Fotograaf Annela Samueli portreefoto Eesti noorest ja andekast lauljast Lepatriinust jõudis fotokonkursil Sony World Photography Awards portreefoto kategoorias 50 parima hulka ja seda üle 100 000 võistlustöö hulgast!

Sony World Photography Award on üks maailma prestiižikaim fotokonkurss, kus Samuel osales sel aastal esmakordselt. „Olen ka eelmistel aastatel võidutöid vaadanud. Esimest korda sain sellest võistlusest teadlikuks 2014. aastal, kui eesti fotograaf Kylli Sparre sai seal kontseptuaalse foto kategoorias võidu. Sel aastal mõtlesin, et saadan konkursile paar portreefotot ja mõned tänavafotod. Tundus lihtsalt, et on õige aeg seda teha.” Nii lugeski Annela läbi võistlusreeglid, otsis välja sobivad fotod ja panid need teele. „Sellel võistlusel tohib osaleda ainult viimase aasta jooksul ehk seekord ainult aastal 2016 tehtud fotodega, see muudab elu mõnes mõttes lihtsamaks. Eks alguses valid ikka välja veidi rohkem fotosid ja lõpuks jäävad sõelale ainult mõned.”

Räägi oma saadetud tööst. Kust ammutasid inspiratsiooni ja ideid?

Kõnealuse foto puhul algas kõik vist ikkagi sellest korterist, kus Lepatriinu aknalaual istub. See korter jäi mind kummitama pärast ühe toreda tüdrukuteseltskonna pildistamist eelmise aasta novembris. Loomulikult võtsin siis korteri omanikuga ühendust, et uurida võimaluse kohta seal uuesti pildistada. Selgus, et saaksin seda teha ainult ühel konkreetsel kuupäeval detsembris ja pärast seda pidi ta korterist juba välja kolima.

Siis sattusin pildistama ühte üritust, kus esines ka Lepatriinu. Sain kohe aru, et just tema sobibki imehästi sellesse keskkonda. Millegipärast oli mul silme ees ka väike akvaarium kuldkalaga, mainisin seda Lepatriinule. Üllatuslikult selgus, et tal oli just plaan osta enda kallimale jõuludeks selline kala. Pärast pildistamist jättis Lepatriinu kuldkala endale, kuna leidis, et nad on Ukuga (nimi, mille kuldkala endale sai) juba nii palju koos läbi elanud. Fotole jäid ka üks Lepatriinu lemmikinstrumente – ukulele – ja korteriperenaise kass Juta, kellele kala suurt huvi pakkus.

Millise tunnustuse osaliseks oled tänu konkursile saanud? Kuidas võitjaid premeeriti?

Kõige suurem tunnustus minu jaoks on muidugi olla enda tööga 50 parima portreefoto seas ja seda 182 riigi fotograafide esitatud üle 100 000 foto hulgas. Peale selle näeb mu fotot koos teiste parimate töödega aprilli lõpust mai alguseni Londonis Somerset House galeriis näitusel Sony World Photography Awards 2017. Parimaid töid saab näha ka internetis aadressil www.worldphoto.org. Igaks juhuks mainin, et võistlus ei ole veel sugugi läbi, kategooriate parimad ja üldvõitja valitakse alles aprillis. Märtsi lõpus selgub Eesti rahvusliku auhinna võitja, st kohtunike poolt võistlusele esitatud Eesti fotograafide tööde hulgast valitakse välja parim töö, mida ka premeeritakse.

Kas huvi sinu kui fotograafi vastu on märgatavalt suurenenud?

Kodulehel on märgata küll rohkem liikumist, aga ma ei usu, et see nüüd päevapealt huvi märgatava suuurenemise kaasa tooks.

Kelle või mille pildistamisega teenid oma igapäevast leiba?

Mulle tõesti meeldib pildistada väga erinevaid asju. Hea meelega pildistan nii pulmi, väikseid lapsi kui ka peresid, kuid teen ka moe- või aktifotosid. Päris tihti satun üritusi pildistama.

Kuidas kirjeldaksid kolme sõnaga oma stiili?

Soe, siiras, tundlik.

Keda ja miks on olnud kõige keerulisem pildistada?

Kindlasti on täiskasvanud inimesi keerulisem pildistada, kuna nad ei ava ennast nii kergesti kui lapsed. Ühtegi konkreetset eriti keerulist juhtumit aga meelde ei tule.

Milline fotoseeria või töö sulle enda loomingust kõige rohkem meeldib?

Kõige südamelähedasemad on mulle Peipsi ääres ühes väikses külas elava pere lastest tehtud fotod. Olen neid lapsi pildistanud juba aastaid ja jätkan seda kindlasti ka edaspidi. Mõningaid eelmise suve fotosid näeb nt aadressil https://annelasamuel.com/portfolio/suvi-nina-kulas/.

Kui saaksid võimaluse pildistada ükskõik keda või mida, siis kes või mis see oleks?

Ma pole kunagi unistanud ühegi konkreetse inimese pildistamisest. Mida lihtsamad on inimesed, seda põnevamaks võivad nad tihti osutuda. Tegelikult tõmbab mind järjest rohkem dokumentaalfotograafia poole ja kunagi loodan pildistada veel palju toredaid projekte.

Kui soovid Annela Samueli tegemistel silma peal hoida või lasta end temal pildistada, külasta tema Facebooki lehekülge või kodulehte ja pane aeg kirja.