Salongiõhtud

Ilu lummuses

Sügishooaja esimene külaline – sütitavalt andekas moekunstnik Tiina Talumees – tõi NORR11 showroom’i palju kuulajaid ja moeloomingu austajaid.

Tee rahulolu lätteni

Seekordne salongiõhtu tõestas taaskord, et häid naisi mahub ühele ruutmeetrile palju. Kevadiselt värske ja virge salongiõhtu külaliseks oli Terje Mander – naine, ema ning tervisliku eluviisi nõustaja ja läbinisti imearmas inimene. Kokkusaamisest kujunes praktiline ja kogemuslik teekond, kus Terje võttis kokku toitumise trendid ning tuletas meelde lihtsad tõed, mida toitumise juures märgata.

[femme_gallery id=”22824″]

Terje tee paastutoitumiseni algas teismeeas, kus modellikarjäär ja nõudlik ilutööstus viisid niigi kõhna ja sportliku tüdruku toitumishäireni. Terje kehapatuks oli pidev lahtistava toimega tee tarbimine. „Sain aru, et see pole normaalne. Ilma teeta ei suutnudki keha toitu ära seedida. Ma olin 21-aastasena fakti ees – mida ma siis edasi teen? Tarkade raamatute najal ravisin end 2‒3 aastaga terveks. Imelik on see, et ma ei tulnud selle peale, et võiksin perearsti poole pöörduda.” tunnistab Terje.

Nüüdseks on ta leidnud rahu enda ja toiduga ning suudab seda ka teistele edasi anda. Ta on avanud oma kodu uksed neile (peamiselt naistele), kes soovivad teha sammu sisemise rahulolu ja õnneliku keha suunas. Seda kõike läbi hubase keskkonna tervendava mõju, jooga ja armastusega valmistatud toidu. Raamatute, toitumisteadlaste ja enda kogemuste põhjal on Terje kokku pannud nõuanded, mis aitavad ka teil õiges suunas astuda.

Vesi on elu alus
Oluline on meeles pidada, et kehakudede ja liigeste vaheline niisutamine ja ainevahetus toimuvad vaid puhta vee abil. Puhas vesi ei ole mullivesi, pakimahl, tee ega kohv! Puhast vett on soovituslik juua 1,5‒2 liitrit päevas ning seda päeva esimesel poolel. Nagu söögi, nii ka veega, koormab liigne hilisõhtune vedeliku tarbimine neere ning takistab öist kudede ning keha taastumist. Joogijanu annab märku, et kehal on juba vedelikupuudus. Selle tagajärjel hakkab meie keha kuivama ja kokku tõmbuma. Liigesed muutuvad jäigaks ning nahk kuivaks.

Üks toidugrupp korraga ehk monotoitumine
Süües korraga vaid ühte toiduainet, toimub toidu lõhustamine, töötlemine ja imendumine hõlpsamini. Seepärast jääb järele rohkem vaba energiat. Ühe toidugrupi toitumine näeb välja nii, et taldrikul on näiteks ainult ühte sorti liha või ainult puhas tatar, eraldi juurviljad ja puuviljad. Neile toidukordadele võib alati lisada midagi rohelist. Paras kogus on rusika suurune. Vali taldrikule maksimaalselt kaks eri toidugrupi toiduainet korraga. Jälgi, kuidas paraneb enesetunne ning lisandub energiat.

Õige kombineerimine parandab enesetunnet
Kokkusobimatute toitude kombineerimine raskendab seedeprotsessi ja toitainete imendumist ning selle tagajärjeks on käärimise ja roiskumise protsessid. Teades, mis toidugrupid kokku ei sobi, saame vältida ebameeldivaid tagajärgi.

