Salongiõhtud

Luksuse looja

Eelmisel nädalal leidis aset Femme aprillikuine salongiõhtu, mille käigus toimus inspireeriv külaskäik Eesti moemaastikul juba üle 20 aasta tegutsenud moedisainer Katrin Kuldma galerii-butiiki Amanjeda. Meeleolukalt kulgenud kevadõhtul kuulsid moehuvilised Katrini lennukast ja loomingulisest teekonnast ning said nautida privaatset moeshow’d kollektsioonidest, mille alustaladeks on kvaliteetsed kangad, peened õmblused, šikid lõiked ning lugudega mustrid.

[femme_gallery id=”36413″]

Kõrgmoodi viljeleva Katrin Kuldma nimi ja looming, mida iseloomustab tabavalt sõnapaar diskreetne luksus, on tuntud nii siin- kui ka sealpool Eestimaa piire.

Katrin astus oma esimesed sammud moemaailmas juba lapsepõlves, mil ta õmbles nukkudele riideid ning käis ema kapi kallal, et paari filigraanse käärilõikega rõivastele uus välimus anda. Edasi järgnes juba kunstikool ning õpingud ERKIs, kuid saada kunstnikuks polnud kunagi tema soov – pigem vastupidi. „Kasvasin üles Sakus, kus külaprouad tavatsesid ikka rääkida, et kunstnikud on hullud ja nende eraelu on nässus, nii et see ei tundunud mulle kuigi atraktiivne valik,” räägib Katrin. „Olen elus erinevaid radu kõndides alati moe juurde tagasi jõudnud. Kirg moedisaini vastu on tugevalt ja sügavalt minu sees. Kunstnikuks olemine on vastupidi alalhoidlikule külaklišeele põnev, seiklusterohke ja täis elu.”

Mood tõmbab magnetina

Tegelikult soovis Katrin alustada inglise keele õpinguid 7. keskkoolis, et pärast kooli laia maailma lennata, kuid katsete päeval tõusis kõrge palavik. Järgnesid kunstikooli katsed, kuhu tulevane disainer läks sugulaste utsitusel, kes teadsid, et joonistamine on tüdrukul veres. Pärast gümnaasiumi võlusid Katrinit Tartu ülikooli kõrged, sihvakad sambad, kuid taas kord olid saatusel teised plaanid ning järgnesid siiski õpingud Kunstiakadeemia moeosakonnas.

„Kõrgel tasemel moeõpinguid on mu elu ootamatult intensiivselt toetanud, õnnelik juhus ja paras annus tahet viisid mind üheksakümnendate USA ühte tugevamasse disainikooli – Rhode Isaland School of Design. Tol hetkel oli see ulmeline, piirid olid just avanenud ja rahasummad välismaal õppimiseks olid meie jaoks kosmilised. Ometi olid mul aasta pärast idee tekkimist lennupiletid olemas ning sõitsin vahetusõpilasena üle suure lombi.”

Tagasi Eestisse jõudnud, alustas Katrin oma esimese ettevõttega. „Mul oli väike moestuudio Koplis Volta tehase ruumides. Olin tol ajal väga aktiivne ja äkiline. Võtsin osa Balti rõivamessist, kus näitasin enda kollektsioone, ning tegutsesin stilistina.” Ühel hetkel tundis Katrin, et ta sooviks töötada vanalinna iidsete müüride vahel. „Kõhutunne ütles nii,” tõdeb ta. Ei möödunudki palju aega, kui ta kutsuti tööle Tallinna Moemaja ateljee osasse, mis tegeles eraklientide tellimustega. Mõne aja pärast said Katrini moestuudiost ning Tallinna Moemaja haute couture’i osast üks ettevõte. „Mul oli Eesti esimene disaineri moemaja, mis sisaldas oma nimes sõna moemaja,” meenutab ta. „Võtsin julguse kokku ja tegin selle ära, eriti, kuna Tallinna Moemaja kliendid olid ju harjunud ikkagi moemajas käima.”

Sel perioodil iseloomustasid Katrini loomingut sõnad glamuur, pits, samet, pärlid ja prestiižne Niguliste moe-show. Noore disaineri moemajas töötasid parimad spetsialistid, nende hulgas näiteks Tallinna Moemaja asutamisest, 1943. aastast alates moemaja peakonstruktor proua Milvi Lainvee.

Aastal 2002 täitsid Katrini päevi ettevalmistused Tallinnas toimuvaks Eurovisiooni lauluvõistluseks, mille tarbeks lõi disainer õhtujuhtide säravad kostüümid. „See oli nagu filmi tegemine. Kõik pidi olema väga täpne, testitud ja läbimõeldud. Kunagi meeldiks mulle teha ka mõnda päris filmi, kostüümidraamat,” sõnab moelooja.

Muutused viivad edasi

Olles töötanud viis aastat endanimelises moemajas, tundis Katrin, et ta seisab justkui paigal. „Hoolimata oma aja parimatest spetsialistidest ja imelistest õmblejannadest olid töövõtted ja -korraldus vanaaegsed. Tekkis järjest enam soov ja huvi tundma õppida ja kogeda suuremat tiimi ja moemaailma tööstuslikumat poolt.”

Nagu ikka elus, jõudis ka lendulastud mõte, et on aeg edasi liikuda, universumi kõrvu. „Kohtusin Alta Capitali omanikega, kes nii muuseas uurisid, et ega ma ei tea mõnda head investeerimisvõimalust. Peagi selgus, et nad plaanivad ära osta Soome tuntud kaubamärgi PTA ja Klementi õmblusvabriku.” Poole aasta pärast pandi leivad ühte kappi ning Katrinist sai Klementi ja PTA loovjuht. „Aeg Klementis oli minu jaoks n-ö majanduskõrghariduse saamine. See oli ka periood, mil õppisin kasutama disainitarkvarasid. Tekkis ja kasvas huvi made to measure ehk mõõdurõivaste loomise tarkvara vastu.” Aastal 2006 lahkus disainer PTA Grupist. „Otsustasin, et ei tegele enam kunagi moeäriga, kui see pole sisult moodne. Ostsin endale kõik vajalikud programmid graafikast mõõdurõivaste konstrueerimiseni.” Uuest asutatud moeettevõttest sai tehniliselt moodsaim moeettevõte tõenäoliselt kogu Põhja-Euroopas. Enamjaolt töötavad disainerid käsitöömeistritena. Tehniliste oskuste ja võimekuse puudumine ei võimalda maailmatasemel kvaliteeti. „Tehniline perfektsus annab loomingulise vabaduse, oskused ja võimalused ei piira enam ideede teostamist,” põhjendab Katrin oma valikuid. Tänaseks on Katrin ühendanud oma moemajas tehnoloogiad ja võimalused ning unikaalsed ja kordumatud käsitöövõtted. „Hetkel on mul täielik loominguline vabadus, sest tehnika on paigas ja pole vaja tegeleda korduvate rutiinsete tegevustega. Eriti oluline on, et niisugused tänapäevased võimalused andsid ainulaadse võimaluse tegeleda mind alati paelunud erakordselt nüansitundliku ja keeruka klassikalise meestemoega. Näiteks üks pintsak koosneb keskmiselt 75st detailist, aga ma ei pea neid kõiki iga kord uuesti joonistama. Üks kord ja kõik.” Uurides, kui palju on Katrini klientide seas mehi ja naisi, vastab ta, et jaotuvus on kuskil 60:40 meeste kasuks. „Need on mehed, kes oskavad hinnata peent õmblustööd, väärtuslikke materjale ning suurepärast istuvust.”

