Ho-ho-ho! Jõulud pole enam kaugel! Alanud on kandideerimine Eesti Disainikeskuse jõulueelsele Disainiturule, mis toimub sel aastal 15. detsembril. Koht sama, mis varasematel aastatel – KultuuriKatel!
Draakoni galeriis avataval näitusel saab näha joonistusi ja installatsioone, mille lähtekohtadeks on kaduvad ja ebatavalised materjalid, küsimused säilitamisest ning igapäeva elu rituaalid.
Kuidas jäädvustada jäädvustamatut? Hetke, tunnet, päikeselaiku seinal, naeratust, taeva peegeldust? Joonistada? Pildistada? Vajutada mällu ja siis hiljem salajastest soppidest üles kaevata, kui õige aeg käes? Näitus „Hetk enne homset“ sündis kahe aasta jooksul kogunenud vestlustest ja vaikimisest, ühiselt ja eraldi veedetud ajast Tartu Aparaaditehase kolmandal korrusel.
Festivali peateemaks on “Tuleviku materjalid”, mis leiab käsitlemist rahvusvahelise konverentsi ettekannetes, aga ka rohkete näituste ja töötubade raames.
Nädalavahetus avatakse imelise õhtuga koos suurepärase toidu ja mullidega, mille toovad teieni peakokk Stefan Berwanger ja Laurent-Perrier Ambassador Arinae Cester.
Möödunud reedel, 9. augustil toimus Villa Ammendes sume Tallinn Design House moeõhtu.
[femme_gallery id=”65999″]
Erinevalt varasemalt toimunud klassikalise catwalk show’st ja õhtusöögist üllatati seekord erilisema suveõhtuga koos kokteilide ja moega.
Rõivakollektsioone tutvustasid ALPAKA, Castlebird & Rose, Seasoned Traveler ja Woom ning aksessuaaridega täiendasid Framed by Karl, Mya Moon ja Uncle Paul. Alati särava õhtujuhi Terje Tellingu eestvedamisel toimus peale iga brändi esitlust väikene jutuajamine brändiloojaga.
Erilist hõngu andsid õhtule Villa Ammende peakoka poolt loodud hõrgud suupisted ja Prike baarmani poolt loodud brändide signatuurkokteilid. Muusikalist elamust pakkus DJ Kristjan Kaunisaar.
Tanel Veenre ja Aldo Järvsoo näitus on inspireeritud Haapsalu legendist, mille väljendusena seekord ühendatakse kosmilised maskid ja hõljuvad pidurüüd. Näitus on võimalus astuda ulmeliselt täiuslikku maailma, mis ei tunne gravitatsiooni ega depressiooni.
[femme_gallery id=”65897″]
Kahe Eesti tippkunstniku näitus võiks olla ka ilusaks põhjuseks, et võtta ka ette sõit ühte Eesti kõige ilusamasse väikelinna.
Aldo Järvsoo on oma loominguga kaunistanud naisi juba aastaid ning ka seekord on spetsiaalselt näituseks valminud luksuslikust siid-organzast pruutkleitide kollektsiooni tiivustab haldjalik ilu ja õhulisus. Enne ja pärast näitust on muidugi võimalik Aldo loominguga sinasõprust sobitada tema Rävala 7 stuudiopoes.
Paljudele meenuvad Tanel Veenre loomingust kõigepealt kõrvamarjad, mis on vallutanud naiste südamed oma mängulise iluga. Kuid see on vaid jäämäe veepealne tipp – suur osa Tallinna vanalinna ateljeehämaruses sündivast loomingust tiirleb mööda suure ilma galeriisid ja lavasid. Nii näiteks maanduvad mitmed kosmilised pearüüd Haapsalu näitusele otse maailma kuulsama Pariisi kabaree “Le Crazy Horse” lavalt.
“Olla pruut tähendab ju samuti olla üheks õhtuks täiuslik – pea ebamaine muinasjutuline olend, ilmutus nagu Valge Daam ” kirjeldab näituse korraldaja Mara Ljutjuk.
Evald Okase Muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missiooniks on koguda, säilitada ja eksponeerida kunstnik Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut, mida suvekuudel näitusena eksponeeritakse. Lisaks Evald Okase ja tema perekonda kuuluvate kunstnike töödele on suvises näituste programmis väljapanekuid ka teistelt kunstnikelt.
2.-3. augustil toimus Põlvas Intsikurmu Festival, kuhu 7. aastat järjest kogunesid igas vanuses muusika-, looduse-ja kunstisõbrad. Kolmel laval esines üle 30 artisti meilt ja mujalt.
„Olid kaks imeilusat festivalipäeva. Loodame, et inimesed leidsid metsapargist just selle inspireeriva, mis aitab neil veelgi loovamalt oma igapäevatoimetustega argipäeva naaseda,“ kommenteeris Intsikurmu peakorraldaja, Mihkel Kübar.
Foto: Martin Kosesson
Intsikurmu teise päeva programmi avas soundcloudi räppar Villemdrillem, kellele järgnes kosmiline Mick Pedaja. Elektroonilist muusikat pakkus Tel Avivi trio Garden City Movement ning jahedal Eesti suveõhtul tõmbas publiku korralikult käima Lõuna-Korea bänd Idiotape. Põnevaid Eesti muusikuid jagus igale lavale- südame laulsid soojaks Lenna ja Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand, põnevat stiili näitas Yasmyn ja indie maailmat esindas Mart Avi. Rahva panid rokkima Kuradi Saar ning Jan Helsing. Riime pildus venekeelne räpipunt Catapulta. Muinasjutulisel Oru laval, mis asetses kauni tiigi kohal, astusid teiste seas üles Läti hurmur Chris Noah ja noor, andekas luuletaja EiK. Esmaklassilise lavashowga astus üles Kerli, kellele järgnesid legendaarsed Prantsuse räpparid grupist Chinese Man. Intsikurmu lava programmile pani punkti metal-bänd Talbot ning peale südaööd kostitas keset metsaparki valgusshowga festivalipublikut folktroonika grupp Oopus.
