Kandke mustreid!

Rosinasilmade särades tutvustab tekstiilidisainer Karl-Artur Korsar (26) ateljees oma uut loomingut: õrnast kangast särke, millest aimub kunsti, lennukat käekirja ning omajagu elukogemustki. Moeperekonnast pärit noormees otsustas maailma püünedelt Eestisse naasta, et oma kaubamärki lansseerida.

Karl2
Foto: Rait Tuulas

Torkad praegu Eesti moemaastikul silma oma uuenduslike graafikatrükiliste unisex-särkidega. Mis neid iseloomustab ja mis Sinu tooteportfellis veel peidus on?

Tooteid iseloomustab eelkõige julge ja graafiline mustrilahendus, mida hoiavad koos kõrgekvaliteetsed naturaalsed kangad. Praegu on veel paljud asjad tootearenduse faasis, aga saladuskatte all võin öelda (ja loota), et sellest kasvab välja n-ö elustiili kaubamärk. Printe tuleb kõigele ja kõigile, nii sisustusse kui ka rõivastusse.

Kuidas kanda trükipildiga tooteid ja kellele need sobivad?

Mustrit võivad kanda kõik, olenemata soost või east. Viimasel pildistamisel kasutasime kirevatele mustritele tasakaaluks klassikalist viigipüksi ja valget triiksärki – sobis kui valatult. Kuidagi ei sooviks kellelegi mingeid ettekirjutusi teha, eelkõige kutsuks üles kandma rõivaid niimoodi nagu endal mugav on.

[femme_gallery id=”33033″]

Sinu kodulehel ripub lisaks moefotodele ka joonistusi. Mis lugu nendega on, kust kunstiks inspiratsiooni ammutad?

Olen alati alustanud illustratsioonidest ja need siis pärast ka rõivastele kandnud. Kõige rohkem saab ikka inspiratsiooni ammutada enda mugavustsoonist väljudes, niimoodi oled palju vastuvõtlikum. Maailm on suur ja lai ‒ inspiratsiooni kui palju.

Kelleks tahtsid saada? Kas arsti või tuletõrjuja amet käis ka elukutsevalikul mõttest läbi?

Mu ema pakkus mulle kõiki võimalusi, et ennast loominguliselt teostada. Tegelesin nooremana võistlustantsuga, mida kaalusin ka karjäärivõimalusena, aga jäin siiski kindlaks tekstiilidisainile. See on siiani olnud üks parimaid otsuseid, mida olen teinud.

Mis rolli on sinu disaineriks kujunemises mänginud ema ja õde Hanna?

Kindlasti on mõlemad mulle elus suureks eeskujuks olnud, nii loomingu poolest kui ka inimesena. Olen neilt õppinud värvitunnetust ja kompositsioonitaju. Ilma nende toeta ei oleks ma arvatavasti julgenud elus ühtegi riski võtta. Mind on perega väga õnnistatud.

Mis on need iseloomuomadused, mida nende juures eriti hindad?

Neid on palju, aga ema puhul hindan ma kindlasti tema optimismi ja oskust ammutada inspiratsiooni kõigest ümbritsevast. Samuti kannatlikkust, seda eriti minu suhtes. Hanna puhul kindlasti tema meeletut töökust ja abivalmidust. Iga tema disainitud toode on täiuslikkuseni töödeldud. Ta on minu elu üks suurimaid kangelasi ja parimaid sõpru.

Oled oma teed alustanud Kunstiinstituudist, siis jätkanud Londonis ja Sydeneys. Mida igast etapist õppisid?

Alustasin õpinguid Kunstiakadeemias, tekstiilidisaini erialal, peale mida kolisin Londonisse õnne, armastust ja seiklusi otsima. London on kindlasti mind inimesena väga palju muutnud, suurlinnas hakkama saamine nõuab suurt järjekindlust ja julget pealehakkamist. Sealt olen saanud endale ka vahetu ja voolava suhtlusstiili. Sydney on linn, kus valitseb täielik meelerahu ja mis asub kõikidest maailmaprobleemidest nii kaugel. Väga raske oli sealt lahkuda, sest jätsin endast maha palju endale väga südamelähedasi inimesi.

Millised on suurimad erinevused Eesti ja Londoni moeelu vahel?

Kuigi üldistusi teha on üsna raske ja ehk ka kohatu, leian, et Eestis peab kliima tõttu olema palju praktilisem kui Londonis. Eestis on käsitöö ja unikaalne disain suurema au sees ja ka kättesaadavam. Tempo Londonis on meeletu, sain sellest alles siis aru, kui Sydneyst tagasi tulin. Kuid selle sees olles tundub see täiesti tavaline, et iga argipäev on minuti pealt ära organiseeritud ja unetunde saab väga tihti ühekäe sõrmedel üles lugeda. 60-tunnised töönädalad olid vägagi tavalised.