Mood jõuab maailma

Pärast PTA Gruppi alustas moelooja uuesti puhtalt lehelt. Tema brändi Amanjeda nimi tähendab ilu- ja esteetikagurmaane, kes otsivad maailmas alati parimat – autentset ja diskreetset, tõelist luksust.

„Nüüd, kui tehniline pool oli paigas, tekkis soov ja huvi liikuda ka Eestist väljapoole. Mind on alati lummanud ja võlunud maailma üks moepealinnadest ‒ Milano.” Kuidas aga sinna liikuda ja millest alustada, olid mõneks ajaks õhku visatud küsimused. Vastuste saamine algas Katrini jaoks Aurora Fashion Weekiga, mida otsustati koos Oksana Tanditiga uudistama minna. „Kohapeal tekkis mul kontakt ühe Milano PR-tüdrukuga, kellega võtsin hiljem ühendust ning andsin teada, et sooviksin mõnes Milano showroom’is esindatud olla. Ta oli lahkesti nõus oma abi pakkuma ning algasid showroom’i otsingud. Kuigi see kõik oli väga põnev, tundsin ka hirmu. Nagu ikka, astus mängu saatus. Nimelt on mul üks Itaalia sõber, kes kunagi lihtsalt Adamsoni tänava ateljee uksest sisse astus. Meie sõprus nägi välja nii, et kord poole aasta jooksul küsisime üksteiselt Skype’is, kuidas läheb, ning see oligi kõik. Aga siis äkki teatas ta mulle, et töötab ühe Itaalia kingabrändi müügidirektorina ning et ma lausa pean tulema nende jõulupeole. Kuna see oli rohkem nagu käsk kui soovitus, siis sõitsingi Milanosse, kuulsale Via Napoleonele.” Santonist sai minu lemmik kingabränd ja otsus paari kuu pärast kollektsiooniga Milanos kohal olla sai kõhedusest hoolimata vastu võetud. „Sealt hakkas kõik hargnema. Peatselt polnudki glamuurne moepealinn enam võõras ja hirmuäratav, vaid kuidagi eriliselt oma. See oli keeruline, aga põnev periood. Kaks aastat tagasi tegi meie kollektsioonile sisseostu Dolce & Gabbana uute disainerite pood, kust leidis meid juba meie tänane showroom,” räägib moelooja, kelle Muhu etnilistest koloriitidest inspireeritud tikanditega erkpunane kleit on jõudnud ka Itaalia Vogue’i lehekülgedele.

„Suvekollektsioonide ekpressiivselt maalitud Muhu lilled on sündinud koostöös meie andeka maalikunstniku Anna Litvinovaga. Anna on hea sõber ja tema töödes on see kirjeldamatu erakordsus, mis tõelises kunstis peab olema.”

Katrinil on absoluutne nõrkus kvaliteetsete, väärtuslike kangaste vastu, ilma milleta ta töötada ei saa. „Ma ei tee kvaliteedi ja materjali osas kompromisse. Mu süda kuulub luksuskangastele. Luksus on miski, mis jääb, mis ei vaja taaskasutusse suunamist. Minu looming on selga panemiseks, kuid need rõivad pole pelgalt kehakatted, mis annavad sooja. Hea disain peab ka hingele pai tegema.

katrink
Foto: Caroline Sada

Uurides, kelle looming Katrinile endale korda läheb, vastab ta, et tema absoluutne lemmikdisainer on John Galliano. Teiseks suureks lemmikuks on Giorgio Armani. Eestis on moeloojast sõber ja mõttekaaslane Ülle Pohjanheimo, Kristina Viirpalu loomingut peab Katrin unikaalseks ja erakordselt kauniks. Kolmas Katrini lemmik Eesti moemaastikul on Reval Denim Guild.

Õhtu lõpetuseks küsisime Katrinilt viimase küsimus ehk kuidas ta töömõtetest välja lülitub? „Mulle meeldib lumelauaga sõita,” kõlab üllatuslik, aga väga äge vastus.

Järgmine inspireeriv salongiõhtu toimub juba 12. mail kui rääkijaks on Kätlin Kaljuvee. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud kogukonnaga.

Salongiõhtu Katrin Kuldmaga

20. aprillil kell 19.00 toimub taas kord meeleolukas ja inspireeriv Femme salongiõhtu. Seekord läheme külla Eesti moeturul juba üle 20 aasta tegutsenud moedisainer Katrin Kuldmale. Ootame ilu- ja disainigurmaane osa saama diskreetsest luksusest ning huvitavaid lugusid täis õhtust Amanjeda galerii-butiigis, Kentmanni 6.

Katrin Kuldma
Foto: Elina ja Silvia Kurr

Kõrgmoodi viljeleva Katrin Kuldma nimi ning modernselt šiki karakteriga looming on tuntud nii siin- kui ka sealpool Eestimaa piire. Katrin on üks väheseid disainereid, kelle loomingus on olulisel kohal meeste nõudlikud ülikonnad. Naisi on võlunud Amanjeda by Katrin Kuldma haute-couture oma rafineeritud luksusega. Tundlik disain ja Amanjeda Studio mugavalt elegantne atmosfäär loovad kordumatu elamuse nii meestele kui ka naistele. Väärtuslikud materjalid, mis on ühenduses personaalse disaini, peene õmblustöö ja tellija isiksusega, saavad garderoobi pärleiks.

Femme salongiõhtul saabki kuulda lähemalt Katrini loomingu loost: brändist ja selle ajaloost ning arengust, loomeprotsessist ning esinduspoeni jõudmisest. Saame teada, kuidas läheb brändil moepealinnas Milaanos ja naaberriigi pealinnas Riias. Kuuleme filmilikult lõbusaid ja dramaatilisi seiku moemaja loost. Katrin avab luksusmoe filigraanset ja nüansirohket maailma.

Ülevaade Katrin Kuldma loomingust
[femme_gallery id=”36110″]

Kindlasti ei piirduta ainult kuulamisega, vaid pakutakse võimalust osaleda justkui privaatsel moe-show’l, kus saab näha osa kevadkollektsioonist. Muuhulgas räägib Katrin koostööst kunstnik Anna Litvinovaga ning kollektsiooni saamisloost ja inspiratsiooniallikast.

Aprillikuu salongiõhtul paitab maitsemeeli kohvik-restorani Kuusk Hernesto peakokk Renee Pärnsalu kokku pandud suupistevalik, mida täiustab spetsiaalselt antud sündmuseks klaasike kihisevat Billecart’i.

Ürituse osalustasu on 15 eurot.

