Aasta algas eduka bakalaureuseõpingute lõpetamisega Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini tudengile Katarina Kruusile. Tutvustame tema tööd, illustreerimaks tekstiilidisaini valdkonna laiahaardelisust. Maksimumhindele (A) kaitstud lõpuportfoolio sisaldab 11 projekti, mis tudengile õpingute jooksul tehtutest kõige olulisemad, õnnestunumad või inspireerivamad tundusid.

Projektidest moodustub kolm alateemat: kangakudumine, mustrite loomine ja eksperimenteerimine. Nagu Katarina oma portfoolio alguses kirjutab, inspireerib teda tekstiilidisaini eriala juures valdkonna mitmekülgsus, mis annab loominguliseks väljenduseks lugematul hulgal võimalusi. Samas võib juba üks tehnika pakkuda kunstnikule süvenemist kogu eluks.

Portfoolios esindatud tööd on sündinud geograafilistest mälestustest, situatsioonidest, tunnetest, luulest, visanditest ja tehnikatest. Iga tööprotsess algas alati millegi uue õppimisega, et seda hiljem siduda oma mõtete ja ideedega.

Portfoolio algab projektiga kimono, milles saavad kokku Jaapani ja Eesti etnograafia. Katarina kimono varukatel on tikitud ümbruskonda jälgivad ja kandjat kaitsvad silmaga lilled.

Mustridisainis võib nautida näiteks Eesti turule suunatud interjööritekstiilide kollektsiooni, kus Katarina toob välja tema jaoks Eestile iseloomulikud märksõnad: puhas õhk, paksud metsad, vaikus ja tühi rand. Neist teemadest lähtudes on loodud värsked, akvarelsete motiividega trükimustrid.

Ka vahetusõpilase ajast Israelis (Shenkar College of Engineering) toob Katarina välja mahuka mustridisaini projekti, kus õpiti kavandama ilma taustata mustreid ehk mustreid, kus motiivid või motiivide kogumid täidavad üksteisele järgnedes ja kokku sobides kogu pinna.

Eksperimentaalsete projektide alla käib näiteks 3D meistriklass. Katarina eesmärk oli ühendada 3D tehnoloogia ja tekstiilikunsti traditsioonilised võtted. Inspiratsiooni sai ta 13. sajandist pärit Karja kiriku dekoorist, mis inspireeris looma kurja eest kaitsvat maski. 3D modelleeritud ja prinditud maski abil oli võimalik edasi teostada maske tekstiilses viltimise tehnikas.

Praegu näeb värske vilistlane ennast keskendumas probleemidele seoses tänapäevase ületarbimisega. Konkreetsemalt näiteks plastpakendite kasutamise probleem, kus 80% prügist maailmameres on ühekordne plast ja ainult 9% maailma plastiku kogutoodangust on taaskasutatud. Tõuke selleks andis sügisel toimunud Dr. Kärt Ojavee ja Annika Kaldoja juhendatud eksperimentaaltekstiili projekt, mis algas vetikaliikide tundmaõppimisega. Sealt edasi katsetati ja valmistati vetikate baasil bioplastikuid ja pigmente. Järgmiseks liiguti tuleviku pakendi otsinguile.

Soovime Katarinale edu edaspidiseks!