Taimetoitlasena Elva kohvikutepäeval

Tekst: Evelyn Agyemang ja Kerly Ilves

Olen kuulnud, et Eestis korraldatakse põnevaid kohvikutepäevi. Traditsioon olla alguse saanud Hiiumaalt ning sel suvel toimus sarnane üritus enne Elvat ka Türil. Tundub, et uusi põnevaid traditsioone tuleb Maarjamaal üha enam juurde ning õnneks lubab kaunis suvi neid täiel rinnal nautida.

Väikelinn Elva oli ürituseks väga sobiv oma kompaktsuse tõttu, seal oli lihtne jalakäijatel ja jalgratturitel kohvikust-kohvikusse liikuda, muidugi sai ka autoga, aga jala oli mõnusam. Nii meie just tegimegi kui näpuga välja prinditud kohviktue kaardil järge ajasime. Kahjuks ei olnud selle numeratsioon väga õnnestunud ja numbrite leidmine tundus kohati kui Briti illustraatori Martin Handfordi loodud populaarse lasteraamatute seeria ”Kus Waldo on?”. Selles on tarvis leida pisikest punase ja valge triibulisse kampsunisse riietatud Waldot. Viimane esindas Elvasse peidetud kohvikuid.

Olime põnevil, kuna lootsime kogeda suurepärast toitu ja leida ka midagi taimetoitlastele. Meie ootused läksid täide, sest leidsime palju head, mida saime mitmes kohvikus nautida, peamiselt magusat. Kahjuks tundus, et kõik imelised supid nagu prantsuse tomatisupp, läätse-porgandisupp jne otsustati keetjate poolt täiendada lihaga. Meie retke lõpu eel leidsime lihata supi meie lemmikkohvikust Tilluke Lill, aga kahjuks oli see otsas.

Kohvikupidajad üllatasid originaalsuse, toiduvaliku, mõnulemisvõimaluste pakkumisega aias ning mõistagi stilistikaga. Mõnes aias esines lauljatar, mõnes mängisid neiud viiulit, teistes tegi fotograaf pilti või sai tutvuda rohkem kui tuhandet eri liiki taimi sisaldava aiaga ning Siseosakonnas oli rõhk ravimisel. Endi paremaks kurssiviimiseks, külastage palun Elva kohvikutepäeva Facebooki lehekülge.

Raske on nii toredast üritusest teha lühikokkuvõtet, sest positiivseks kiituseks ja kriitikast oleks tore iga külastatud kohvikut analüüsida…ehk annab meie galerii aimu, mis kaunis Elvas ühel juulikuu õhtul toimus. Muideks, 11. juulil 2015. aastal lükkavad kohvikud oma uksed taas valla ja ehk siis jagub prantsuse tomatisuppi kõigile soovijatele.

[femme_gallery id=”7732″]

Eksperimentaalne moenäitus

Sel aastal oli teemaks Kreenholmi tekstiilivabriku mustrite arhiiv ja materjaliks riukalikud kasutatud PVC bännerid.

XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo rongkäik 2014

Tekst: Evelyn Agyemang ja Kerly Ilves

Elagu rongkäik! Suurepärane laulu- ja tansupeo paraad ühendas järjekordselt kõik kauneid rahvariideid kandvad lauljad ja tantsijad ning neid tervitasid teeservadele rivistatud tuhanded pealtvaatajad, alates Vabaduse väljakust kuni lauluväljakuni. Neile, kes seda suursündmust vaatamas on käinud, ei ole vaja üle rääkida, kui suurepärane see elamus oli, sest ilmselt iga kolmas eestlane on seda vähemalt korra elus kogenud.

Rongkäik oli sel aastal, nagu kuulda, sama nagu eelmistel kordadel, suure üllatusena kattis merelt tulnud udu Pirita teed, nii et nähtavus polnud kiita, aga nagu pärast selgus sai see kallite hävitajate abiga hajutatud. Palju oli hõikeid ja naeratusi, uuendusena mainisid pealtvaatajad,  tantsugruppide tänuavaldust kaasalamise eest väikese tantsuesitlusega. Kaugelt tulnud külalised olid pika rongkäigu lõpus ja kirjudelt nimesiltidelt võis lugeda gruppe Torontost, New Yorgist, Vancouverist, Austraaliast, Saksamaalt ja isegi Filipiinidelt.

Kel mingil põhjusel jäi seekordne paraad nägemata või külastamata, siis pakume väikest tagasivaadet kaunimatele emotsioonidele, veidramatele kostüümidele ja kaugeimatele külalistele läbi kokkuvõtliku galerii.

Elagu Eesti!

[femme_gallery id=”7681″]