PS! Kohtade arv on piiratud. Seepärast palume kõigil soovijail registreeruda hiljemalt 19. aprilliks, täites allpool oleva ankeedi. Üritus kestab ca 2 tundi. Küsimuste korral helistada 522 9088 või kirjuta silvi@femme.ee

Kõigi salongiõhtul osalejate vahel läheb loosi Amanjeda T-särk Eduard Wiiralti imelise graafikaga. T-särk on läbinisti Eesti toode, alates disainist kuni õmbluseni. Väärika graafika eksponeerimiseks on disain loodud ilma küljeõmbluseta selleks, et kunstiteos poleks lõigatud.

Kuidas oma keha talveunest äratada

Raamatu „Kõik mahlaksˮ autor Anneli Kõiv õpetas Femme salongiõhtul mahlavalmistamise kunsti ja soovitas selleks kogunenud huvilistele pressida mahlaks kõike, mis “masinas ei karju”.

[femme_gallery id=”34990″]

Tervitusjoogiga pokaal näpuvahel, asume algatuseks ühiselt nuputama selles oleva pastelse roheluse komponente. Pokaalist sõõmu kevadist värskust neelates, on esmalt tunda aimatavat fenkoli (apteegitilli) maitset. Mahlameister paljastab, et tegu on ananassist pressitud mahlaga, mida on fenkoliga täiendatud ja sidruniga mõnusaks timmitud.

Mahla valmistamise edu valem on sobiv baasmahl ehk teisisõnu üks mahlakas komponent (õun, pirn, kurk või tomat), mida on mahlas kõige rohkem ning millele ülejäänud komponendid lisavad kasulikke aineid ja maitset.

Mahla maitset saab korrigeerida tsitruseliste abil, mis lisavad ka meeldiva lõhna. „Sa pead armastama seda, mida endale sisse kallad,ˮ sõnab Anneli ja lisab, et siis on sellest ka kasu. Saame veel teada, et puuvilju on kasulikum süüa, aga juurvilju pigem mahlana tarbida.

Raamatut esitledes räägib Anneli, kuidas tema mahlausku pöördus ja viimase viie aastaga suisa süvitsi läks. Toormahlade kasulikku mõju kehale ja vaimule teab mahlaekspert hästi tänu holistilise tervisekäsitluse õpingutele ‒ Anneli on õppinud Hiina meditsiini dr Rene Brüklandi juures ja õpib toitumisnõustamist Annely Sootsi Tervisekoolis.

Anneli raamatust leiab lihtsaid ja põnevaid mahlaretsepte koos tervisenõuannetega.

Nõustume mahlarestardi vajalikkusega. Enne, kui kevad päriselt võimule pääseb, vajab keha energiasüsti ja immuunsuse turgutamist ning tõele au andes tuleks ka kaalu langetada. Immuunsuse tõstmiseks ja seedimise korrastamiseks on raamatus näpunäiteid küllaga. Samas rõhutab autor, et mingit rohuraamatut ta kirjutada ei kavatsenud. Ikka ilusate piltide ja lustakate kokteilinimetustega, nagu näiteks „Nina vabakasˮ ja „Otse südamesseˮ, mida ka kuulajatele valmistati. Raamatu fotomaterjal on Anneli tütre Britta looming.

Kandik on taas pokaale täis ja sel korral vihjab purpurpunane värv, et baasmahlaks võiks olla punapeet, aga võta näpust. Hoopis punane kapsas ja kaaslaseks õun ning sellerivars. Maitseb mahedamalt, kui pelgalt kapsamahlast eeldada võiks. Viimases pakutavas mahlakokteilis domineeris peet koos punase paprikaga, sidrun ja ingver särtsu lisamas. Et mahlapressi konstantne heli oli Anneli ettekande taustamuusikaks, siis jagas Anneli ka soovitusi mahlapressi soetamiseks. Tõsisemat huvilist suunati ikka aeglase mahlapressi kasuks otsustama. Raamatust on masina ostujuht täiesti leitav.

Räägime veel sellest, kust mahla toorainet varuda ja kuidas ette valmistada. „Mahlategemise harjumuseks muutmiseks tuleb leida sobiv nurgake, kus oma kodune mahlatehas sisse seada. Sõel, nuga ja puuviljakoorija käeulatuses,ˮ soovitab Anneli ja kinnitab, et kui mahlapressi kapiriiulil hoida, siis suure tõenäosusega see sinna ka jääb. „Võimalikult vähese vaevaga võimalikult palju puhast mahla,ˮ rõhutab Anneli ja kinnitab, et hea ettevalmistus on edu pant.

Raamatust leiab ka juhiseid, kuidas teha koduste vahenditega tõhus paastukuur, aga ka laste lemmikretsepte. Autor kinnitab, et on kõik paastud, soovitused ja retseptid iseenda ja oma pere peal läbi proovinud.

Pikka paastumist Anneli ei soovita, küll aga soovitab ta tarbida mahla ühe toidukorrana. Kui on plaan kaalu langetada, siis saab mahla arvelt kaloreid kokku hoida,ˮ lisab Anneli mahlajoomise boonuseid.

Mahl versus smuuti, viimane viljakehadega. Smuuti on kiudaineterikas ja täidab rohkem kõhtu. Kiudained aga takistavad vitamiinide omastamist.

Kevad on tärkamise aeg, puude mahlad hakkavad vabalt voolama ja seepärast on just nüüd sobiv teha algust organismi ja -maksapuhastusega. Mõistagi on mahlas kasutatav tooraine tähtis, oluline on, et see oleks taimemürkideta ja väetisteta kasvanud. Mahlaks mineva tooraine soetamisel tasub eelistada hooajalist, mahedat, töötlemata ja kodumaist kraami.

„Parim on see, mis koduaiast, metsaservast või põllult värskelt mahlapressi tee leiab,ˮ kinnitab Anneli ja lisab, et maheviljades on immuunsust tugevdavaid ained rohkem. „Mürgitamata mullas elavad mikroorganismid, mis lisavad neis kasvavatele viljadele väge juurde.ˮ Kasulik on mahedaid peete ja noori porgandeid koos koorega mahlaks teha.

Salongiõhtul sai valmistatud kolme mahla, mille retseptid ka siia lisame. Head proovimist ja katsetamist.

Maitsev kõhurohi

salongmahl_O37B6211.jpg

½ ananassi (pestud ja kooritud)
150 g või pool suuremat fenkolit (apteegitilli)
pool laimi (kooritud)

Kapsad kaalul

salongmahl_O37B6290.jpg
 

veerand punase kapsa pead (võib olla ka valge kapsas, aga punasega tuleb lihtsalt ilusam värv)
2 mahlakat õuna
2 sellerivart
pool sidrunit

Otse südamesse

salongmahl_O37B6347.jpg
 

1 rusikasuurune peet (1 granaatõun)
1 punane paprika
1 apelsin
½ sidrunit
1 cm jupp ingverit

See, kellel koduaeda või maavanaema pole, saab puhast ja mahedat talukaupa koju tellida Maakauba e-punktist.

Õdusat salongiõhtut täiustasid hõrgutavad suupisted, mille meisterdas kohvik-restorani Kuusk Hernesto peakokk Renee Pärnsalu.

Järgmine inspireeriv salongiõhtu toimub juba 20. aprillil kui rääkijaks on Katrin Kuldma. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud kogukonnaga.

