Veel enne koduste olemiste ja aastalõpu pidustuste hooaja algust koguneti eelmisel neljapäeval Herne tänaval asuvasse kohvikusse Kuusk Hernesto, et mõnusas keskkonnas veeta taaskord üks hubane koosolemise õhtupoolik. Salongiõhtu külaliseks oli seekord taimetoidukuningannaks ja Eesti veganite Jamie Oliveriks tituleeritud Sandra Vungi.
[femme_gallery id=”32204″]
Taaskord on aktiveerunud meedias taimetoitluse ja veganluse teemaliste artiklite ilmumine. Ühelt poolt innustatakse inimesi vähendama või täielikult loobuma piima- ja lihatoodete tarbimisest ning illustreeritakse seda lugudega ebainimlikust ja jõhkrast suhtumisest liha- ja piimatööstuses (toetavaks täienduseks on ka karusloomakasvatuse keelustamise teema). Samas aga tehakse kihutuskõnesid veganluse riskidest ja sellest, miks inimene (eriti kasvav laps) vajab normaalseks arenemiseks ja toimimiseks liha- ja piimatooteid. Siinkohal ei saa mingil moel õigustada äärmuslikkust, vaid adekvaatselt läbimõeldud suhtumist enda (ja oma pere) tervisesse ja toidumenüüsse. Sandra Vungi nimi on saanud tuntuks eelkõige oma seisukohtadega taimetoitluse kasulikkusest ja eetilisusest.
Sarnaselt paljude teistega ei sündinud ka Sandra taimetoitlaseks – otsus oma söömisharjumusi radikaalselt muuta sai teoks 2007. aastal, erinevate asjaolude kokkulangemisel (näiteks oli üheks mõjutajaks film „Meet Your Meat”). Eelkõige peab ta ennast eetiliseks taimetoitlaseks, kes ei ole samas valmis tegema mingeid järeleandmisi toidu kvaliteedis ‒ toit on nauding, aga seda ei pea tegema teiste elusolendite heaolu ja elu arvelt. Veganluse teemaga tutvumiseks (ja müütide purustamiseks) soovitab ta lugeda humoorikalt ja otsekoheselt kirjutatud raamatut „Skinny bitch”.
Sandra on esitanud oma elustiili ja suhtumise muutust eneseteadlikult järgmiste sõnadega (intervjuu Anu Välbaga, saates „Hommik Anuga” 01.11.15): „Viisin ühel hetkel kokku, et taldrikul pole lihtsalt anonüümne lihatükk, vaid loom, tundlik olend, kes on tapetud ainult selleks, et ma teda süüa saaksin, mida mul tegelikult 21. sajandil elusolemiseks vaja ei ole. Uskusin, et peab olema muu võimalus hästi söömiseks. Olen eluaeg armastanud toitu ja ise süüa teinud. Hakkasin ise retsepte looma.” Samuti ei kanna ta nahast riideid (kunstnahast saabastest täiesti piisab) ega tarbi kosmeetikatooteid, mida on katsetatud loomade peal. Noorelt naiselt on mitmeid kordi küsitud, et miks siis kala süüakse või kas taimedel polegi hinge. Sandra kinnitab selle peale, et tema jaoks on välistatud süüa ja muul moel tarbida olendeid, kellel on olnud ema ja oma nägu. Taimedel puudub närvisüsteem, mistõttu nad ei tunne valu ega piina. Pealegi tunduvad sellised küsimused kuuluvat lihtsalt teadmatuse/mõtlematuse või provokatsiooni valdkonda.
Millal aga muutub veganlus äärmuslikuks või isegi naeruväärseks? Sandra sõnul ei suuda tema mõista näiteks seda, miks me peame praegusel ajal rääkima toidu tegemise ja söömise kontekstis kellegi tapmisest. Seega on tema jaoks muutunud mõistetamatuks meeletu lihatarbimine, eriti just seetõttu, et tänapäeval on nii palju võimalusi ka muudmoodi maitsvalt toituda. Samamoodi on raske mõista neid, kes toituvad üksnes rohelistest mahladest. Kindlasti on vaja olla teadlik ja läbi mõelda, mida tarbida ja millises mahus, et see ei kahjustaks organismi normaalset toimimist. Oluline on leida tasakaal oma vajaduste, harjumuste ja võimaluste vahel. Sandra enda tervisenäitajad on eeskujulikud. Eks siin ole oma roll lisaks taimsele toidule ka elutervel suhtumisel, maalähedasel elustiilil ja füüsilisel liikumisel. Näiteks avastas senini spordikauge Sandra enda jaoks hiljuti metsajooksu, mida ta harrastab iga päev ilmaoludest hoolimata.