Kombinatsioonid, mis omavahel ei sobi:
• loomsed valgud (nt piim) ja liha;
• jahu- ja piimatooted;
• teraviljad ja loomne valk; leib, juust ja vorst. Söö leiba näiteks tomati, kurgi või avokaadoga;
• puuviljad ja juurviljad;
• kohv ja piim. Asenda piim mõne taimse piimaga. Kohvi happelist omadust vähenda vürtsidega, nagu kaneel, kardemon, nelk, kasekäsna pulber jne;
• puuvili ja jogurt.

Head kombinatsioonid on näiteks tatar ja salat ning kala köögiviljadega.

Valge jahu ning suhkur ‒ teise nimega valge surm.
• Valged jahutooted, leib, sepik ja isegi näkileib tekitavad meie sees käärimisprotsesse. See takistab omakorda teiste toitainete imendumist. Pastatooted menüüst välja jättes kaob ka roidumus ja loidus.
• Suhkur on suhkur, olemata selle kujust. Puuviljades peituv fruktoos tekitab liigsel tarbimisel üleküllust ning pohmelli. Suhkrut vajavad meie sees pesitsevad parasiidid, kelle jaoks suhkur on nagu heroiin. Sarnaselt heroiinile, tekivad ka suurel magusasõbral võõrutusnähud. Sõltuvusest vabanemisel on palju plusse: vähenevad põletikud, alaneb kaal ja paraneb hammaste tervis.

Uni taastab keha ja vaimu
Keha vajab ööund, et taastada rakke ja töödelda päeva jooksul saadud infot. Magades toodab keha stressi maandavat ja õnnetunnet loovat ainet nimega melatoniin. Selle tootmisel on tähtis ka ruumi pimedus ning piisav une aeg. Keha puhkuseks ja taastumiseks on oluline varajane magamaminek ja tõusmine. Elu kvaliteet võib muutuda hoobilt paremaks, kui minna magama kell 21.00 ja tõusta kell 05.00 ‒ nii nagu päike loojub ja tõuseb. See võib olla muidugi tavarütmist erinev: „Raske on oma vajadusi kehtestada, sest kardame hukkamõistu. See on enesekehtestamise ja otsustamise küsimus. Nüüd lõppeb mu elu kell 21.00 ja ma ärkan kell 05.00. Elukvaliteet muutub nii märgatavalt paremaks,” kinnitab Terje.

Teadvustatud söömisprotsess annab energiat
Negatiivsed mõttearendused enda suhtes röövivad energiat, samuti rahulolematus hetkeseisundiga, pidevalt minevikus või tulevikus elamine. „Iga oleviku mõte loob tulevikku ehk saad seda, millest mõtled. Kardad, et saad puugi ja saadki selle puugi!” lisab Terje. Selleks, et saada toidust vajalikku jõudu, tasub igat suutäit mäluda 24 korda tavapärase 15‒16 asemel. „Toitu kauem mäludes hakkab keha sulle infot andma. Kuula oma keha!” juhendab Terje.

Elav toit annab elu
„Me oleme tihenenud energia. Kui sööme keedetud, pakendatud purgitoitu, siis me sööme surnud asja. See ei tõsta energiat, vaid kahandab seda,” seletab Terje. See ei tähenda vaid toortoitu, vaid ka alla 40 kraadi “ehmatatud”, pošeeritud toite. Selleks, et saada elu juurde, tuleb süüa elu. Loomulikult ei saa elada äärmustes, kuid kui tead, et elav ehk värske toit muudab sind elavamaks, siis vaatad juba ise, et taldrikul oleks värskelt valmistatud värske toit.

Tunne oma erandeid
Iga organism on ainulaadne ja just seetõttu tuleb toitumisele läheneda individuaalselt. Varjatud toidutalumatus võib olla halva enesetunde põhjuseks. Võib-olla mõjub hommikukohv sulle halvasti? Proovi vahelduseks kofeiinivaba kohvi ja taimseid piimasid või taimeteed sidruni, ingveri, kaneeli ja meega.