Värvikas Roberta

Londonis elav üliandekas moedisainer Roberta Einer naudib kodumaal käimist, sest see on aeg lähedastele ja iseendale. Justkui emotsionaalselt ja vaimselt puhastav sisemine restart enne uute mägede vallutamist. Seda enam oli meil suur rõõm kohtuda selle erilise noore naisega möödunud neljapäeval toimunud Femme salongiõhtul. Hubaselt koduses keskkonnas said huvilised kuulata lähemalt moelooja vahetuid emotsioone Londoni ja Pariisi moenädalatest, muinasjutulisena tunduvast karjääriteest, isiklikest mõtetest ja edasistest plaanidest. Etteruttavalt võib öelda, et 2,5 tundi möödus lummuses ja mõeldes, kas see kõik on päriselt?

[femme_gallery id=”34758″]

Roberta Einer on 24-aastane. Paratamatult kerkib tema noorus teemaks, arvestades seda, et vähem kui aasta eest pani ta aluse isiklikule silmapaistva käekirjaga moebrändile, mis lööb laineid moepiiblite veergudel, aasta olulisematel moenädalatel ja on saamas üheks lemmiktegijaks ka mõjukamate ostjate seas. Kuulates Robertat kõnelemas oma kujunemisteest armastatud disaineriks ja eneseteadlikumaks inimeseks, on ilmselge, et tema vanus pole siinkohal teema – intelligentne ja aus suhtumine töösse ja elusse üldiselt, eneseteadlikkus ja kogemused räägivad iseenda eest. Kõigele sellele lisavad oma võlu juurde tema loomulikkus, uudishimu, avastamisrõõm ja pidev õppimistahe.

London oli ainuvõimalik valik

Roberta on tudeerinud Londoni kuulsas disainikoolis Central Saint Martinsis ning lõpetanud 2015. aastal Westminsteri ülikooli. Põhikooli lõpetamise järgselt Inglismaale kolimine tundus ainuõige valikuna, viimaks ellu oma suurt unistust saada tunnustatud moeloojaks.

Mood oli minu jaoks ainus valik ning sisetunne ütles, et Eesti moeharidus jääb minule maailmatasemel läbilöömiseks natukene nõrgaks.

Roberta tänab selle eest oma vanemaid, kes olid piisavalt usaldavad ja julged, et lasta noorel, aga otsustuskindlal tütrel iseseisvalt täiesti uude maailma astuda. Nagu öeldakse, et vanemad annavad oma lastele juured ja tiivad – selleks, et püsida kindlalt jalgel ja jaksata lennata oma unistuste järele.

Balmain muutis minu elu

Roberta on töötanud internina selliste silmapaistvate tegijate nagu Balmaini, Roksanda Ilincici, Alexander McQueeni ja Mary Katrantzou stuudiotes. Kuigi väärtuslikuks kogemuseks on olnud kõik nimetatud, hindab moelooja eriti kõrgelt tööaastat ühes vanimas Prantsuse moemajas ‒ Balmainis. Seal õppis ta nägema minimalistliku esteetika kõrval ka disaini eklektilisemat ja lõbusamat poolt, mängima kõikvõimalike materjalidega ning nautima iga hetke kogu protsessis (magamata ööde ja kriitika kiuste). Töötamine loominguliselt vabas ja inspireerivas keskkonnas, kus kõik on võimalik, andis omapoolse tõuke ka vaimustavalt värvilise (kooli)lõpukollektsiooni loomiseks.

Peab looma midagi, mis sind ennast õnnelikuks teeb ja naeratama paneb!

Lähtudes iseenda kogemusest, innustab Roberta kõiki hindama kõrgelt praktika (ka tasustamata töö) kogemust. Mida rohkem lisandub pagasisse teadmisi, oskusi ja kogemusi, seda eneseteadlikumaks ja väärtuslikumaks muutub inimene tööandjate silmis.

Moemaailm on karm – üldiselt ei pea suured nimed pingutama selle nimel, et inimesi enda juurde saada, oluline on muuta ennast vajalikuks.

Mõõnadest ja tõusudest Westminsteris

Lisaks tehniliste oskuste ja teadmiste omandamisele õpetas Westminsteri kool mõistma kriitika paratamatust ning vajalikkust kogu õppeprotsessis. Igasugune kriitika ja muudatus on lõppkokkuvõttes hea, sest see sunnib ja samas ka innustab edasi pingutama paremaks saamise nimel. Roberta tunnistab, et ta pole alati suutnud õppejõududelt saadud kriitikat rahulikult võtta. Pingeperioodidel kogetud emotsionaalsed rollercoaster’id ei ole ka supertüdruku jaoks olnud võõras teema.

Inimlikul tasandil on loomulik see, et kui noor inimene on andnud endast piiratud aja jooksul maksimumi, suuresti seda iseenda, oma vaimse ja füüsilise tervise ning suhete arvelt, ei ole võimalik rahulikult ja mõistlikult kuulata järjepidevalt negatiivset tagasisidet inimeselt (olgugi, et see inimene on hinnatud õppejõud), kes on kogu protsessi juures olnud justkui vaid viivuks. Meeletu pettumus ja trots elu ühel pingelisemal perioodil sundis Robertat oma hinnatud õppejõule Andrewile kirjutama, et loobub oma kollektsiooni tegemisest, sest emotsionaalselt ja füüsiliselt ei jaksa ega taha ta enam sellega tegeleda. Mõõnad asendusid aga positiivsemate perioodidega. Olulised väiksed momendid, sisemine jonnakus ja meeletu tahtejõud innustasid Robertat jätkama oma esimese unistustekollektsiooni loomist. Milleks loobuda, kui panustatud on juba niivõrd palju? Kogemused õpetavad ja nii suudab ka noor disainer tänasel päeval võtta kriitikat pigem motiveeriva nähtusena.

Westminster õpetas olema iga päev parem kui eile. Oluline on endalt pidevalt küsida, et kas ma andsin endast maksimumi ja mida ma veel saaksin teha, et saada paremaks disaineriks. Olen tänulik.

Westminsteris nagu moemaailmaski jäävad püsima vaid kõige tugevamad, andekamad ja kõige selgema visiooniga talendid: 40le kohale kandideeris 1800 inimest, viimasel aastal jäeti alles 25 ning vaid 12 inimest näitas enda kollektsiooni lõpu-show’l. Robertat märkasid kõik.

Roosa-helesinine unistus unicorn’idest ja vaimustavast tulevikust

2015. aasta sügisel Londoni moenädalal esitletud kollektsioon on inspireeritud nõukogude ja ameerika popkunstist. Roosa mullinätsu ja helesinise unistuse tooni riided, mis on kaetud litrite, tikandite ja paeltega, viivad meid heldinult ja samas ehk ka veidi eneseirooniliselt tagasi teismeikka, kus (kooli)maailma vallutasid ameerika cheerleader’id ja nõukogudeaegsed koolivormid. Ühel ajal sarnased ja samas vastandlikud maailmad.

