Sajandijagu moekunsti

Tallinn Fashion Weekʼi teise päeva väärikaks lõpetuseks tuli lavale kordumatu etendus MOOD 100, mis Eesti Kunstiakadeemia 100. sünnipäeva puhul võttis kokku terve sajandi moekunsti, ning pakkus äratundmisrõõmu kõrval võimalust ka eksistentsiaalsemaks mõtiskluseks.

[femme_gallery id=”15040″]

MOOD 100 tõi täissaali ees lavale midagi täiesti enneolematut ja kordumatut. Etenduse erakordsus ei seisnenud niivõrd osalenud disainerite rohkuses või ambitsioonis ühe etendusega kokku võtta sada aastat muudatusi disainis – palju tähtsam on see, et etendus kui tervik töötas laitmatult ja sai endale püstitatud eesmärkidega rohkemgi kui hakkama.

Eraldi tuleb esile tõsta Mark Raidpere tööd videokunstnikuna, kes pidi iga kümnendi kohta leidma äratuntava motiivi, mis annaks väga napi aja ja vahenditega edasi ajastu essentsi – see õnnestus hiilgavalt. Sinna juurde oli kunstnik lisanud veel ka teatud annuse melanhooliat, igatsust kadunud aegade järele, aga ka huumorit ja eneseirooniat. Mida kõike pole “moe pärast” tehtud? Nööritud ennast iga päev korsettidesse, joonistatud sukkade puudumisel jooni säärele, ehitud end haaknõeltega ja paigaldatud õlakuid. Ka MOOD 100 etendusel üles astunud moedisainerid, kellel oli palutud üks kümnend oma loomingukeelde tõlkida, tegid seda moe pärast – aga lugupidavamas mõttes. See oli kummardus nii juba kadunud kui ka tulevastele põlvedele, märk mida mäletatakse veel kaua.

Vilve Unt, etenduse idee autor ja eestvedaja, oli sajandi loosirattast tõmmanud piletiks aasta 1914, mil EKA Tallinnas asutati. Mõjusa avanguna astus lavale halastajaõde, justkui hoiatades eesseisva Esimese maailmasõja eest.

Kalle Aasamäe 1920ndad olid samuti sõjakad, kuid talle omase väikese vimkaga – kodumaiste sõdurite asemel olid laval hoopiski samuraid.

Marit Ahven nägi 1930ndaid üllatavalt minimalistlikuna, kuid kollektsiooni lõpetuseks lavale tulnud filmidiiva andis siiski selle oodatud ja tuttava nüansi, mille järgi kolmekümnendaid põhiliselt mäletatakse.

Anu Samarüütel-Longi 1940ndad olid vastukaaluks sajandi vast kõige raskemale kümnendile helged, kerged ja unenäolised.

Gea Prometi viiekümnendates kõige meeldejäävamaks oli kahepoolsest peentepinguga kangast kimono, peeneid vihjeid ja jaapani motiive võis välja lugeda veelgi.

Kai Saar meenutas kuuekümnendaid kui minide võidukäigu kümnendit, mustvalged geomeetriamustritega kleidid olid efektsed ja ajastutruud.

Jaana Varkki 1970ndad olid merehõngulised, tuues vaataja ette mustvalged, mõnede efektsete detailidega kleidid, mille hulgas oli ka seitsmekümnendate “leiutis” ‒ maksikleit.

Anu Lensment oli 1980ndatest valinud mässumeelsema poole: punkkiivrid ja tagid lisasid vajaliku annuse ülbust ning tervik sai ajastu vaimu kandjana väga veenev.

Anu Ojavee 1990ndad viisid tagasi esimeste arvutimängude maailma, pikslilised mustrid meenutasid tetriseklotse ja lõikedki lõid mängulise meeleolu.

Eike Einamaa “nullindad” lõpetasid etenduse läigete ja pinnatöötluste paraadiga ning valitud paeltest ehted lisasid dramaatilist vaatemängulisust.

Mood 100 idee autor ja algataja: Vilve Unt
Muusika: Markus Robam
Video: Mark Raidpere
Stilist: Anu Lensment

Soengumoeetendus

Tänavusel ilumessil Ilu Sõnum sulatati filigraanselt üheks juukse- ja moemaailm. Tegemist oli ettevõtmisega, kus Duglas juuksurisalongi ja Tradehouseʼi ühendatud jõul toodi kõigi huviliste silme ette efektne workshop-moeetendus.

[femme_gallery id=”14917″]

Esmalt oli vaatajatel võimalik tutvuda juukselõikus- ja värvitehnikatega, mis pärinesid Duglase salongi 2014. aasta kollektsioonist. Laval esitletud tehnilisele osale järgnes aga muljetavaldav vaatemäng, kus Duglase stilistide soengumoode kombineeriti selle aasta ERKI moe-show võidutöödega. Kogu ettevõtmisele lisasid särtsu ja emotsiooni Free Flow Studio andekad tantsijad.