Mõnel aga toodab toortoit organismis külma. Kaunviljad näiteks on väga kasulikud, kuid mõningatel juhtudel võivad nende tarbimisega kaasneda puhitused. Selleks, et puhitusest pääseda, võiks kaunvilju kaks päeva enne töötlemist idandada.

Hooajast oleneb nii garderoob kui ka toidusedel
Tasub süüa neid toite, mis on meie kliimas loomulikud. Näiteks talvel tomatit süües toodab see organismis hoopis külma ja lima. Talvel on oluline hoida üleval seedetuld, keha seedeprotsessi ning energia toetamiseks. Selleks lisa toidule sinepit, vürtse ja mädarõigast. Seedimist ja imendumist aktiveerivad ingver, tšilli, kurkum, masala ja paljud teised vürtsid.

Salongiõhtul lähtusime Terje toidueelistustest ja hellitasime oma maitsemeeli Reval Café Catering peakoka Martti Koppeli loodud suupistetega, mida täiustasid Cava Codorniu ning Nobe joogid.

Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.

Naine kui kameeleon

Kolmapäeval, 15. aprillil toimus NORR 11 showroomʼis järjekordne salongiõhtu. Sellel korral oli külaliseks inspireeriv Egle Eller-Nabi, kes kõneles iseenda leidmisest, fitnessimaailma telgitagustest, tasakaalu saavutamisest ja hoidmisest nii sportlikus karjääris kui ka pereelus.

[femme_gallery id=”21821″]

Fitness on spordiala, mille kohta levib mitmeid müüte, vastakaid arvamusi, intriige ja salapära. Egle tunnistab, et ka tema jaoks on selles maailmas tegureid, mis pole tema jaoks meeldivad, kuid eelkõige näeb ta selles võimalust ennast mitmekülgselt teostada. Tema ettekujutus fitnessist on aja ja kogemustega muutunud. Kui alguses oli kõige olulisem võistlusmoment ja võitmine, siis praegu väärtustab ta eelkõige enesearengut. Fitness on kujunenud elustiiliks, mida ei saa eraldada teistest elutahkudest. Vaatamata külluslikule lavakogemusele pole Egles kadunud mõnus ärevus enne võistluslavale minekut. See on aga pigem positiivselt motiveeriv tunne ‒ uudishimulik suhtumine, proovilepanek ja oma mugavustsoonist väljumine. Kui saavutatud tulemus või olukord enam ei toida, siis on aeg otsida uusi väljakutseid. Peale selle, et Egle hooajati ise võistlemas käib, on ta loonud omanimelise fitnessitiimi, kus ta treenib ja valmistab nii füüsiliselt kui ka vaimselt ette bikiinifitnessi võistlejaid.

Bikiinifitnessi vastu tärkas Eglel huvi peale oma lapse sündi. Spordiajakirja lehitsedes sai ta innustust fitnessivõistleja kaunilt vormitud kehast ja värskendavast suhtumisest. Sport on Egle ellu kuulunud juba lapseeast peale, mistõttu tundus loomulik asuda vallutama uusi mäetippe alal, mis oli justkui talle loodud. Ja tippu jõudis ta üsna kohe. Lühikese aja jooksul on Egle võistelnud kolmekümnel korral ja pääsenud teise eestlasena fitnessi profiliigasse.

Rääkides bikiinifitnessi maailma telgitagustest, tekib tahes tahtmata erinevaid oletusi ja eelarvamuslikku suhtumist. Egle mainib muiates, et üsna levinud on arvamus, et nad kas ei söö üldse mitte midagi või söövad kõike. Kindlasti on igas valdkonnas äärmuslikke juhtumeid, kuid üldjuhul on fitnessis toitumise ja treeningute koha pealt kõige rangem aeg võistlusperiood. Kaks korda päevas toimuvad treeningud ja dieet tekitavad olukorra, kus organism ei saa kõiki mikrotoitaineid piisavalt. Kui inimene tunneb, et tema organism on väsinud ega taastu enam loomulikult, siis võetaksegi toidule lisaks vitamiine ning tarbitakse spordijooke.

