Naine kui tasakaalukama ühiskonna looja
Naise rollist ühiskonnas on naistepäeva aegu alati palju juttu. Milline see roll siis on ja mis on see, mida saame enda elus ise muuta ja mis sõltub ühiskonnas kehtivatest soorollidest, hoiakutest ja sünniperest kaasa saadud käitumismustritest? Tihti kohtume naistena enda elus olukordadega, mis panevad seisatama ja endalt küsima, kuidas edasi, kas ma saan hakkama, kas mul on valikuid? Kas on julgust astuda ettemääratud rada või luua läbi enda elukogemuse uusi võimalusi?
Nendel ja ka paljudel teistel naise rolle puudutavatel teemadel kutsus arutlema noorte aktiivsete naiste klubi Ladies Circle Eesti heategevuslikule konverentsile „Naine – tasakaalukama ühiskonna looja”. Konverentsi mõte oli algatada diskussioon naise rolli üle ühiskonnas ja see toimu kogu konverentsi piletimüügi tulu annetati MTÜ Kogemuse Jõud kogemusnõustajate toetuseks, et laiendada abi kättesaadavust. Kogemusnõustajad on emad, kes on võtnud südameasjaks olla oma kogemuse ja läbielatu kaudu toeks peredele, kes on sattunud lapse terviseprobleemide tõttu kriisi.
Noorte aktiivsete naiste klubi konverentsile inspiratsiooni jagama kutsunud mitmed säravad esinejad. Esimesena astus lavale Kadri Tali, kes rääkis enda teekonnast koos Põhjamaade Sümfooniaorkestriga. Oma ettekandes oli Kadri küllaltki skeptiline selles, kas üldse tasuks rääkida inimestest, eristades neid soo järgi, miks rääkida naisdirigentidest, aisautojuhtidest ja naisspetsialistidest… Küllap võiksime iga päev rohkem mõelda nendele sõnadele, mida välja ütleme naiste ja meeste kohta. Tänases ühiskonnas veel kohati harjumuslik soopõhine sõnakasutus tugevalt juurdunud ja teatud omadused, ametid ja isegi sõnad seostuvad enamasti kas siis ühe või teise sugupoolega. Näiteks naise kohta Eestis ei kiputa ütlema rikas ja tugev, pigem ilus, paljas. Lasteaia õpetajatena näeme enamasti naisi, bussijuhtidena mehi.
Kuidas te reageeriksite, kui kandideerite organisatsiooni juhiks ja tööintervjuul selgub, et ettevõte on pankrotis ja teil tuleb hakata seda päästma? Konverentsil jagas oma puudutavat lugu Katriin Jüriska, kellega MTÜ Uuskasutuskeskuse tegevjuhiks kandideerimisel just selline lugu juhtus. Katriini esimene reaktsioon oli ehmatus. Seejärel tuli otsus: kuna Uuskasutuskeskuse olukord enam hullemaks minna ei saa, tuleb proovida. Katriin viitas, et inimese sugu ei ole määrava tähtsusega. Tähtis on see, mida me tegelikult teha tahame, mis on meie kutsumus. Me kõik tunneme mõnda naist, kes saab edukalt hakkama elektri- või torutöödega, niinimetatud meestetöödega. Samuti tunneme me kindlasti kõik mõnda meest, kes teeb hästi süüa ja on ideaalne koduhoidja. Aastakümneid välja öeldud arusaamad, et „see ei ole naiselik” või „mehed nii ei tee” takistavad meil juba lapsepõlvest saati olla meie ise. Seetõttu tunneme survet suruda end raamidesse, mida ühiskond ette kirjutab. Aga need ettekirjutajad oleme meie ise!
Kui uskuda, et arvamusi, hoiakuid ja otsuseid kujundab rohkem inimesi, siis on ehk maailm tervem paik, kus meil kõigil on parem olla. Mitmete esinejate sõnavõtust õhkus veendumust, et tuleb kindlaks jääda enda isiksusele ja hakata julgema enda elu luua just lähtuvalt olukorrast, milles parajasti oled. Näiteks esinejana üles astunud Merle Liivak tegi emaks saades otsuse astuda peateelt kõrvale ja tunnetada elu läbi maale kolimise, emaksolemise. Ta ütleb, et naised raiskavad oma jõudu tühja ja mõtlevad oma altruismis liiga palju sellele, kuidas teist inimest, ühiskonda, maailma paremaks muuta, aga unustame iseenda ja tasakaalu enda sees. Aga tasakaalule saab siis, kui julgeme avastada ka oma hinge sügavamaid kambrikesi. Mõista, kes tegelikult oleme ja mida päriselt vajame. Tunnetada vabadust olla kordumatu, omamoodi. Luua ennast ise. Inimesena, naisena, emana.
Meeldejäävalt kõlas mõte Hannes Hermakülalt, kes julgustas muutma enda suhtumist aega. Ta ütles, et ta on alati mõelnud, et tema ei ole selle maailma jaoks, vaid maailm on tema jaoks. Ja aeg on tema jaoks, mitte tema aja jaoks. Hermaküla lisas veel, et perekond on püha, kui (abi)kaasade suhe on korras, siis toimib ka perekond, ühiskonnast rääkimata.
Hermaküla viitas, et paljud on meist kuulnud käibefraasi „naised jäävad rongist maha”. Ta pöördus konverentsi publiku poole küsimusega: „Head naised, mis rong see on, kuhu kõik tormava peavad? Kes seda juhib ja kuhu see üldse sõidab? Uskuge mind, seda rongi ei eksisteeri.”
Peaesinejana astus üles särava ning elust endast inspireeritud ettekandega ka Hannes Hanso, kes rääkis sellest, millisena ta näeb naiste suurenevat rolli riigikaitses. Vestluspaneel sai hoo sisse moderaator Heidy Purga juhtimisel ning küttis üles ka kõige jahedama närviga inimesed saalis. Vestluspaneelis osalesid arvamusliidrid Yoko Alender, Hannes Hermaküla, Diana Sooväli, Ilmar Põhjala, Hanno Kross, Ivica Mägi. Emotsiooni ja fakte, läbielamisi ja seisukohti värvikalt seltskonnalt oli tõesti huvitav kuulda.
Ladies Circle Eesti on rahvusvaheline noorte aktiivsete naiste organisatsioon, mille eesmärk on liikmete isiklik areng ja positiivsete muutuste elluviimine ühiskonnas. Ladies Circle tegutseb 39 riigis, Eestis on liikumine olnud tegev juba 26 aastat. Loe lisa klubi kodulehelt või leia Facebookist.