Sandra on üks neist vähestest inimestest, kes ei käi palgatööl, vaid on ise endale töö andja ja looja. Ühel hetkel leidis ta endas tahte viia kokku oma kire toidu ning armastuse ja austuse loomade vastu – sellest on sündinud toidublogi www.taimetoit.ee (2009), kokanduskoolitused ja omanimeline veganküpsetiste sari koostöös Austan Loodust Grupiga. Sandra jaoks on toit nauding, sageli seotud mälestuste ja koosolemisega. Seetõttu lähtub ta ka ise toitude loomisel soovist pakkuda lisaks lihtsusele ka rõõmu ja positiivseid mälestusi.
Selleks, et järgida valitud elustiili ja toitumist jätkusuutlikult, on oluline, et toorained oleksid kättesaadavad ja toidud lihtsasti valmistatavad – maitsev, tervislik ja rahakotisõbralik toitumine. Harjumuspäraseid toiduaineid on võimalik asendada taimsemate ja puhtamate maitsetega, näiteks muna maitsva avokaadoga, tavaline lehmapiim taimsema mandli- ja sojapiimaga, liha toitvate ubadega. Toidulisanditena tarbib Sandra D ja B12 vitamiine, mida organismil on keeruline üksnes toidust kätte saada. Kõige selle juures pole ta välistanud enda jaoks suhkru (ka datlid on magustajad), teraviljade, õlide ja rasvade mõistliku tarbimise.
Sandra veedab oma päevi Valgamaal koos elukaaslasega ehitatud väikeses palkmajas, luues uusi maitsekooslusi, et neid siis teistegagi jagada. Kui lisada siia veel tervislik metsajooks ja meeliergutav trummimäng (Sandra on trummar avant-garde ekstreem-metal bändis Neoandertals), võib väita, et tegemist on tõeliselt looduslähedaselt lahedat elustiili esindava noore naisega. Lisaks kõigele muule on ta kirjutanud kolm taimetoiduteemalist kokaraamatut, millest viimane „Taimsed magustoidud. Lihtsast luksuslikuni” (2014) toob lugejateni retseptid smuutidest ja pannkookidest kuni küpsiste ja tortideni – lihtsast luksuslikuni, argistest olengutest lookas pidulaudadeni. Salongiõhtul loositi kõigi osalenute vahel välja nimetatud isuäratavalt kauni pildimaterjaliga ja autogrammiga kokaraamat, teistel oli võimalik soetada raamat soodushinnaga.
Mida soovitab taimetoidukuninganna panna pidulauale peagi saabuval jõuluhooajal? Tema enda koduselt jõululaualt leiab kindlasti taimset sülti ja verivorsti, maitsvaid ahjukartuleid, täidetud sibulaid, prints Charlesi pikkpoissi (pähklid), sooja kastet sibulaga, ilma rasvata hapu- ja praekapsast ning kasukat ja kartulisalatit. Kõik nimetatud toidud on taimsete koostisosadega, kodused ja väga maitsvad. „Me sööme nagu loomad”, mainib Sandra naerusuiselt. Maitsvaid ja tervislikke toiduretsepte, mida ka enda kallitele inimestele pakkuda, tasub uudistada tema kodulehelt www.taimetoit.ee.
Kui nüüd hetkega ei teki sügavamat soovi heita kõrvale kõik senised maitseelamused, nagu näiteks kodused kotletid (mida on võimalik ka taimsemate ainetega valmistada), ega lõpetada päevapealt keefiri joomist, siis vähemalt on põhjust oma toidumenüüle kriitilisem pilk heita ja mõelda, mida igaüks meist saaks teha kasvõi minimaalselt selleks, et meie tarbimise arvelt keegi ei kannataks, sealhulgas ka meie enda tervis ja heaolu. Ehk isegi loobuda millestki harjumuspärasest, asendada see millegi eetilisema, säästvama ja tervislikumaga, tegemata samal ajal järeleandmisi toidu väärtuses ja maitses. Lihtsalt proovimiseks. Mõnusaid maitseelamusi!
Salongiõhtul osalejad said kohapeal maitsta hõrgutavaid ja tervislikke suupisteid, mille oli Sandra maitse-eelistusi arvesse võttes kokku pannud Kuusk Hernesto peakokk Renee Pärnsalu. Toidu parimaid maitsenüansse aitasid esile tuua veganitele sobivad Fezer veinid Californiast. Tegemist on veinidega, mis on valmistatud orgaanilise põllumajanduse reeglite järgi kasvatatud viinamarjadest.
Salongiõhtud on selleks aastaks otsi kokku tõmbamas, et siis alustada uue energiaga juba jaanuaris 2016. Täname südamest kõiki inspireerivaid, tegusaid ja kauneid külalisi ning salongiõhtul osalejaid. Soovime koduseid olemisi ja imeilusaid hetki. Kohtumisteni!
Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud leheküljega.
