Saabuvad sügistuuled toovad endaga taas kaasa kuhjaga inspireerivaid inimesi ja innustavaid mõtteid. Juba 7. hooaega alustav kohtumiste sari Femme salongiõhtud kutsus eelmisel neljapäeval huvilised kohvikusse Kuusk Hernesto kuulama (hinge)terapeudi, joogaõpetaja ja raamat „Hingest rahul“ autori Kaidi Lauri mõtteid elust ja olemisest.

[femme_gallery id=”41128″]

Varem ärimaailmas tegutsenud Kaidi on teadlikult liikunud iseenda leidmise teel üle kaheksa aasta. Muudatused saavad tihti alguse suuremast või väiksemast sisemisest rahutusest ja äratundmisest, et isegi kui kõik on pealtnäha hästi, segab miski pinna all elu nautimast. Edukas noor naine tundis ja tunnistas endale, et tema sisemine perfektsionist jääbki nõudma järjest paremaid tulemusi, võistlema ja võrdlema ennast kõigi ja kõigega, suutmata ise täielikult väärtustada ennast ja oma tegevusi.

Täiuslikkuse taotlemine tekitab iga päev tunde, et oled ebapiisav, sest kunagi pole miski ju lõpuni valmis, alati saab midagi juurde anda või maha võtta. Pealegi pole täiuslikkusel universaalset mõõdupuud, vaid see on subjektiivne hinnang. Ebapiisavus tekitab seesmise kahtluse, kas üldse olen väärt armastust, rõõmu, saadavat palka või miskit muud, mida heaks eluks vajan.

Sisemine tühjusetunne viis Kaidi läbipõlemiseni. Sellest hetkest sai aga alguse väärtuslik muutus – teekond peast südamesse. Olnust ja tulevast hoolimata on noor naine veendunud, et miski pole iseenesest õige ega vale, vaid on erinevad tagajärjed. Vahel jõuame sisemise rahuloluni lihtsalt suurema ringiga.

Toimunud salongiõhtu läbivamateks sõnumiteks kujunesidki usaldusega voolu sisse minemine, tingimusteta armastus iseenda ja elu vastu, kindel usk sellesse, et muutused juhatavad meid iseendani ja näitavad, mis on päriselt oluline.

Kaidi on märganud, et kui inimene suudab argipäeva enda jaoks lahti mõtestada, siis suudab ta elu nautida. Elu nautimine peaks olema iga päev primaarne.

Täna lubasin tuulel end mööda puulatvasid kanda, päikesel südant soojendada, tuulekellal end tagasi kooskõlla viia. Ja siis ma kuulsingi elu kutset. Muutused on elu kutse, et ärkaksid ellu, liiguksid järgmisesse etappi, sünniksid uuesti. Et taasavastaksid end või avastaksid hoopis uue enda. Sünd on alati vähe või palju valus ja nõuab südikust, julgust, toetust ning armastust.

Huvi inimese ja elamise vastu on viinud Kaidi erinevatesse koolidesse, töötubadesse ja elumuutvatesse otsustesse. Ta on õppinud mitut teraapiavormi (holistiline regressiooniteraapia, vabastava hingamise teraapia) ja kehateraapia tehnikaid (TRE-tehnikad, MER-massaaž) ning tegutseb hatha jooga ja Vinyasa Flow jooga sertifitseeritud õpetajana. Peale selle on ta ka raamatu „Hingest rahul. Viisid, kuidas endaga rahu teha“ autor. Siiralt ja kaasahaaravalt lummab ta oma vahetute mõtetega inimesi ka Facebooki lehel https://www.facebook.com/2bthankful/.

Tingimusteta armastus – ma olen väärt.

Loodetavasti oleme vaikselt liikumas igal tasandil vaimsemasse, loovamasse, ausamasse ja puhtamasse maailma. Üha aktiivsemalt ja kõlavamalt räägitakse erinevatest eneseteraapiatest, jõustamisest, loovusest ja kulgemisest, holistilisest elamisest, teadlikumast olemisest jne. Valikute paljusus tekitab küsimusi ja segadust ning ka uudishimu. Kaidilt on tihti küsitud, miks peaks teraapiasse tulema. Terapeut ja joogaõpetaja näeb selles võimalust leida üles oskus olla iseendasse armunud. Inimeste sisemaailmad on nii põnevad. Miks ma midagi siin maailmas teen või senini olen teinud? Uudishimu iseenda vastu on võti, kuidas õppida elu armastama.

Oma elus püüdleb Kaidi sihikindlalt teadlikkuse poole: olla teadlik oma käitumisest, tegevustest, tunnetest ja mõtetest ning mõista, miks ta seda kõike teeb. Teadlikkus hoiab teda tasakaalus, see annab tema olemisele-tegevusele mõtte ja väe.

See, millest ma kirjutan ja räägin – kas ma ise olen oma sõnade taga?

Kaidi jagab ennast kuulajatega vahetult ja loomulikult, tunnistades igal sammul iseenda otsimisi, tähelepanekuid elust ja ka isiklikke n-ö möödapanekuid, mis lõppkokkuvõttes on olnud edasiviivad sammud.

