Mets on pühakoda. Nagu kirik, milles viibides tekib tunne, et maailmas on midagi sinust kõrgemat, midagi võimsamat ja vägevamat. Nii nagu kirikutornile, vaatad sa ka puudele alt üles. Ainult et mets oli ammu enne kirikuid, ammu enne inimest, kes oma tõde kuulutama hakkas. Kirikukellade kaja asemel, mis üle linna kaiguvad, kuulad sa, kuidas puude ladvad kohisevad ja oma vaikset laulu laulavad. Ja sinus tekib tunne, et nad seal teavad midagi, mida sina ei tea. Sest nemad olid ammu enne sind ja on veel pikalt pärast sind. Puud ei küsi küsimusi. Nad ei heida sulle midagi ette ega oota sult mitte midagi. Nad lihtsalt on.

Nii saad ka sina looduses käies lihtsalt olla. Sina ise. Siin ja praegu. Loodus toimetab omasoodu, sõltumata sellest, kas sina oled seal või mitte. Ta ei vaja sind, aga ta võtab su avasüli vastu, kui tunned vajadust turvatunde järele, mida ta pakub.

Loodusega ühenduses olles saad hingata. Olgu see karge ja pisut külmetav meretuul või pisut niiske õhk mõne kose jalamil. Olgu see männivaigulõhnane leebe tuuleke metsas jalutades või hoopis külm ja krõbe, mis täidab su kopsud talvises rabas. Looduses ei trügi keegi sulle liiga lähedale, sul on piisavalt ruumi, et olla selline nagu sa sel hetkel oled. Kogu oma ilus ja loomulikkuses.

Mured on nagu kivid, mida hooletult üksteise järel jõkke loobid. Nad kaovad sillerdavate voogude vahele ja sa ei näe neid enam kunagi. Vesi kannab ja puhastab. Just seda me rasketel hetkedel vajamegi – et keegi meid kätel kannaks ja hinges korda looks. Sa võid alati kindel olla, et puud kuulavad ära su kurbuse. Veel enam, nad kuulavad ära ka su rõõmu ja rõõmustavad koos sinuga. Nad ei määra sulle karistust ega ütle, mida teha, aga nad süstivad sinusse teadmist, et elu läheb edasi. Päev korraga. Just nagu neil endilgi juba aastatuhandeid.

Mine loodusesse, kui tunned end raskena. Mine loodusesse, kui tunned end nii kergelt, et tiivad tahavad su lendu viia. Loodus toetab ja tasakaalustab. Ükskõik, kas oled mereusku või metsainimene, oled igal pool oodatud. Austa seda pühakoda ja tema reegleid. Austa sealset vaikust. Kuula tema hääli, hinga sisse tema lõhnasid. Imetle taimi, kes maa seest võrsuvaid. Kükita nende juurde, tee neile pai ja nuusuta. Ka siis, kui sa päris täpselt ei tea nende nime või iseloomu.

Kodumaine kosmeetikasari Bonobo Native Cosmetics on sündinud just täpselt niisamuti, loodusega ühenduses olles. Õhk, vesi, tuul ja päike ja nende toel kasvanud käsitsi korjatud eesti taimed on need, mis annavad Bonobo toodetele nende ürgse väe. Ühendades looduse jõu, taimede tarkuse ja naise sisemise teadlikkuse, saame pakkuda oma kehale parimat võimalikku tuge.