Tahtsin teha kõige pöörasemat asja, mida suutsin teha. Soovisin näidata kõiki neid tehnikaid, mida olin senise elu jooksul õppinud. Teadsin, et see moe-show võib olla ainus võimalus, millal saan midagi sellist teha. Olin teadlik sellest, et taolise kollektsiooniga võib kaasneda kas täielik läbikukkumine või tõeline õnnestumine. Vähemalt olin kindel, et minu portfoolio saab olema mitmekülgsem.

Roberta iseloomustab teismeiga naiivse, muretu ja ilusana ning sedasama tunnet soovis ta tikkida ka oma rõivaesemetesse. Punk-girlpower’i kollektsiooni loomine väljendas noore looja enda jaoks justkui uut algust iseendale, enesearmastusele ja enesekindlusele – iga naine saab olla see, kes ta on, ja teha seda, mis teda õnnelikuks teeb, isegi siis, kui on neid, kes on skeptilised ja lahkuvad. Roberta lähenemine moele ja oma loomingule ongi sügavalt isiklik, oma loo ja eesmärgiga. Sügavalt isiklik ja ilus.

Ma olen lihtsalt üks tüdruk

British Fashion Council on nimetanud Roberta 2016. aasta One-to-Watch moeloojaks. Ja uskuda võib, et see imetabase power’i ja nägemusega naine suudab veel paljugi korda saata. Selle uskumatu eduloo taga on meeletu töökus, tahe, jonnakus ja uudishimu nii moe kui ka elu vastu ning sisemine nälg teha oma elus midagi märkimisväärselt olulist. Kindlasti ka õnnelike juhuste kokkusattumine ja julgus riskida. Vaieldamatult on tema suurimateks toetajateks sellel valitud teel tema perekond ja lähedased sõbrad ning noor moelooja ei väsi neid selle eest tänamast.

Siin ma siis täna olen. Mina ise. Nii, et ma võin vaadata peeglisse ja tunda uhkust selle üle, kelleks olen nende aastatega kasvanud. Loodan, et minu inimesed ja minu lähedased on ka, sest päeva lõpus on see ainus, mis loeb.

Mood kannab endas väärtuslikku lugude jutustamise võimalikkust. Roberta on loonud enda jaoks piisavalt tugeva pinnase selleks, et tema lugusid tahetakse aina enam kuulata ja näha nii välismaal kui ka kindlasti siinsamas koduses Eestis. Ootame mõnusa ootusärevusega uusi kollektsioone ja järgmiseid kohtumisi nii tema suurepärase loomingu kui ka tema endaga.

Roberta tegemistel saab silma peal hoida tema kodulehel, samuti Instagramis.

Järgmine Femme salongiõhtu pakub kevadist turgutust meeltele ja värskendavaid ideid kehale. Kolmapäeval, 23. märtsil kell 19.00 astub kuulajate ette raamatu „Kõik mahlaks” autor, toitumisnõustaja Anneli Kõiv. Õhtu info siit .

Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud salongiõhtud leheküljega.

Kõik mahlaks!

Kõigepealt hoiatame, et mahlategemisest võib jääda sõltuvusse: kui kord alustanud oled, võib juhtuda, et enam pidama ei saagi.

Õhtu õnne kuulutajaga

Kuigi Hiina kalendri järgi saabub uus aasta alles 8. veebruaril, alustasid Femme salongiõhtud värske energiaga uut aastaringi eelmisel nädalal, 21. jaanuaril. Seekordseks külaliseks oli tunnustatud feng shui looja ja hea õnne kuulutaja Janno Seeder. Viimased tosin aastat on ta aktiivselt ja teadlikult tegelenud energia tasakaalustamise ehk harmoonia loomise õpetusega feng shui.

[femme_gallery id=”32778″]

Janno Seederi arvates ei ole horoskoop usu teema, vaid pigem on tegu käitumisjuhistega, mille eesmärk on aidata saavutada vähima võimaliku energiakuluga elust maksimum. Ta võrdleb feng shui’d matemaatilise filosoofiaga – kõike on võimalik välja arvutada ja pikaajalise jälgimise tulemusena ette näha. Iga inimene on siiski oma õnne sepp ning peaks feng shui edu kolmest komponendist (taevane, maine ja isikuline õnn) ise parimad palad välja sõeluma ja enda kasuks tööle panema.

Hiina horoskoobi järgi on oma õnne sepistamiseks just algav tuliahvi aasta väga soodne. On õige aeg lõpuks oma unistused täide viia või veelgi jõulisemalt ja kindlamalt jätkata juba valitud teel, sest algav aasta on kui suur, rahutu ja kiire vooluga jõgi, mille hoovused kergesti kaasa haaravad. Selles kiirevoolulises jões aitabki Hiina horoskoop Seederi sõnul „voolus püsida”, sest ka kaoses on kord ning võimalus võtta ohjad enda kätte. Algav aasta on õige aeg õppida ennast armastama – Ida filosoofia järgi tuleb mõelda endast kui tühjast vaasist. Tühjast just seetõttu, et oleks ruumi õnnel ja rõõmul koguneda. Alles siis, kui vaas on täis ja see üle ajama hakkab, jätkub õnne ja rõõmu ka teistele.

Õnne ja rõõmu tõotab algav aasta tuua küll. Tule ja ahvi kooslus toob endaga kaasa kirgedemöllu, energilisust, armastust, mänglevust ja loovust. Tasub aga meeles pidada, et nende kahe elemendi kombineeritud energiad on nii jõulised, et konfliktid on kerged tulema. Tülide ennetamiseks soovitab Seeder järgida ja luua reegleid. Ees on enesedistsipliini loomise aasta, mis soosib ennetustööd nii kehalises kui ka vaimses mõttes. Siiski tasub ennast ka aeg-ajalt proovile panna ning kasutada ära eesoleva aastaga kaasaskäiv hulljulgus, mida on vaja, et lõpuks iseendaks hakata.

Horoskoopi uskudes, või mitte – tegu on igati väärikate soovitustega. Enda väärtustamine ning unistuste täideviimine on head eesmärgid järjekordseks uueks alguseks. Tänapäeva kiireloomulist elustiili elades unustame tihtipeale endaga tegeleda. „Voolus püsimine” tundub olevat aga hea alternatiiv, et oleks aega enda leidmiseks, hoidmiseks ja kindlasti ka tühjade vaaside õnnega täitmiseks.

Hiinas on tava soovida edu, mitte õnne, sest edu on treeningu tulemusena saavutatav permanentne õnne seisund. Õnnetrenn aga omakorda kõlab nagu miski, mida me kõik peaksime harrastama. Seega soovime kõigile edu õnne treeningul ja sepistamisel! Särtsakat tuliahvi aastat!

Õdusat salongiõhtut täiustasid klaasike kihisevat Billecart-Salmoni ning hõrgutavad suupisted, mille meisterdas kohvik-restorani Kuusk Hernesto peakokk Renee Pärnsalu.

Järgmine inspireeriv salongiõhtu toimub juba veebruaris. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud kogukonnaga.

8. veebruaril algab kirgliku TULIAHVI aasta, osale Hiina uusaasta tähistamisel (segavast loobumine, viie elemendi aktiveerimine, soovide esitamine). Vali sobiv toimumiskoht, registreeru aegsasti, sest kohtade arv on piiratud. Lisainfo siit.