Egle tunnistab, et esialgu on fitnessitoitumine suhteliselt keeruline, sest see nõuab teadlikku planeerimist. Kõik muutub aga aja jooksul harjumuspäraseks. Tema jaoks pole eesmärk niivõrd kaalu kaotamine (maksimaalselt kolm kilo), vaid eelkõige keha trimmimine. Selleks sööb ta tihedamini, kuid väiksemates kogustes. Väga heas füüsilises vormis naine tunnistab, et ka tema söömisharjumused pole alati olnud kõige tervislikumad (ka tema armastas ketšupit, majoneesi ja kartulit) ning endiselt on tema suureks nõrkuseks šokolaad. Kuid väikesed ahvatlused ongi selleks, et neile vahel alluda.

Kui nüüd treeningusaalist ja toitumisteemalt võistluslavale ning lavatagusesse maailma liikuda, siis kindlasti pakub inimestele huvi see, kuidas võistlejad omavahel läbi saavad. Egle tunnistab, et fitness on väga subjektiivne ala, kus kõik oleneb suuresti vastava riigi ilustandarditest, žürii hetketujust ja maitse-eelistustest. Neile on praktiliselt kõik lubatud, seega on valusad kommentaarid tavalised. Ilmselgelt tekitab see võistlejates ärevust ja omavahelisi pingeid. Eelkõige esineb „ussitamistˮ algajate hulgas, sest kogenumad olijad on teavad, et nagunii on teevad lõpliku valiku žüriiliikmed, kelle otsus on alati subjektiivne. Seega on kõige mõistlikum lihtsalt lavale minna, olla enesekindlalt särav ja anda endast parim – kõigile on võimatu meeldida, aga väga mõnus on olla ise enda vastu hea. Egle sõnul on oluline kasvada psühholoogiliselt tugevaks, olla teadlik oma nõrkustest, kuid hinnata seda, mis aitab teistest eristuda. Eneseteadlik naine peab enda tugevuseks oskust kohaneda ja muutuda, vahetada värvi nagu kameeleon. „Ma oskan aimata, mida konkreetses riigis otsitakse ja ma annan neile selle”, nendib Egle enesekindlalt. Samas on ta teadlik ka sellest, et on riike, kus tema tüpaaž lihtsalt ei lähe peale, mistõttu ei pea eesmärgiks olema niivõrd kindel koht poodiumil, vaid eneseületamine ja eelnevast võistlusest parem füüsiline ja ka vaimne vorm.

Fitnessis on oluline visuaalne meeldivus ja perfektsus, olgu selleks siis grimm või laval esinemine. Järeleandmisi endale lubada ei saa. See eeldab tugevat närvi, enesekindlust ja julgust. Egle boonuseks ongi võistlustel ja ka mujal tema pikaajaline esinemiskogemus ja hea lavanärv, mistõttu on temast lihtsalt võimatu mööda vaadata, tulgu ta siis esikohale või mitte.

Praegu teostab Egle ennast peamiselt küll treenerina, seades esikohale oma fitnessitiimi tüdrukud, kuid sügisest soovib ka ise taas sportlasena lavalaudadele astuda.

Aktiivse spordikarjääri ja pereelu ühendamine.

Eelkõige on Egle ema oma väikesele tütrele ja abikaasa tippsportlasele, püüdes samal ajal ka valitud erialal tipus püsida. Egle tunnistab, et tema elus esineb stressirohkemaid perioode, seda eriti siis, kui abikaasadest sportlased keskenduvad võistlustele ühel ajal. Kui Eglel toimuvad treeninguperioodid kaks korda aastas, siis pere teine tippsportlane on hõivatud võistluste ja treeningutega aasta ringi. Omavaheline kommunikatsioon ja teineteise sihtide mõistmine aitab tasakaalustada pingelist aega. Kindlasti on siin oma osa ka selles, et Egle on eneseteadlik naine, kes suudab hoida tasakaalu iseendaga ning seega luua harmooniat ka pereelus. Ta tunnistab, et üha enam eelistab ta väljaminemise asemel kodus olla ja oma perega aega veeta. Oma jutu illustreerimiseks tõi Egle kuulajateni pisikesi killukesi isiklikust elust. Näiteks armastab heas vormis naine maitsvaid kooke küpsetada.

