Maailmakuulus homoerootiliste joonistuste looja Tom of Finland (Touko Laaksonen) kujutas oma loomingus erakordselt mehelikke mehi, musklid sama suured kui nende erektsioonid ja kamaluga enesekindlust lisaks. Vähesed aga teavad, et Tom of Finland kasutas joonistuste aluseks fotosid oma sõpradest ja partneritest. Näitus “The Darkroom” avab Tom of Finlandi senitundmatu fotograafilise tahu – esmakordselt maailmas näeb kunstniku joonistusi koos fotodega.

 

Tom of Finland oli kunstnik, kes joonistas iseenda ihadest lähtudes oskuslikult ja liialdatult mehelikke, ligitõmbavaid ja enesekindlaid punnis lihaste ja hiigelsugutitega mehi üksteisega seksimas, kusjuures nende riided esindasid kõikvõimalikke geipornos levinud vormiriide-, naha- ja lateksifetišeid. Tom of Finland ehk sünninimega Touko Laaksonen pani oma loominguga kaasaegse ühiskonna väärtused põhjalikult proovile. Samal ajal pidas väike rühm nahafetišiga geisid, kelle seas ta rõõmu ja erutust külvas, teda kõige kuumemaks nähtuseks maailmas. Seda ajal, mil homoseksuaalsed vahekorrad olid kriminaalkorras karistatavad ja tunnistatud vaimuhäireks. Oma isiku varjamiseks töötaski Laaksonen aastaid mitme varjunime all.

Juba varakult hakkas Tom tegema ja ilmutama portreefotosid, mida ta ise kutsus lähtekujutisteks, oma lihtsas pimendatud kodustuudios ja pimikus. Mujal ilmutamisega oleks kaasnenud oht vangi sattuda. „See esmakordselt näidatav kujutiste aardelaegas aitab mõista, kuidas sündisid tema oskuslikud joonistused rõhutatult mehelike tegelastega. Ühe joonistuse allikateks oli sageli mitu fotot, kusjuures mehi on alati kujutatud väga enesekindlatena ja alatises valmisolekus, sest Tom of Finlandi loomingu olemus ei seisnud tema jaoks mitte ühiskondlike küsimuste püstitamises, vaid ihas ja õiguses seda väljendada,“ sõnas kuraator Berndt Arell.

Fotografiska uus näitus on hiilgav näide sellest, millist osa mängib fotograafia lisaks vabaloomingule mitmesugustes loometegevustes. Esmakordselt on näitusel “The Darkroom” välja pandud Tom of Finlandi fotod, mille lugu on nii mõneski mõttes teekond läbi aja. Hämaratest peidupaikadest ja parkidest, mis on muideks ka viide sõna “The Darkroom” algupärasele tähendusele geikultuuris, avatud ja hästi valgustatud näitusesaali.

Kuraator Berndt Arell kirjeldas näituse kallal töötamist põneva teekonnana, mis on igatsusele kuju andnud. Igatsusele oma iha näidata ja olla tunnustatud ilma vajaduseta enda olemust varjata. Näitusel on väljas ainulaadne valik algupäraseid fotosid, fotokollaaže, visandeid ja joonistusi: näeme kogu ta töökäiku fotodest visandite ja lõpuks valmis joonistusteni, kusjuures kõik on Tomi enda loodud.

Mitmetel näituse fotodel on näha rõõmsalt poseerivaid noormehi Tomi tutvuskonnast, kes pakkusid innustust ja eeskuju joonistuste jaoks, mida näidati tema hilisema karjääri jooksul nurgatagustes galeriides Londonis, Pariisis ja Amsterdamis. Need hakkasid levima kulutulena, kui paljud kuulsad geimehed tahtsid lasta sel tagasihoidlikul soomlasel oma portreed joonistada. Vahel kandsid nad vormiriideid, vahel üldse mitte midagi. Näiteks pildistasid Tom ja Robert Mapplethorpe, Ameerika fotograaf ja kunstnik, teineteist ja fotot sellest sessioonist kasutas Tom hiljem Marrplethorpe’i portree joonistamiseks.

„Ilma fotodeta ei oleks arvatavasti Tom of Finlandit olnud. Ta tõi oma sõbra Wiki abiga fotod Los Angeleses asunud muuseumisse/galeriisse Tom’s House, kus lisaks tema loomingule näidatakse ka muud homoerootilist kunsti. Fotode hulgast noppis ta hoolega välja kõik alastipildid – teame, et ta neid oma stuudios tegi – ja seega on allesjäänud fotodel modellid riides,“ sõnas Berndt Arell, kes juba 2000. aastate alguses korraldas esimese näituse, mille keskmes oli Tom of Finland mitte pornograafiliste joonistuste looja, vaid kujutava kunstnikuna.

Näitus ”The Darkroom“ tutvustab meile seega kunstnikku, kes ei olnud küll ise üleliia poliitiline, kuid kelle tung kujutada homoerootilist unelmate meest avaldas tema kaasaegsele ühiskonnale suurt mõju. Kunstnikku, kes saavutas ülemaailmse kuulsuse ja võis lõpuks hämaras redutamise seljataha jätta ning elada poole aastast Los Angeleses. Nahafetiš oli seal avalikult väljendatud geielustiil – see ühiskondlik muutus oli toimunud LGBTQ inimeste allasurumise vastase võitluse tulemusel tema loometööga samal ajal. Mõte, et tal võis selles muutuses oma osa olla, valmistas talle korraga nii uhkust kui ka pani ta kohmetuma. Sel aastal täitub Tom of Finlandi sünnist 100 aastat ja näitus on austusavaldus tema loomingu senitundmatule tahule.

Tom of Finland (1920-1991), sünninimega Touku Laaksonen, kasvas üles Soomes, kus homoseksuaalsus oli 1970. aastateni seadusega karistatav ja tunnistatud vaimuhäireks. Ta pildistas salaja modelle ja kasutas siis fotosid lähteainesena joonistuste tegemisel. Tema loomingust sai hiljem põrandaaluses geikultuuris kultusnähtus. Lääs muutus aegamööda üha vabameelsemaks, ta looming levis üle maailma ning lõpuks elas ta juba poole aastast õitsva geikultuuriga Los Angeleses. 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate alguses õppis ta Helsingis reklaami ning 1940. aastate lõpus Sibeliuse Akadeemias klaverimängu ja kompositsiooni. 1958. aastani töötas ta Helsingis klaverimängijana restoranides ja teatrites, 1958–1973 loovjuhina McCanni reklaamibüroo Helsingi kontoris ning alates 1973. aastast pühendus täiskohaga oma loomingule. 1990. aastal, viimasel aastal enne surma, omistati talle Soomes aasta koomiksikunstniku auhind: see oli tähtis hetk, mis andis tunnistust ta loomingu olulisusest.