Film kunstiajalugu muutnud naisest

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja eelseisev film hindab ümber kunstiajalugu, tuues vaataja ette ühe murrangulise avastuse loo – esimene abstraktne kunstnik oli naine!

klint

Kaader filmist

Saksa režissööri Halina Dyrschka film „Teisel pool nähtavat – Hilma af Klint” võtab fookusesse peaaegu terveks aastasajaks varju jäänud 20. sajandi alguse rootsi naiskunstniku Hilma af Klinti (1862–1944) elu ja loomingu. Klint maalis oma esimese abstraktse pildi 1906. aastal – neli aastat enne Vassili Kandinskyt, keda on tavaliselt peetud abstraktse kunsti pioneeriks.

19. sajandi lõpukümnenditel hakkas Klint tegelema müstikaga, mis mõjutas tema loomingut. Ta osales spiritistlikel seanssidel ja suhtles teispoolsusega, edastades oma värvikirevate ja salapäraste piltide kaudu astraalseid sõnumeid. Kogu tema hilisem looming püüab anda kuju nähtamatutele tasanditele. Tundes, et kaasaeg ei ole võimeline sellist kunsti mõistma, ei kippunud Klint seda ka eksponeerima. Oma testamenti pani ta kirja, et pilte tohib näidata alles siis, kui tema surmast on möödas vähemalt 20 aastat.

Laiema avalikkuse ette hakkas Klinti mahukas pärand jõudma alles 1980ndatel ja ka sealt alates kulus paar aastakümmet, et tema nimi kinnistuks kunstiajalukku. Film ei uuri mitte ainult ühe erakordse kunstniku loomingu fenomeni ja tema hilise avastamise põhjusi, vaid ka seda, miks on naiskunstnike koht kunstiajaloos nii tagasihoidlik.

2019. aastal Saksamaa. Rootsi ja Šveitsi koostöös valminud film linastub seoses Kumus avatud näitusega „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis”. Hilma af Klinti suurt ülevaatenäitust eksponeeris Kumu 2015. aastal.

Kolmapäeval, 22. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Anu Allas.

Film on rootsi, inglise ja saksa keeles ja ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.

Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF.

Filmi treiler

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar