Igati paslik on kirjeldada oma esimest kogemust Kukemuru Fesitivalilt inspireerituna maailmakuulsa ansambli U2 loost “I still haven’t found what I’m looking for”. Selle vahega, et leidsime selle, mida otsisime.
Kui sisenesime oma väikese grupiga armsa roosa-valge Laupa koolihoone tagaaeda Järvamaal, tervitasid meid kenasti kaks sissepääsu töötajat. Märkasime kiiresti oma nimesid käsitsi kirjutatud külaliste nimekirjas. See oli mõnus vaheldus tänapäevasesse liigselt arvutiseeritud ja trükitud korraldusse. Väike, aga soe žest, mis meile hinge läks.
Õhk oli pisut jahe, kuid ilm oli hea, nii et kontsert toimus kooli tagahoovis. Intiimses koguses inimesed olid peamiselt pikali murul olevatel mugavatel madratsitel, patjadel ja tekkidel. Suur osa neist olid pakutud festivali poolt. Keset väikest festivaliala seisis suuremat sorti varikatus, mis nägi välja nagu lahtiste külgedega telk, kuhu panime oma pisikese laagri kaasavõetud varustusega püsti.
Juba esimestest helikõladest, (püüdsime jõuda täpselt kella 18ks kohale, et saada täielik festivali kogemus), saime aru, et Kukemuru Ambient saab olema lahe! Esinejaid oli esimesel päeval kavas üheksa, meie auks sai kuulata esimese seitsme loomingut. Kava jooksis kenasti ja probleeme ei esinenud. Korraldusmeeskond tegi head tööd.
Esinemised meenutasid pigem seeriat kontserte, mitte pidu ja tralli, melu ja vilistamisega. Kuulajad lebasid-istusid vaikselt, peamiselt kahekesi ning valitses mediteeriv õhkkond. Raske oli hoida oma emotsioone vaka all, sest muusika, väikese rahvahulga ja mõnusa olemisega, saime aru, et tegemist on kõige ainulaadsema festivali külastusega meie kõigi jaoks. Mitte ei saa märkimata toitlustust pakkuvat Mulks lokaali Viljandist. Tänu neile said söönuks ka veganid ja lisaks pitsale ja pajaroale sai mekkida ka magustoitu.
Väga eredalt jäi meelde esimene esineja Emil Tappendorff . Ta on kõigest 13-aastane eksperimentaalmuusika helilooja, kes alustas muusika loomisega 2018. aasta sügisel Paide Uue Muusika Koolis Kaido Kirikmäe juhendamise all. Esimene sett sai Emili käe all kuulajatele mõnusalt jahutavaks, kauni kõlaga ambient’i elamuseks. Tema esitlus tundus olevat kõige täiuslikuma alguse, kulminatsiooni ja lõpuga esitlus.
Teine väga kaunist muusikalist elamust pakkunud artist oli Lauri Lest. Ta on elektroonilise heli looja. Läbi minimalistlike meloodiate ja atmosfääriliste helimaastike loob ta seisundeid, millesse on põimitud tantsulisus, melanhoolia ning igatsus tundemaailma sügavuste järele. Kõlavad minevikku vaatavad nostalgilised toonid ning kohati düstoopilised, kohati lootusrikkad helid tulevikust. Möödunu ja veel ainult aimatav saavad kokku olevikus, läbi live’is mängitud meloodiate ja helimanipulatsioonide.
Lisaks eelmainitutele astusid üles esimeses pooles Eesti esinejad: noor Dan Bessedin, kes pakkus kuulamiseks ürgseid ja massiivseid helilaineid,mis tekitasid haussiliku atmosfääri; Helivarjud, kes pakkus muusikat, mis kõlas kui virmalised; John Grzinich lõi oma helisid rotundi alt väljas, omatehtud pilli abil; Mick Pedaja, pakkus koos abikaasa Angeeliaga intiimse seti ning olid kõige aktiivsemad kuulajatega suhtlejad, mis muidu tundub, et pole Kukemurul tavaks. Teise poole täitsid väliskülalised Leche, Tšiilist, kes justkui juhatas sisse õhtuse vööndi; Ovod Venemaalt ja õhtu lõpetas [ówt krì] Soomest.
Üks tore õhtu Kukemuru Ambientil andis meile kinnitust, et oleme leidnud oma festivali. Kui hindad rahulikku muusikat, arvestavaid festivalikülastajaid, head sööki ning mõnusat olemist, siis Kukemuru Ambient on Sulle!
Kukemuru Ambienti galeriid saate uudistada siit
[femme_gallery id=”65836″]
Kukemuru Festivali kodulehte saab külastada SIIN, kus on võimalik kuulata paljude eelpoolnimetatud ja ka teisel päeval esinenud artistide loomingut.