski Eesti Laulul osalemine. Aasta pärast Eesti Laulu saate juhtimist, osales ta ise võistlusel lauluga “La forza”, mis läks paljudele eestlastele hinge ning talle lunastati pääse üle-euroopalisele Eurovisioonile. Suur edu ja tähelepanu jätkus ka rahvusvahelisel konkursil ning Eesti saavutas etteastega väärika kaheksanda koha.

Sellega ei lõppenud tema Eesti Laulu kogemus, sest juba 2022. aastal osales ta uuesti suursuguse looga konkursil. Pärast mitmeid edukaid etteasteid ning palasid on ta toonud ooperilaulu kindlasti suurematesse massidesse ja ehk on leidnud ka mitmed noored tee Estonia kontserdisaali, et kogeda ooperielamust ka oma enda silmadega.

Kust on ooper saanud alguse?

Selle algeid leiab juba vanakreeka tragöödiatest, kuid ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse etendust “Daphnet”, mis on loodud Itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini poolt. Seda ooperit kirjutati 16. sajandi lõpul ja esitati publikule esmakordselt 1597. aastal. Esimene säilinud ooper pärineb aga 1600. aastast. See kannab nime “Eurydike” ja on kirjutatud samade autorite poolt, kes lõid ka esimese ooperi.

Alguses oli ooperites väga olulisel kohal tekst ja muusika oli pigem selle kõige ilmestamiseks. 17. sajandiks oli ooper juba kui muusikateos, mida iseloomustasid keerulised käigud. See sajand oli üldse väga värvikas, kuna siis tegutsesid mitmed erinevad ooperiheliloojad ning sündisid ka erinevad žanrid nagu opera buffa ehk koomiline ooper või hoopiski õukonnaooper, mida nimetati kui opera seria. Lisaks avati 1637. aastal esimene ooperiteater, mis asus tollal Veneetsias. Seda aega iseloomustab nö numbriooper, mis koosneb iseseisvatest muusika numbritest ja tantsudest. 19. sajandil hakati aga numbriooperist loobuma ja tekkis läbikomponeeritud ooper. Selle ajastu kuulsate heliloojate nagu Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri ooperites arenes sündmustik ja muusika katkematult ning orkestri osatähtsus suurenes. Sellisena nagu see muutus 19. sajandil, on suures jaos ooper jäänud ka tänaseni päevani.