Kas igaühest võiks saada fitnessivõistleja?

Egle arvates on veidi mõistetamatu (eel)arvamus, et fitnessitrenni võiksid tulla vaid heas vormis naised. Milleks siis üldse trenni tulla? Kogenud treeneri ja võistleja sõnul on eeltingimuseks ikkagi huvi ja kindel soov selle pühendumist nõudva alaga tegeleda. Vastavalt inimese kehatüübile ja eelnevale treenitusele otsustatakse, milline rühm oma tema jaoks õigem. Bikiinifitnessiga sobivad tegelema pigem naiselikuma ja pehmema liivakellakehaga naised, kes soovivad oma kehale anda paremat vormi ja tõsta üldist toonust.
Egle ei usu kiiretesse lahendustesse – sama kiiresti, kui tulevad nähtavad tulemused, need ka kaovad. Seega peab ta tähtsaks järjekindlat lähenemist, regulaarseid treeninguid ja teadlikku lähenemist toitumisele. Fitness pole mööduv hetketuju, vaid elustiil.

Aprillikuus ilmus fitnessikuninganna värske raamat „101 rasvapõletuse trenni- ja dieedistrateegiatˮ, kuhu on kogutud maailmas tuntud treenerite nõuanded dieedi ja treeningkavade kohta.

esikaas
 

Egle inspireerivate tegemistega saab kursis olla ka tema blogi vahendusel.

Salongiõhtul lähtusime Egle toidueelistustest ja hellitasime oma maitsemeeli Reval Café Catering peakoka Martti Koppeli loodud suupistetega, mida täiustasid Cava Codorniu ning Vitamin Well joogid.

Järgmine inspireeriv salongiõhtu toimub 6. mail. Siis on külaliseks tervisliku eluviisi nõustaja Terje Mander. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.

Kohtumine hingeinseneriga

19. märtsil täitus Rotermanni kvartalis asuv NORR 11 showroom naiseliku valgusega. Salongiõhtu külaline oli seekord perepsühhoterapeut ja holistiline terapeut Katrin Saali Saul, kes andis alles hiljuti välja väga populaarseks osutunud raamatu „Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailmaˮ.

[femme_gallery id=”20463″]

Katrini raamatu hea müügiedu on piisav tõestus sellest, et naiseks olemise ja suhete teemade vastu püsib huvi sõltumata ajast ja ühiskonnas toimuvast. Räägime siinkohal ikkagi eelkõige meie endi sügavast loomulikust olemisest. Kohtumisel kaasati osalejaid mõtisklusse selle üle, mida peame rahuldust pakkuvaks suhteks ja kuidas selleni jõuda ning mis kõige tähtsam, kuidas suhet hoida, kui esmane romantiline halo on tuhmumas ja ees ootavad argipäeva väljakutsed. Muinasjutud ja filmid, mis meid tahes-tahtmata mõjutavad, lõppevad tavaliselt seal, kus tegelik koosolemine algab.

Selleks, et luua ja hoida tervemaid suhteid, on vaja teadvustada, kes me oleme ja mida me vajame. Siinkohal tasuks endalt küsida, kas me teame teineteise vajadusi. Kas me ka tegelikult teame ja julgeme sõnastada iseendagi vajadusi, ihasid ja soove? Katrin toob välja mängu mõiste – inimsuhete hügieen – suhtes olles peab olema teadlik sellest, mis meiega toimub, millised on meie vajadused ja mis suunas me areneme. Terapeudi sõnul on tähtis, et oma vajadusi sõnastatakse ja tuntakse huvi oma kaaslase vastu.