Väärtustades elu

Veel enne koduste olemiste ja aastalõpu pidustuste hooaja algust koguneti eelmisel neljapäeval Herne tänaval asuvasse kohvikusse Kuusk Hernesto, et mõnusas keskkonnas veeta taaskord üks hubane koosolemise õhtupoolik. Salongiõhtu külaliseks oli seekord taimetoidukuningannaks ja Eesti veganite Jamie Oliveriks tituleeritud Sandra Vungi.

[femme_gallery id=”32204″]

Taaskord on aktiveerunud meedias taimetoitluse ja veganluse teemaliste artiklite ilmumine. Ühelt poolt innustatakse inimesi vähendama või täielikult loobuma piima- ja lihatoodete tarbimisest ning illustreeritakse seda lugudega ebainimlikust ja jõhkrast suhtumisest liha- ja piimatööstuses (toetavaks täienduseks on ka karusloomakasvatuse keelustamise teema). Samas aga tehakse kihutuskõnesid veganluse riskidest ja sellest, miks inimene (eriti kasvav laps) vajab normaalseks arenemiseks ja toimimiseks liha- ja piimatooteid. Siinkohal ei saa mingil moel õigustada äärmuslikkust, vaid adekvaatselt läbimõeldud suhtumist enda (ja oma pere) tervisesse ja toidumenüüsse. Sandra Vungi nimi on saanud tuntuks eelkõige oma seisukohtadega taimetoitluse kasulikkusest ja eetilisusest.

Sarnaselt paljude teistega ei sündinud ka Sandra taimetoitlaseks – otsus oma söömisharjumusi radikaalselt muuta sai teoks 2007. aastal, erinevate asjaolude kokkulangemisel (näiteks oli üheks mõjutajaks film „Meet Your Meat”). Eelkõige peab ta ennast eetiliseks taimetoitlaseks, kes ei ole samas valmis tegema mingeid järeleandmisi toidu kvaliteedis ‒ toit on nauding, aga seda ei pea tegema teiste elusolendite heaolu ja elu arvelt. Veganluse teemaga tutvumiseks (ja müütide purustamiseks) soovitab ta lugeda humoorikalt ja otsekoheselt kirjutatud raamatut „Skinny bitch”.

Sandra on esitanud oma elustiili ja suhtumise muutust eneseteadlikult järgmiste sõnadega (intervjuu Anu Välbaga, saates „Hommik Anuga” 01.11.15): „Viisin ühel hetkel kokku, et taldrikul pole lihtsalt anonüümne lihatükk, vaid loom, tundlik olend, kes on tapetud ainult selleks, et ma teda süüa saaksin, mida mul tegelikult 21. sajandil elusolemiseks vaja ei ole. Uskusin, et peab olema muu võimalus hästi söömiseks. Olen eluaeg armastanud toitu ja ise süüa teinud. Hakkasin ise retsepte looma.” Samuti ei kanna ta nahast riideid (kunstnahast saabastest täiesti piisab) ega tarbi kosmeetikatooteid, mida on katsetatud loomade peal. Noorelt naiselt on mitmeid kordi küsitud, et miks siis kala süüakse või kas taimedel polegi hinge. Sandra kinnitab selle peale, et tema jaoks on välistatud süüa ja muul moel tarbida olendeid, kellel on olnud ema ja oma nägu. Taimedel puudub närvisüsteem, mistõttu nad ei tunne valu ega piina. Pealegi tunduvad sellised küsimused kuuluvat lihtsalt teadmatuse/mõtlematuse või provokatsiooni valdkonda.

Millal aga muutub veganlus äärmuslikuks või isegi naeruväärseks? Sandra sõnul ei suuda tema mõista näiteks seda, miks me peame praegusel ajal rääkima toidu tegemise ja söömise kontekstis kellegi tapmisest. Seega on tema jaoks muutunud mõistetamatuks meeletu lihatarbimine, eriti just seetõttu, et tänapäeval on nii palju võimalusi ka muudmoodi maitsvalt toituda. Samamoodi on raske mõista neid, kes toituvad üksnes rohelistest mahladest. Kindlasti on vaja olla teadlik ja läbi mõelda, mida tarbida ja millises mahus, et see ei kahjustaks organismi normaalset toimimist. Oluline on leida tasakaal oma vajaduste, harjumuste ja võimaluste vahel. Sandra enda tervisenäitajad on eeskujulikud. Eks siin ole oma roll lisaks taimsele toidule ka elutervel suhtumisel, maalähedasel elustiilil ja füüsilisel liikumisel. Näiteks avastas senini spordikauge Sandra enda jaoks hiljuti metsajooksu, mida ta harrastab iga päev ilmaoludest hoolimata.

Sandra on üks neist vähestest inimestest, kes ei käi palgatööl, vaid on ise endale töö andja ja looja. Ühel hetkel leidis ta endas tahte viia kokku oma kire toidu ning armastuse ja austuse loomade vastu – sellest on sündinud toidublogi www.taimetoit.ee (2009), kokanduskoolitused ja omanimeline veganküpsetiste sari koostöös Austan Loodust Grupiga. Sandra jaoks on toit nauding, sageli seotud mälestuste ja koosolemisega. Seetõttu lähtub ta ka ise toitude loomisel soovist pakkuda lisaks lihtsusele ka rõõmu ja positiivseid mälestusi.

Selleks, et järgida valitud elustiili ja toitumist jätkusuutlikult, on oluline, et toorained oleksid kättesaadavad ja toidud lihtsasti valmistatavad – maitsev, tervislik ja rahakotisõbralik toitumine. Harjumuspäraseid toiduaineid on võimalik asendada taimsemate ja puhtamate maitsetega, näiteks muna maitsva avokaadoga, tavaline lehmapiim taimsema mandli- ja sojapiimaga, liha toitvate ubadega. Toidulisanditena tarbib Sandra D ja B12 vitamiine, mida organismil on keeruline üksnes toidust kätte saada. Kõige selle juures pole ta välistanud enda jaoks suhkru (ka datlid on magustajad), teraviljade, õlide ja rasvade mõistliku tarbimise.

Sandra veedab oma päevi Valgamaal koos elukaaslasega ehitatud väikeses palkmajas, luues uusi maitsekooslusi, et neid siis teistegagi jagada. Kui lisada siia veel tervislik metsajooks ja meeliergutav trummimäng (Sandra on trummar avant-garde ekstreem-metal bändis Neoandertals), võib väita, et tegemist on tõeliselt looduslähedaselt lahedat elustiili esindava noore naisega. Lisaks kõigele muule on ta kirjutanud kolm taimetoiduteemalist kokaraamatut, millest viimane „Taimsed magustoidud. Lihtsast luksuslikuni” (2014) toob lugejateni retseptid smuutidest ja pannkookidest kuni küpsiste ja tortideni – lihtsast luksuslikuni, argistest olengutest lookas pidulaudadeni. Salongiõhtul loositi kõigi osalenute vahel välja nimetatud isuäratavalt kauni pildimaterjaliga ja autogrammiga kokaraamat, teistel oli võimalik soetada raamat soodushinnaga.