Mis on need isikuomadused, mis on aidanud sinul moemaastikul teed sillutada?

Empaatiavõime, avatud meel, inspireerivad inimesed, suhtlusoskus ja endale truuks jäämine on kindlasti need, mida on igas eluvaldkonnas tarvis. Tegin mõned aastad tagasi Londonis toimunud olümpia avatseremoonia tarvis kangaid Akram Khan tantsutrupile. Selle tööotsa peale sattusin ma juhuslikult baaris õlut rüübates. Sain siis tuttavaks nüüdseks hea sõbra Richardiga, kes tutvustas mulle üht kostüümikunstnikku. Sellest sai alguse imeline koostöö.

Viimane photoshoot, mida siin Femme leheküljel praegu näha saame, kellega koos seda tegid?

Nagu öeldud on mul väga vedanud inimestega, kes mu ümber on kogunenud. Mu kallis sõbranna Arolin Raudva tutvustas mind fantastilisele fotograafile Jana Solomile, kes leidis ainulaadse fotolavastuse  asukoha Kanuti Gildis. Kõik olid ülimalt professionaalsed ja leidlikud. Olen neile kõigile südamest tänulik.

Huvi korral saab printe osta veebipoest ja ka vaatama minna Adamsoni 18 ateljeesse, selleks on vaja eelnevalt ette helistada nr +37256869270 või kirjutada e-posti aadressile karl.korsar@gmail.com.

Brasiilia hetked

Fotomuuseumi galerii alustas miinuskraadidega alanud aastat kuumas Brasiilias valminud fotonäitusega

Alusta uut elu!

Soovid oma kehakaalu vähendada? Dieet ei ole lahendus! Sa pead end elutervele toitumisele häälestama, õppima õigesti trenni tegema ja end osadest harjumustest võõrutama.

Kannapööre moemaailma

Helsingis elav eestlane Margit Peura otsustas jätta oma senise töö sinnapaika ja võttis nõuks pühenduda hoopis moekunstile. Võtsime temaga ühendust ning uurisime, miks ta sellise valiku elus tegi ning mida ta plaanib teha tulevikus.

Eesti oma power-naine ‒ Reet Aus

Reet Aus, keda võib julgelt nimetada üheks Eesti kõige teadlikumaks naisettevõtjaks, on kogumas aina rohkem power’it ning vaatamata oma malbele haldjalikule olekule, teeb silmad ette nii mõnelegi staažikale ärihaile.

Taasavastatud vana

Ägeda meistriteosega on hakkama saanud Liisi Elken, kes on vahva disainielemendi „nööpsadul” looja. Uurisime Liisi käest miks, kuidas ja mis edasi?

Moerevolutsiooni päev

24. aprillil mälestatakse rohkem kui 70-s riigis kaks aastat tagasi Bangladeshis kokku varisenud Rana Plaza rõivatehase 1133 inimest. Kui oleme kõik endaga päris ausad, on see vaid imepisike killuke rõivatööstuse taga olevast globaalsest õudusest. Üle maailma töötavad ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last ja 30 miljonit täiskasvanut, neist märkimisväärne osa rõivatööstuse erinevates etappides.

Täna võiksime keskenduda nendele lastele ja töölistele, kes meie riideid valmistavad. Sellist ebainimlikku tööjõudu kasutatakse sellepärast, et nii saab ja see on odav. Seni, kuni tarbijad ja ettevõtted ise midagi ei muuda, on suur osa meie riietest valmistatud kannatuste hinnaga. Vastutustundlik tööstus on sageli efektiivsem kui lihtsalt arenguabi andmine.

Sellest videost näete, kes teevad enamik meie riideid. Keera oma riided tagurpidi ja vaata riietele õmmeldud silti. Kas sina tead, kes sinu riided tegi?

Selleks, et Eestis toimetavatele ettevõtetele nende kohustusi ja Sinu kui tarbija keskset rolli riiete ostmisel meelde tuletada, saada oma rõivatootjale üks selleteemaline e-kiri või Facebooki sõnum.

E-kiri ei ole päris tehase ülevõtmine, ent sajad või isegi tuhanded ettevõtetele saadetud kirjad panevad ehk probleemi üle mõtlema või isegi teema nädala koosolekul tõstatama.

Kirjuta rõivafirmadele ja uuri, kes tegi sinu riided. Kuidas see ettevõte tagab, et su ostetud riided ei panusta globaalsesse vaesuslõksu?

Kellele: saada enda kõige sagedamini külastatud rõivapoele.