Kindlasti pole suhe valmispakett, mis rahuldab iseenesest kõik meie salajasemad soovid, unistused ja vajadused. See on areng inimesena ja naise/mehena. Iseennast ja oma suhteid on võimalik analüüsida läbi muinasjutuliste arhetüüpide prisma. Tütarlaps, kuninganna, armastaja ja perenaine on tegelased naise süvamaailma allhoovustest, mis juhivad meie mõtlemist, tundmusi ja käitumist.

Rahvasuu naljatab, et Jumal, kes oli maailmaloomise protsessis mehe valmis meisterdanud, silmitses teda hetke ja mõtles: „Ma suudan paremini.ˮ Ning tegi siis naise. Seega on meis olemas loomupärane jumalik vägi luua armastuseruumi, mis toidab meid ennast ja ka teisi. Küsimus on aga selles, kas me seda endale teadvustame ja suudame oma elu elada nii, et meie jumalannalik sära ajaga ei tuhmuks. Kui naises on olemas elutervete arhetüüpide kombinatsioon ja ta suudab vastavalt olukorrale oma mõtteid ja käitumist suunata, siis on tal olemas võime muutuda mehe silmis jumalannaks. See ei tähenda kindlasti mitte klassikalises mõttes täiuslik olemist, vaid inimlikkust ja sisemist sära, elurõõmu ja eneseteadlikkust. Selline naise suudab armastada ja olla armastatud.

Seega võiks piibli olemasolevale kümnele käsule lisada veel ühe juurde: Ole jumalanna!

Katrini arvates on üheks elutervemaks arhetüüpiliseks eeskujuks eesti kirjandusest tuntud kangelanna nimega Kunksmoor – mänguline, uhke, soe, hoolitsev ja armastav. Naine, kes suudab tormi tekitada ja seda ka vaigistada. Ja olgem ausad, tõenäoliselt suutis kirjanik Aino Pervik luua ka ühe ilusama armastusloo. Selliseid lugusid on võimalik kirjutada ka meie endi elust, kui me oskame naisena säilitada endas tütarlapse, olla teadlik iseendast ja areneda. Meil peab olema enda jaoks piisavalt armastust ja ruumi, et pakkuda seda ka teisele inimesele enda kõrval.

Mida me siis elult soovime? Tõenäoliselt ei jõua me kõik selle elu jooksul valgustuda, kuid kindlasti saame muutuda teadlikult valgemaks. Ilus on mõelda, et ka meie suudame, nii nagu Kunksmoorgi, luua oma „saareˮ ümber kuldse rõõmsa rahu, kus on hea olla nii meil endil kui ka teistel. Naiselik jumalanna on meis kõigis olemas.

Kui Sulle arhetüüpide teema rohkem huvi pakub, siis soovitame kindlasti kuulata Raadio 2 saadet „Hallo Kosmosˮ, kus Katrin oli saatekülaline.

Katrin korraldab pereteraapia loenguid Holistilise Teraapia Instituudis ning koolitusi naistele teemal „Naiseks olemise kunst. Naise arhetüübidˮ. Oma teadmised ja kogemused naise süvamaailma allhoovustest ‒ arhetüüpidest ning nendega kaasnevatest variarhetüüpidest – on ta kirja pannud raamatusse „Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailmaˮ.

Järgmine inspireeriv salongiõhtu toimub juba 15. aprillil. Siis on rääkijaks fitnessikuninganna Egle Eller-Nabi. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.

Rännak õnneliku suhteni

Salongiõhtu on tulvil inspireerivatest mõtetest – kuulajate ette astub raamatu „Naiseks olemise kunstˮ autor Katrin Saali Saul, kelle raamat on tänase seisuga Rahva Raamatu enim müünud teos aastal 2015.