Mida soovitab taimetoidukuninganna panna pidulauale peagi saabuval jõuluhooajal? Tema enda koduselt jõululaualt leiab kindlasti taimset sülti ja verivorsti, maitsvaid ahjukartuleid, täidetud sibulaid, prints Charlesi pikkpoissi (pähklid), sooja kastet sibulaga, ilma rasvata hapu- ja praekapsast ning kasukat ja kartulisalatit. Kõik nimetatud toidud on taimsete koostisosadega, kodused ja väga maitsvad. „Me sööme nagu loomad”, mainib Sandra naerusuiselt. Maitsvaid ja tervislikke toiduretsepte, mida ka enda kallitele inimestele pakkuda, tasub uudistada tema kodulehelt www.taimetoit.ee.

Kui nüüd hetkega ei teki sügavamat soovi heita kõrvale kõik senised maitseelamused, nagu näiteks kodused kotletid (mida on võimalik ka taimsemate ainetega valmistada), ega lõpetada päevapealt keefiri joomist, siis vähemalt on põhjust oma toidumenüüle kriitilisem pilk heita ja mõelda, mida igaüks meist saaks teha kasvõi minimaalselt selleks, et meie tarbimise arvelt keegi ei kannataks, sealhulgas ka meie enda tervis ja heaolu. Ehk isegi loobuda millestki harjumuspärasest, asendada see millegi eetilisema, säästvama ja tervislikumaga, tegemata samal ajal järeleandmisi toidu väärtuses ja maitses. Lihtsalt proovimiseks. Mõnusaid maitseelamusi!

Salongiõhtul osalejad said kohapeal maitsta hõrgutavaid ja tervislikke suupisteid, mille oli Sandra maitse-eelistusi arvesse võttes kokku pannud Kuusk Hernesto peakokk Renee Pärnsalu. Toidu parimaid maitsenüansse aitasid esile tuua veganitele sobivad Fezer veinid Californiast. Tegemist on veinidega, mis on valmistatud orgaanilise põllumajanduse reeglite järgi kasvatatud viinamarjadest.

Salongiõhtud on selleks aastaks otsi kokku tõmbamas, et siis alustada uue energiaga juba jaanuaris 2016. Täname südamest kõiki inspireerivaid, tegusaid ja kauneid külalisi ning salongiõhtul osalejaid. Soovime koduseid olemisi ja imeilusaid hetki. Kohtumisteni!

Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.

Inspiratsioon elust enesest

Novembrikuine salongiõhtu toimus seekord hubase atmosfääriga kohvikus Kuusk Hernesto. Oma elust ja tegemistest kõneles rahvusvahelise tunnustuse pälvinud juuksestilist Helen Heinroos.

[femme_gallery id=”31635″]

Heleni puhul on tegemist nii väliselt kui ka sisemiselt värvika inimesega, kes armastab esitada endale väljakutseid ega talu paigalseisu. Seetõttu on ka loomulik, et juba koolis käimise ajal püüdis ta erineda hallist massist ja sellega ehk avas ka uksi, mis on teda elus edasi suunanud. Nii polnud Heleni jaoks ka midagi ületamatut õppida venekeelses juuksurikoolis Jusven, täiendada ennast tunnustatud venelannast juuksuri Tamara Korjagina käe all ja liikuda edasi rahvusvahelisele areenile.

Peale Eesti on Helen elanud veel Los Angeleses ja Londonis, kus ta töötas tippjuuksurite juhendamisel parimates salongides. Seda perioodi oma elust peab hinnatud juuksestilist väärtuslikuks eelkõige just kogemuste ja õppimise poolest. Nagu Helen ise on öelnud: „Pudrumägesid ja piimajõgesid ei ole kuskil, kuid hakkama saada on kõikjal võimalik.” Põhjust Eestist lahkumiseks otseselt polnudki, kui ehk vaid see, et standardne elumudel ei tundunud sellel hetkel olevat harmoonias noore naise sisemiste soovide ja vajadustega.

Kuigi võõrsil elamine andis Helenile paraja elukogemuse, teadmised ja teadlikkuse ning kuhjaga uusi tutvusi, muutus sealne tavapäraselt hullumeelne töötempo tema jaoks pika peale liiga väsitavaks. Kodumaale jõudes ei jäänud Helen siiski käed rüpes istuma, vaid asus kohe omandatud teadmisi ja oskusi mitmetel võistlustel proovile panema.

Oma 15-aastase juuksestilisti karjääri jooksul on Helen võitnud kokku 16 karikat. Oluliseks saavutuseks peab ta Inglismaa arvestuses kolmanda koha võitmist eelmisel aastal toimunud Goldwell Colorzoom finaalis. Selle aasta oktoobris osales ambitsioonikas juuksestilist Las Vegases, kus ta pärjati Goldwell Stylist Award tiitliga. Oma võistlustöös pealkirjaga „Cloudy Storm” kasutas Helen erineva varjundiga halltoone, segades neid sinisega. Inspiratsiooni sai ta selleks pilvedest.

Võidule on raske, et mitte öelda võimatu, jõuda ilma usaldusväärse, andeka ja pühendunud seljataguseta, kelleks olid seekord fotograaf Maiken Staak, meigikunstnik Erle Taklai, stilist Liis Plato ja Crystal Rabbit ning juba varasemalt lemmikmodelliks kujunenud värvikalt ilmekas kunstnik Triinu Paomets. Helen on öelnud, et hea juuksemodelli leidmine polegi nii lihtne kui arvata võiks, sest kui palju on ikka neid inimesi, kes sooviks ja saaks sellesse protsessi nii pikalt panustada. Salongiõhtul viibis ka modell ise, kelle särtsakas karakter ei lasknud hetkegi arvata, et tema jaoks oleks koostöö toreda, kuid heas mõttes nõudliku juuksestilistiga kuidagi moodi häirivaks kohustuseks. Vaatamata saavutatud edule, on Helenis loomulikku lihtsust ja sõbralikult humoorikat suhtumist nii endasse kui ka elusse tervikuna.

Lisaks huvitavatele seikadele oma karjääriteel, jagas tunnustatud juuksestilist kuulajatele ka lihtsaid juuksehooldusnippe ja stiliseerimisvõimalusi. Näiteks on võimalik uuemate krepitangidega (palju pisemad ja väiksema krepiga) tõsta oma juuste kohevust või anda kuivšampooniga värskelt pestud juustele tekstuuri ja püsivust. Mitmed salongiõhtul osalenud külalised said ka ise olla sellel õhtul soengumodellideks.
Uuteks moevärvideks on tugevad baasvärvid, mis on miksitud kokku soojadest ja külmadest toonidest. Nende vahele on peidetud vibrantaktsendiga värvisalgud (kollane, roosa, punane, roheline, sinine). Koos professionaalse lõikusega hakkavad toonid omavahel efektselt toimima. Juukselõikused on pigem geomeetrilised ja ümara vormiga, andes juustele veel rohkem tekstuuri ja liikumist.

Juuksestilist julgustab kõiki proovima ja katsetama. Inspiratsiooni leiab kõikjalt ‒ moest, loodusest, värvidest meie ümber, kliendist endast ja paljust muust.