Nt mõnede suuremate poodide e-maili aadressid või kontaktid on: Reserved, Mohito, Cropptown, House- tarmo@reserved.ee; H&M kontaktivorm, Zara kontaktivorm, Vero Moda- info@ag.ee; New Yorker- jaasma@newyorker.de; Monton, Ivo Nikkolo, Sangar- meelis.milder@baltikagroup.com, Terranova- info@profesterinvest.ee; Orsay- garmentstrade@hot.ee; Nike- jalajalg@jalajalg.ee; Adidas- info@getstyle.ee; Seppälä kontaktivorm.

Kirja tekst:

Tere!

Olen teie klient ja ostan tihti oma riided just teie poest. Kahjuks ei täpsusta riietele õmmeldud asukohamaa sildid, millistes tingimustes on minu riided valmistatud. Kirjutan teile, et küsida, kes minu riided teeb?

Üle kogu maailma töötab ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last, paljud neist rõivatööstusega seotud aladel. Lapstööjõud ei tähenda kerget ja õpetlikku tööd, vaid kas lapse vanuse kohta liiga rasket tööd või nii halbu tingimusi, et nendes töötamine põhjustab pikaajalisi kannatusi ning hoiab arenguriike vaesuslõksus. Kõige suurema tõenäosusega leiab lapstööjõudu riikidest,nagu India, Usbekistan, Hiina, Bangladesh, Egiptus, Tai ja Pakistan.

Ebainimlikud tingimused ja sellest tulenevad pikaajalised kahjud on probleem ka täiskasvanud tööjõu hulgas nt Bangladeshis, Kambodžas, Indias, Vietnamis, Indoneesias ja paljudes teistes riikides. 2013. aastal Bangladeshis kokku varisenud Rana Plaza tehas ja seal hukkunud 1133 inimest on selle probleemi üks kurb tõestus.

Et rõivatööstus on keerukas valdkond (Te vist teate seda), võib lapstööjõud või ebainimlik töö peidus olla pea igas tarneahela osas. Kuna see on lihtsalt nii odav ja vaesemate riikide järelevalve nii halb, ei saa ilma kontrollimata kindel olla. Tegelikult on rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide hinnangul üpriski tõenäoline, et iga kontrollimata tarneahela osa ja seega lõpuks ka riideeseme taga on kannatav inimene.

Minul lõpptarbijana ei ole võimalust olla detektiiv. Ma ei tea, kust pärinevad mu hilpude puuvillaseemned või niit, isegi kui sildil on kokkuvõtlik „Made in Bangladesh“. Teie aga teate või peaksite teadma, milline on minu ostu mõju riidesildil märgitud riigi töölistele.

Selleks, et oskaksin oma ostuotsuste mõju täies mahus hinnata, palun Teil mulle teada anda, kes mu riided tegi. Kuidas tagab teie ettevõte, et minu riided ei ole valmistatud, kasutades laps- või sunnitud tööjõudu puuvillapõllul, õmblemisel või ükskõik mis teises tootmisetapis? Kas on teil sellest ka mõni tõend peale enda sõna? Olete end kuhugi ehk kirja pannud või kõik oma allhanke partnerid kuskil avaldanud?

Kui minu kiri on teie jaoks sisuliselt täiesti arusaamatu, soovitan tutvuda äärmiselt lugejasõbraliku ülevaatega: https://labs.theguardian.com/unicef-child-labour/.

Anna info@terveilm.ee teada, mida põnevat vastati ja kas jäid oma vastusega rahule. Saadud info aitab Sul ehk paremini või harvemini ostelda ja kellelgi teisel pool maakera ka võib-olla inimlikumalt tööd teha.

Tissid on bisnis

Rinnaga toitmise pildid on väga popid. Muidugi on lahe protestida – näidata, et ka naine on inimene. Sest mis siin ikka varjata! Tisse on ju igaüks näinud.

Emakakaelavähi sõeluuring

Algas rahvusvaheline emakakaelavähi vastu võitlemise nädal. Registreerimiseks ei ole vaja kutset ära oodata, see on vaid meeldetuletus.

Kudumid kogu perele

Koostöös eesti villaste esemete tootja Liia Vaariga pani moeblogija Lucine Ayanian kokku piduliku kollektsiooni.

Aegumatu rõivakunst

Moedisainer Kirill Safonov esitles 19. novembril Hopneri majas oma uut luksuslikku õhtukleitide kollektsiooni „Viisteist”. Kollektsioon oli justkui sümbioos rikkalikust kunstielust ning esitletud kleidid olid kui ainulaadsed kunstiteosed, mille valmistamisel oli kasutatud naturaalsiidi, villa, käsitsi trükitud mustreid ja ornamente.

[femme_gallery id=”16278″]

Sisustusaksessuaaride esitlus

Terje Talpsepp tutvustab uut sügistalvist kuukuma hõngulist kollektsiooni „Tähetolmˮ, mille mustrid on inspireeritud põhjamaistest tumedatest öödest.