Missioonitundega moedisainer

Femme salongiõhtud jätkuvad inspireerivate kohtumiste lainel. Neljapäeval, 12. veebruaril muutus NORR11 stiilsete naiste mängumaaks. Seekordseks külaliseks oli juba üle 10 aasta moemaastikul tegutsenud Oksana Tandit, kelle temperament, pühendumine ja mängulisus on imetlusväärselt innustav. Silmapaistva isiksuse ja otsekohese vestlusmaneeriga moedisainer kõneles kohaletulnutele oma tegemistest, eesmärkidest, loomingust ning Eesti disaini valukohtadest ja võimalustest.
[femme_gallery id=”18499″]

Peagi tähistatava vabariigi aastapäeva valguses ei saanud Tandit kuidagi jätta rääkimata ka sellest, mida ta oma klientidele pidupäevaks pakub. Moedisaineri sõnul on sellel aastal kujunenud naiste suureks värvilemmikuks eri varjunditega hall. Ta usub kindlalt, et iga moeteadlik naine leiab endale midagi sobivat juba väljatöötatud mudelite hulgast, millele saab mänguvõlu lisada värvide ja aksessuaaridega (koostöö Kadri Kruusi ja Katerina Pišoniga). Järeleandmisi kvaliteedis ja välditavaid stiilieksimusi siin ei tehta. Koostöö ja ausa tagasiside kaudu leiab iga klient endale oma isikupärast ning vajadustest lähtuvalt sobivaima toote.

Peale vaieldamatult kvaliteetsete riiete ja aksessuaaride kõneleb professionaalsusest ka 2014. aastal Tornimäe ärikeskuses avatud esinduskauplus, mille sisekujunduse iga väiksemgi detail on loodud lähtuvalt üldisest kontseptsioonist ja võimaldab loomingut vääriliselt esitleda. Kuna Tanditi südameasjaks on Eesti disaini kvaliteedi imago tunnustamine ja populariseerimine nii siin kui ka mujal, siis valis ta ka oma idee elluviijateks just Eesti tegijad. Nii saadigi kaupluse interjöör Elo Pärliojalt ja Maarja Malvrelt sisearhitektibüroost MUST, stanged ja riidepuud Tõnu Narrolt , lühter disainer Tõnis Vellamalt, valgustus AS-lt Moodne Valgustus ning mööbel Aruut OÜ-st ja Borg OÜ-st.

Tandit, olles üks hinnatumaid ja pikaajalisemaid Eesti moemaastikul tegutsenud disainereid, on mures Eesti disaini pärast, sest ta ei näe, et seda piisavalt tunnustatakse. Eesti tegijad saavad luua ja elada oma loomingust vaid siis, kui sellesse ka reaalselt investeeritakse. Sõnaline tunnustus on vajalik, sest see toidab hinge ja innustab edasi tegutsema, kuid paraku loevad ka müüginumbrid. Tanditi sõnul oleks hea, kui me ei tarbiks nii palju masstoodangut, vaid panustaksime eelkõige oma inimeste loomingusse. Seejuures on tähtis jõuda enda maitsemeeli hellitava ja hingekeeli puudutava tegija juurde.

Iseteadlik ja sihikindel Tandit julgustab disainereid esitlema oma loomingut laiemale publikule (näiteks Tallinna moenädalal), olema koostööaldis ja mitte pelgama oma tooteid ka väiksemas koguses jaemüüki panna. „Isikupärane ja kvaliteetne disain pole odav ega tohikski seda olla, sest panustatud aeg ja energia on hindamatu väärtusega. Mind on ju ainult üks,ˮ lausub moedisainer oma jutu kokkuvõtteks.

Kõigi salongiõhtu külastajate vahel loositi välja Tanditi kevadvärvidest pakatav siidpluus „Paradiseˮ. Peale selle said kõik imetleda viimase kollektsiooni „Joanˮ valitud eksemplare, mida oli võimalik kohapeal ka osta.

Vaata ka Oksana Tanditi brändi kodulehekülge

Femmes varem ilmunud persoonilugu

Õdusatest salongiõhtutest on saanud traditsioon. Järgmine inspireeriv kohtumine toimub juba märtsis. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.