Lisaks muusikale ja pisemate külastajate lemmikule, Lastekurmule, oli festivalil sel aastal ka Eesti moekunstile pühendatud ala- sisult nii poe, näituse kui ka installatsiooni rolli kandev moekunsti pop-up tutvustab loomingut noortelt talentidelt nagu Katrin Aasmaa, Cärol Oti, Kristel Kuslapuu, Ellen Richardi, Gita Siimpoja ja Marleen Afanasjev.
Vaata fotosid mõlemalt festivali päevalt galeriist.
[femme_gallery id=”65805″]
Igati paslik on kirjeldada oma esimest kogemust Kukemuru Fesitivalilt inspireerituna maailmakuulsa ansambli U2 loost “I still haven’t found what I’m looking for”. Selle vahega, et leidsime selle, mida otsisime.
Fotod: Kerly Ilves
Kui sisenesime oma väikese grupiga armsa roosa-valge Laupa koolihoone tagaaeda Järvamaal, tervitasid meid kenasti kaks sissepääsu töötajat. Märkasime kiiresti oma nimesid käsitsi kirjutatud külaliste nimekirjas. See oli mõnus vaheldus tänapäevasesse liigselt arvutiseeritud ja trükitud korraldusse. Väike, aga soe žest, mis meile hinge läks.
Õhk oli pisut jahe, kuid ilm oli hea, nii et kontsert toimus kooli tagahoovis. Intiimses koguses inimesed olid peamiselt pikali murul olevatel mugavatel madratsitel, patjadel ja tekkidel. Suur osa neist olid pakutud festivali poolt. Keset väikest festivaliala seisis suuremat sorti varikatus, mis nägi välja nagu lahtiste külgedega telk, kuhu panime oma pisikese laagri kaasavõetud varustusega püsti.
Juba esimestest helikõladest, (püüdsime jõuda täpselt kella 18ks kohale, et saada täielik festivali kogemus), saime aru, et Kukemuru Ambient saab olema lahe! Esinejaid oli esimesel päeval kavas üheksa, meie auks sai kuulata esimese seitsme loomingut. Kava jooksis kenasti ja probleeme ei esinenud. Korraldusmeeskond tegi head tööd.
Esinemised meenutasid pigem seeriat kontserte, mitte pidu ja tralli, melu ja vilistamisega. Kuulajad lebasid-istusid vaikselt, peamiselt kahekesi ning valitses mediteeriv õhkkond. Raske oli hoida oma emotsioone vaka all, sest muusika, väikese rahvahulga ja mõnusa olemisega, saime aru, et tegemist on kõige ainulaadsema festivali külastusega meie kõigi jaoks. Mitte ei saa märkimata toitlustust pakkuvat Mulks lokaali Viljandist. Tänu neile said söönuks ka veganid ja lisaks pitsale ja pajaroale sai mekkida ka magustoitu.
Väga eredalt jäi meelde esimene esineja Emil Tappendorff . Ta on kõigest 13-aastane eksperimentaalmuusika helilooja, kes alustas muusika loomisega 2018. aasta sügisel Paide Uue Muusika Koolis Kaido Kirikmäe juhendamise all. Esimene sett sai Emili käe all kuulajatele mõnusalt jahutavaks, kauni kõlaga ambient’i elamuseks. Tema esitlus tundus olevat kõige täiuslikuma alguse, kulminatsiooni ja lõpuga esitlus.
Teine väga kaunist muusikalist elamust pakkunud artist oli Lauri Lest. Ta on elektroonilise heli looja. Läbi minimalistlike meloodiate ja atmosfääriliste helimaastike loob ta seisundeid, millesse on põimitud tantsulisus, melanhoolia ning igatsus tundemaailma sügavuste järele. Kõlavad minevikku vaatavad nostalgilised toonid ning kohati düstoopilised, kohati lootusrikkad helid tulevikust. Möödunu ja veel ainult aimatav saavad kokku olevikus, läbi live’is mängitud meloodiate ja helimanipulatsioonide.
Lisaks eelmainitutele astusid üles esimeses pooles Eesti esinejad: noor Dan Bessedin, kes pakkus kuulamiseks ürgseid ja massiivseid helilaineid,mis tekitasid haussiliku atmosfääri; Helivarjud, kes pakkus muusikat, mis kõlas kui virmalised; John Grzinich lõi oma helisid rotundi alt väljas, omatehtud pilli abil; MickPedaja, pakkus koos abikaasa Angeeliaga intiimse seti ning olid kõige aktiivsemad kuulajatega suhtlejad, mis muidu tundub, et pole Kukemurul tavaks. Teise poole täitsid väliskülalised Leche, Tšiilist, kes justkui juhatas sisse õhtuse vööndi; Ovod Venemaalt ja õhtu lõpetas [ówt krì] Soomest.
Üks tore õhtu Kukemuru Ambientil andis meile kinnitust, et oleme leidnud oma festivali. Kui hindad rahulikku muusikat, arvestavaid festivalikülastajaid, head sööki ning mõnusat olemist, siis Kukemuru Ambient on Sulle!
Kukemuru Ambienti galeriid saate uudistada siit
[femme_gallery id=”65836″]
Kukemuru Festivali kodulehte saab külastada SIIN, kus on võimalik kuulata paljude eelpoolnimetatud ja ka teisel päeval esinenud artistide loomingut.