Muutused on õpetajad, kes sunnivad meid ausalt iseendale otsa vaatama. Siis, kui kõik on hästi, on lihtsam ennast armastada. Kui aga elu seab meid vastamisi väljakutsetega, siis näha tegelikkust. Kaidi ise on just ühes suures muutuses, kus tema 7,5 aastat kestnud kooselu on lõppenud. Selles muutuses olemine on seadnud tahes tahtmata (ka tema enese jaoks) küsimuse alla selle, kas ta tegelikult suudab ennast armastada nii nagu kirjutab? Praegusel hetkel saab Kaidi ausalt ja uhkusega tunnistada, küll väikeste komistustega, et armastab. Kaheksa aastat teadlikku iseenda otsimist on andnud Kaidile suutlikkuse luua enda jaoks turvalise ruumi, kus on palju tundeid (sh tugevaid negatiivseid tundeid), kaotamata armastust ja kaastunnet iseenda või elu vastu.

Tohutut raskustunnet kandes on võimalik kogeda ka suurimat tänutunnet iseenda ja elu vastu. Üheks suurimaks avastuseks on olnud Kaidi jaoks arusaamine, et inimesed ei tunne tundeid, vaid käituvad nagu tunded. Näiteks, kui keegi tunneb end süüdi, siis ta hakkab teisi süüdistama. Või kui keegi tunneb valu, siis selle asemel, et valu enda sees tunda ja seda aktsepteerida, teeb ta kellelegi teisele haiget. Oluline on õppida tundma ja kogema, vahet tegema, tunnustama oma emotsioone, kuulata ära nende sõnum ja siis lasta neil minna.

Kaidi on ka ema. Oma poega peab väliselt malbe ja habras, kuid tugev naine oma elu suurimaks õpetajaks ja inspiratsiooniallikaks.

Lapsed annavad suurepärase võimaluse jälgida, miks tunded tekivad ja mis on tunnete sõnumid. Lapsed tunnevad tundeid, aga nad ei oska nendega tihtipeale midagi ette võtta. Täiskasvanute ülesanne on neile õpetada, kuidas emotsioonidega toimetada. Paraku ei oska me enamasti seda ka ise.

Kaidi jaoks on olnud rikastav kogemus tunda ära oma lapse ausate emotsioonipuhangute põhjused ja näha, et täiskasvanute soov teha head või olla igati täiuslik lapsevanem ei pruugi igal hetkel minna vastavusse lapse tegelikke soovidega.

Näiteks võib lasteaiast tulnud laps vajada oma ruumi ja rahu, mitte külalisi ja suhtlemist. Seejärel on vanemad lapses pettunud, kui laps väljendab temaga mitte arvestamist vihaselt oma mänguasju kaitstes. Suur oskus on oma last näha ja kuulata, temaga ausalt oma mõtetest ning tunnetest rääkida. Vajadusel ka siiralt vabandust paluda. Lapse jaoks päriselt olemas olla. Kas see ei kehti ükskõik millises suhte vormis, eelkõige suhtes iseendaga?

Salongiõhtul rääkisime muuhulgas ka armastusest oma keha vastu ja praktiseerisime mugavas turvalisuses paari meditatsiooniharjutust. Iseenda kogemusele tuginedes tunnistab Kaidi, et alati ei ole lihtne näha oma keha ja suhtuda sellesse kui armastatusse, kelle nägemine tekitab puhast rõõmu.

Keha armastab Sind tingimusteta ja jäägitult. Tema peamine ülesanne on sind elus hoida. Kujuta ette olukorda, kus sa südamest armastad kedagi. Iga kord, kui teda näed, lähevad su silmad imetlusest ja rõõmust särama. Aga iga kord, kui tema sind näeb, küsib ta esimese asjana, miks sa selline pead olema? Miks su tagumik ei võiks väiksem olla või nina teistsugune? Selline suhe on meil ka oma kehaga. Keha saab elada ainult tänu sinule ja sina tänu kehale, aga selle unustame ära. Keha tahab sinuga koostööd teha, aga kui sina teda kasvõi vilksamisi näed, siis märkad, mis temas valesti on. Mõtle, mis tunne on kogu aeg kuulda armastatud inimeselt, mis kõik on sinus valesti? Mida see sinuga aastate jooksul teeb? Sedasama teeme oma kehale.

Kaidi peab terviklikuks suhtumist, kus inimene suudab vaadata ennast peeglist ausa, kuid hooliva pilguga – ma ei valeta endale ega peida ennast, vaid leian iga kord võimalusi ruumiks, kus on kaastunne ja aktsepteerimine, et olen just selline ja see on hea. Mis juhtuks siis, kui lasen oma kehal võtta sellise kuju, nagu ta ise soovib?

Ma ei suru ega sunni ennast

Kaidi eelistab usaldada vaba kulgemist, elu tarkust ja südame järgi otsuste tegemist. Ka mediteerima ei pea ilmtingimata jäigalt sirge seljaga, vaid võib ka vabas olemises. Nagu eluski ja oma otsustes.

Püüan teha iga päev valikuid, mis mind rahuldavad ja teenivad. Kui märkad, et pole rahul ega õnnelik, siis tunnista seda. Kindlasti ei saa end sundida kogu aeg positiivselt mõtlema. Märka, kus oled, siis tead, kuhu ja kuidas edasi minna. Sul on alati õigus, ka siis, kui tegid midagi valesti. Ükski valik ei ole lõplik.

Täname Kaidit südamest ja jääme ootama uusi siiraid ja vahetuid kohtumisi.

*Mõned tsitaadid on pärit Kaidi blogist.

Järgmine inspireeriv salongiõhtu toimub juba 27. oktoobril kui rääkima tulevad “Kapist välja” naiskond Anne Vetik, Piret Järvis ja Helen Saluveer.  Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud kogukonnaga.