Rubriigid Ilu

Hubane lihtsus

Vassilissa Danavir oli esitletud rõivaid luues jõudnud vastupandamatu lihtsuseni, mis oma koduses ja kompromissitus meeleolus oli ääretult paeluv. Särkkleidid, ruudumustrid ja pehme puuvill tekitasid äärmiselt õdusa tunde.

[femme_gallery id=”14894″]

Tema imetabane maailm on Eesti moeüldsust hullutanud alates legendaarsest esikkollektsioonist „Buratinode aegˮ. Samuti on Vassilissa Danaviri looming olnud järjepidevalt palsamiks loovust hindava moepubliku hingele ja tema etendused alati väga oodatud. Danaviri 2013. aastal Tallinna Moenädalal esitletud bulgakovlik smaragdroheline ja ulmeline tigusiluettidega kollektsioon oli kahtlemata meeldejääv sähvatus.

Imetabane tekimaailm

Marit Ilisoni tekinaised on moehuvilistele ilmselt juba tuttavad, kuid niivõrd harmoonilises värvitervikus veel siinmail nägemata.

Taasavastatud iluallikas

Eesti turbast on saanud arvestatav kosmeetikum, mis on juba rõõmustanud kodumaiseid ilunautlejaid

Rubriigid Ilu

Erakordne täiuslikkus

Lilli Jahilo karge, valge viiekümne varjundiga mängiv kollektsioon tõi meelde eskimod, kellel on lume jaoks mitukümmend sõna. Õnneks ei olnud disainer kohkunud raske ülesande ees absoluutsest värvivabadusest midagi kütkestavat välja võluda – ja tulemus oli seda kindlasti väärt. Nii arvas ka laiem Eesti üldsus, sest Lilli Jahilo pälvis ka publiku lemmiku tiitli.

[femme_gallery id=”14796″]

Lilli saavutuseks on muinasjuttude ja naiseliku romantika tõlkimine kaasaegsesse stiilikeelde nii, et põhjamaiselt puhtas-veenvas tulemuses on alles ka algsete lugude lummus. Lilli trumpideks on lõpetatus ja lihvitud detailid, käsitsi tehtud tikandid, julge kuid äärmiselt tundlik ja läbimõeldud värvikasutus. Lilli Jahilo loodud ilu võib võrrelda põhjamaise gurmeeköögiga, mis vaba magususest ja ka liigsest vürtsist.

Mineviku nüüdisaegne ülistus

Triinu Pungitsa Hõbenõela pälvinud kollektsioon hiilgas mitmekülgsusega – superkudujana tuntud Pungits oli laenanud omaenda kudumitelt mustreid ja trükkinud need kangale – või ehk oli see hoopis vastupidi? Tervikuna väga toimiv ja meie sügisesse värve juurde toov oli nähtu kindlasti.

[femme_gallery id=”14743″]

Triinu looming kuulub oma talendi originaalsuse skaalas Eesti moemaailma silmapaistvamate hulka ‒ tema jõulise käekirjaga looming on alati kindlameelselt oma rada käinud Pungitsalikult massiivsed vormimängud ja fantaasiarikkad ainulaadsed kanga modelleerimise ja dekoreerimise tehnikad on selgelt äratuntavad.

Žürii liige ja moeekspert Urmas Väljaots Triinu saavutustest: „Triinu Pungits on Eesti moeilmas tiirelnud juba ligi kümmekond aastat. Ta on Eesti disaineritest üks tublimaid ja ettevõtlikumaid, osaledes edukalt erinevatel rahvusvahelistel moekonkurssidel ja -nädalatel. Näiteks 2013. aastal paistis ta silma sellega, et näitas Kiievi moepäevadel uut kollektsiooni, mis eristus eelnevatest oma küpsuse ja kantavuse poolest. Seda tunnistas ka Vogue’i Inglise väljaanne, võttes Pungitsa kollektsiooni oma järgmisesse kevade moest ülevaadet andvasse moeshow’de nimekirja. See on kindlasti üks tugevamaid eelmisel aastal Eestis näidatud kollektsioone ning esmakordne saavutus siinsele disainerile.”

Funktsionaalsus ennekõike

Jo Nurm oli seekord saanud inspiratsiooni spordist. Tema ülimalt funktsionaalsed ja paljude tarvilike detailidega rõivad nii meestele kui ka naistele olid ehk laval tagasihoidlikud, ent nende võlu paljastub kindlasti seda enam lähemal uurimisel. Tervikut täiendasid mõjusalt Kärt Ojavee aksessuaarid, mis tekitasid üsna monokroomsesse tervikusse väikeseid, kuid teretulnud värviplahvatusi. Vaoshoitud gammas nõudsid erksad spordijalatsid ehk liiga ülbelt tähelepanu, kippudes rõivavorme ja detaile varju jätma. Funktsionaalne ja unisex disain on aga harva niivõrd huvitav ja kõnetav nagu see seda Jo tõlgenduses oli.