Sama soovitus kehtib tegelikult elus üleüldiselt – julgeda astuda välja oma mugavustsoonist, reisida ja avastada ning olla avatud uuele. Heleni elus on olnud proovimist ja katsetamist, kuhjaga tööd ja pinget ning suur rahulolu. Kindlasti pole tema karjääritee olnud paigalseisev ja igav. Ta on olnud ja on õpilane ja õpetaja, juuksur, stilist, arvamusliider ning koolitaja. Valitud teel toimub pidev eneseharimine ja õppimine.

Juttu oleks jätkunud sellel õhtu kauemakski, kuid seda toredam on oodata taaskohtumisi. Helen tegutseb Nõmmel asuvas Pireti Ilusalongis.

Õhtusse jagus kuhjaga positiivseid emotsioone, kasulikke nippe ja kingitusi. Kõigi osalenute vahel läks loosi Helen Heinroosi konsultatsioon ja lõikus, samuti Goldwelli kvaliteetsed juuksehooldustooted.

Lihtsuse võlu

Oktoobrikuise salongiõhtu külalisteks olid brändi by kariné tandem ‒ rahvusvaheliselt tunnustatud gemmoloog ja juveelidisainer Karin Eensaar ning tema parem käsi Kristina Uusküla, kes vastutab juba seitsmendat aastat toodete müügi ja turunduse eest.

[femme_gallery id=”29002″]

„See töö on sama lihtne ja loomulik, kui olemine. Töö pole töö, kui seda armastad. Me oleme õnnelikud inimesed,” lausub Karin eneseteadliku rahuga. Mõlema naise puhul on selgelt näha sisemist sära ja rahulolu ning loomulikult ühist hingamist valitud teel ja brändi arendamisel.

Edulood saavad alguse suurest huvist ja kirest ning julgusest liikuda oma eesmärkide saavutamise poole. Huvi ja armastus kalliskivimaailma viis varasemalt majandushariduse omandanud Karini Londonisse, kus ta 2001. aastal lõpetas Londoni gemmoloogide assotsiatsioonis kolmeaastase kalliskivide asjatundja õppeprogrammi. Ehtedisainer tunnistab, et praegu peab ta ennast pigem disaineriks kui kalliskivide hindajaks, sest see nõuab praktikat. Koolis liikus Karin otse kalliskivide ärimaailma südamesse – Antwerpeni teemandibörsile, kus noor naine sai väärtusliku kogemuse kogu eluks. Karin on kindel, et kallihinnaliste teemantite keskel olemine õpetas teda suhtuma kalliskividesse austuse ja hoolikusega, aga siiski väärikalt külma kõhuga, olenemata nende rahalisest väärtusest.

Sealtpeale liikusid asjad oma loomulikku rada pidi edasi – Karin tuli Eestisse ja 2004. aastal sündiski bränd by karinè, mille toodete käekiri on julge ja uuenduslik. Teadlik lähenemine vääriskividele ja omapärane käekiri on muutnud selle stiilise ehteliini hinnatud ja armastatuks ka väljaspool Eestit. Koostööd on tehtud nii Helsingis, Moskvas, Genfis kui ka Lõuna-Prantsusmaal. Tähelepanu väärib kindlasti ka see, et superstaar Madonna ehtekollektsiooni täiustab Karini loodud pistodast kaelaehe.

Karini sõnul teeb tegelikult poole tema tööst ära loodus, sest loodav ehe sünnib algmaterjalist ‒ kivist, mille ümber luuakse mudel. Disaineri ülesanne on valida välja kalliskivid, teha joonised ja viia need pühendunud Itaalia meistrite kätte, kelle kogemused, oskused ja suhtumine ei tee mingeid allahindlusi ehte kvaliteedi ja õigeaegse teostuse osas. Kuigi oma igapäevases töös tegeleb ehtedisainer siiski praktiliselt kõigega, jääb talle siiski vabadus pühenduda eelkõige loomingulisele tööle – ehtemudelite välja mõtlemisele.

Üle kõige inspireerib Karinit tänapäevane naine, sealhulgas tema elustiil, eelistused ja tarbimisharjumused. Ta loob naisele, kes mõistab, et kauni ja väärtusliku ehte kandmiseks ei pea ootama tähtsaid sündmusi, vaid ehtega saab rõhutada oma stiilsust ka argipäevadel. Piisab üksnes kvaliteetsetest kõrvarõngastest (eriti armastatud on pärlid) või efektsest kokteilisõrmusest, et muuta minimalistlikult lihtne riietus stiilseks ja silmapaistvaks. Südamega loodud ehe on osa naise eneseväljendusest – see on midagi loomulikku ja igapäevast. Komplimendid on garanteeritud!

Karin peab ehte puhul oluliseks oma sisetunde jälgimist ja omanäolist käekirja. Disainer loobki ehteid, mis on vaieldamatult kaunid, lihtsad, aegumatud ja modernse aktsendiga. Ta tunnistab, et tema isiklikud lemmikud on efektsed ja mõnusa auraga kokteilisõrmused. Kindlasti ei kuulu stiilsuse juurde ehete ülekuhjamine, taaskord kehtib tõde less is more. Peale kokteilsõrmuste on võrdväärseks asenduseks valged pärlkõrvarõngad, mis sobivad kõigile ja kõikjal kandmiseks. Disaineri sõnul on oluline, et naine ei läheks ehete vahel kaduma.

Selleks, et naised ei ostaks väärisehete pähe kallihinnalist plastmassi, on Karin ja Kristina võtnud oma südameasjaks teavitada sellest, millised ehted on väärtuslikud ja ehtsad. Seepärast korraldavad nad aeg-ajalt vääriskividest huvitatutele teemaõhtuid.

Kunstnikuhingega ärinaine ei piirdu üksnes ehete loomisega. Praktilistel kaalutlustel sündis 2014. aastal rõivaliin Lifestyle by karinè, mis väljendab veelgi paremini terviklikku tunnetust ja nägemust ennast väärtustavast naisest. Elustiilikollektsiooni Lifestyle iseloomustavad sellised märksõnad nagu kantavus, kombineeritavus, modernsus ja naiselikkus. Kollektsioon koosneb viiest lihtsa lõikega põhimudelist, millele lisavad efekti valitud materjalid ja värvid. Isiklikust vajadusest ja hobist sündinud kollektsioon on jõudnud lühikese aja jooksul presidendi vastuvõtule ja Cannesi punasele vaibale.

Arvestades Karini loomisvõimet, võib teda vabalt kunstnikuks nimetada. Seda ta ongi, kuid tema eesmärk on luua ehteid ja riideid, mida kantakse. Selle kõige juures ei soovi Karin, et teda nimetatakse ehtekunstnikuks ja moeloojaks, sest ta pole õppinud ei ehte- ega moekunsti.

Mis inspireerib seda andekat ja edukat naist? Eelkõige on inspiratsiooniks elu ise.

„Ma ei tee midagi, millest ma lugu ei pea. Mind juhib sisetunne ja puhas armastus.”

Salongiõhtul ei piirdutud seegi kord üksnes rääkimise ja kuulamisega, vaid pakuti ka naiselikku silmailu – kohal oli Karini lemmikmodell Anna, kes esitles brändi ehteid ja rõivaid.

Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.