Puhta ja siira tunnetuse jäädvustaja

Femme salongiõhtud jätkuvad hoogsalt ja inspireeritult ka alanud aastal. Neljapäeval oli kõigil võimalus kohtuda avatud pilgu ja ülemaailmselt tunnustatud moefotograafi Katrina Tangiga.

Argipäeva maagia

Salongiõhtu külalised said kuulda lustakalt ausaid lugusid Meelis Kriki kunstnikuks kujunemisest, lihtsaid meikimisnippe ja mõnusalt teravaid mõttekilde.

Ilu maalija

Femme detsembrikuine salongiõhtu saab olema peohooajale kohaselt särav ning glamuurne.

Mänguliselt elegantne klassika

Eesti moemaastiku lipulaev ‒ disainibränd Ivo Nikkolo – on naiste meeltes hoidnud kõigutamatut positsiooni nüüdseks juba 20 aastat. Selleks, et lähemalt tutvuda Ivo Nikkolo köögipoolega, koguneti kolmapäeval, 19. novembril, taas NORR11 showroomʼi.

[femme_gallery id=”17116″]

Seekord said sõna Ivo Nikkolo loomingulisse meeskonda kuuluvad võtmeisikud, kollektsioonijuht Kaie Kaas-Ojavere ning disainerid Eve Hanson ja Britta Laumets, keda iseloomustab läbivalt pühendunud ja sihikindel tegutsemine ning kirg oma töö vastu. Kõik kolm jagasid kuulajatega oma kogemusi ja mõtteid ning andsid põhjaliku ülevaate Ivo Nikkolo kujunemisloost, hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest. Peale selle said kohaletulnud uudistada Ivo Nikkolo uuemaid aksessuaare ja erikollektsiooni „Individualityˮ ainueksemplare.

Ivo Nikkolo on heas mõttes turvaline mark – klient teab, et nende toodete väärtus on ajas muutumatu ja vorm püsiv. Oma liistudele kindlaks jäämine on siinkohal kvaliteedimärk, mitte pimedas kastis tegutsemine – disainerid hingavad maailmaga ühes rütmis, on avatud muudatustele ning lähtuvad klientide vajadustest. Kvaliteedis ei tehta kordagi allahindlust, alates materjalide valimisest ning lõpetades kliendisuhtluse ja teeninduskeskkonna loomisega.

Milline on siis Ivo Nikkolo rõivabrändi esindav naine? Kindlasti on ta klassikaliselt stiilne, enesekindel ja intelligentse mõttemaailmaga. Kuigi brändi moekäekiri on valdavalt rafineeritult elegantne ja puhta joonega, on antud ruumi ka hingelisele mängulisusele.

Selleks, et paremini sihtrühmani jõuda, kutsutakse aeg-ajalt kokku grupp naisi, kes brändi loovmeeskonda ühel või teisel moel inspireerivad. Nende arvamusega arvestatakse toodete loomisel ja vastastikuse dialoogi tulemusena luuakse kliendisõbralikumaid tooteid, säilitades sealjuures väikebrändi ainulaadsuse.

Moeloojate ja -kujundajate inspiratsiooniallikaks võib olla iga naine tänavalt. Ja miks mitte võtta nüüd, jõulude ja aastalõpu lähenedes, eeskuju lätlannadelt ning otsida kapist välja hõbedane pidukleit ja kontsakingad – kui on pidu, siis on pidu, kasvõi koduseinte vahel külalisi vastu võttes.

Alates 22. novembrist on kõigil võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Ivo Nikkolo kaubamärgi 20. juubeliks valminud mininäitusega „Ivo Nikkolo: 20 years of design fashionˮ, mille kohta saad lugeda siit

Õdusatest salongiõhtutest on saanud traditsioon. Järgmine inspireeriv kohtumine toimub juba detsembris. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.