[femme_gallery id=”14693″]

Meisterlik lihtsus

Liivia Leškini kauaoodatud etendus pakkus juba tuttavate materjalikäsitluste ja põhjamaade sügisese värvigamma kõrval ka särtsakaid üllatusi: lavale jõudsid kosmiliselt sätendavad ja läikivad seelikud, mis panid niigi stiilse terviku veel rohkem särama. Liivia valitseb vorme, tema avarad lõiked on kerged, veenvad, elavad, heade proportsioonidega ja nende põhjamaises rahus on alati tunda meisterlikku lihtsust.

[femme_gallery id=”14631″]

Nahkne esteetika

Aulikki Puniste tõi avapauguna lavale rõivad, mis olid mõjutatud ühelt poolt moto- ja teisalt kontorirõivaste esteetikast.

Suurejooneline kangamöll

Perit Muuga debüütetendus tõi vaatajate ette rügemendi kleite, mis demonstreerisid sõjakas ja dramaatilises lavastusvõtmes erinevaid kleidipikkuseid ja lõikeid.

[femme_gallery id=”14454″]

Etenduse keskmes olevaid hiiglaslike mõõtmetega kleite kommenteeris disainer ise nii: „Suurele pruunile kleidile kulus umbes 16 meetrit kangast ja lisaks ka peaaegu sama palju tülli, teisele, suurele valgele latekskleidile koos voodriga kulus üle 30 meetri kangast, peale selle veel umbes 15 meetrit tülli ning üle tuhande needi. Suur pruun kleit on minu kõige esimene looming üldse!”

Etenduse lõpetas kaks efektset rekordkleiti, mis oma pika slepiga täitsid kogu lava ja jäid vaatajatele ilmselt kauaks meelde.

Origami ülistuseks

Tallinn Fashion Weekʼi teisel päeval näitas oma naiselikku ja romantilist uut kollektsiooni kodumaine moemark IRIS JANVIER.

IRIS JANVIERi kollektsiooni puhul oli tegemist õnnestunud tervikuga, mis ideelises plaanis tegeles eelkõige isetekkelise ehk loodusliku ning inimtekkelise ehk tehisliku vastandamisega ja kokkupuutepunktidega. Meelde jäid eelkõige kärtsudes keemilistes (ent siiski ka looduses eksisteerivates!) toonides, nurgeliste detailidega kaunistatud kleidid ja hästi istuvad lõiked. Taustaks valitud suurlinlik biit toitis legendi veelgi, justkui oleks tegemist sugugi mitte meie oma Eesti disaineri, vaid mõne peene välismaa päritolu moeloojaga.

[femme_gallery id=”14387″]

Prantsuskeelne IRIS JANVIER tähendab tõlkes jaanuari iirist ‒ pisike suvetükike keset õrna talve, kuid pakaseliselt külm ning peente aroominootidega. IRIS JANVIERi visiooni naiselikkusest moodustab eredusest, särast, päikeselisusest ja õrnusest koosnev geomeetriline ansambel. Hooaja inspiratsiooni dominandiks on Jaapani traditsiooniline kunstivorm origami. Kuigi geomeetrilised vormid on IRIS JANVIERi lõigetes olnud varemgi, mängisid nad seekordses kollektsioonis suuremat rolli, meenutades kokkuvolditud lillemotiive. Samuti olid iiris ning selle struktuuri erinevad osad fookuses kollektsiooni digitaalsetes printides ja ehetest, mis olid disainitud ning toodetud spetsiaalselt kollektsiooni jaoks.

Esitletud kollektsiooni ehted valmistas ehtekunstnik Birgit Skolimowski, kes lähtus oma loomingus IRIS JANVIERi lihtsatest puhastest vormidest ning küpsetest värvidest, samuti pisut ka lillest iiris. Kõik kokku moodustaski ühe naiseliku vormi, mis lõpuks sai peaehete kuju.

Kadrioru stuudios saab uut kollektsiooni näha ja proovida. Stuudio külastus kokkuleppel:

L. Koidula 24/10
+ 372 504 3272
info@iris-janvier.com

Sportlik elegants

Aldo Järvsoo üllatas eklektilise materjalivaliku, lummavate õhturüüde ning spordijalatsite ristamisega, mis tekitas põneva stilistilise ebakõla. Selle sportliku avapaugu järel jõudis lavale mitmeid ahhetamapanevaid tualette, millest meeldejäävamateks olid geomeetriamustrisse riietatud jaapanihõngulised kimonomantlid ning etenduse finaalis lavale astunud looritatud sünged kuningannad.

[femme_gallery id=”14284″]

Haldjalikud diivad

Riina Põldroosi tiivulised diivad jagunesid mahukateks temaatilisteks gruppideks, millest igaühes oli üllatavaid ja aplausi ärateeninud pilgupüüdjaid. Smaragdrohelised, ihukarva, erksinised ja öömustad – kindlasti leidis iga moefänn siit oma lemmiku haldjakleidi, millega koos oma unistustes öösse astuda.

[femme_gallery id=”14235″]