Seelikuid jumaldav kunstnik ja kunstiõpetaja Liisa Pähk on õrnusest pakatav kaunis naishing, kes end tagasihoidlikult malbe stiili kandjaks nimetab. Ometigi on tema stiilis tuntav erinevate ajastuste lummav kooslus – segu kunstist, ajalooraamatutest ja vanadest Inglise filmidest. Tegelikult kõigest, mida saab nimetada sõnaga naiselik.

Uurisime Liisalt tema igapäevaseid inspiratsiooniallikaid ning kuidas säilitada naiselikkus ja jääda truuks endale sobivatele stiilivalikutele.

 Kuidas defineerid enda stiili?

Teades, et mul tuleb sellisele küsimusele vastata, usaldasin sellise defineerimise oma lähedasele kolleegile. Vastuseks sain üksnes sõna „malbe“. Olen sellega nõus, sest ma pole kindel, kas minu puhul üldse mingist stiilist rääkida saab. Ma tõesti ei panusta stiilsusele. Mulle on alati olnud tähtis, et riie oleks puhas, triigitud ja nägus. Olen nõus, et riietumine on väga oluline väljendusvahend, aga pelgan selle teema ületähtsustamist.

Milline rõivaese on sinu absoluutne lemmik?

Minu vaieldamatu lemmik on seelik. Mugav ja samal ajal kaunis. Olin kunagi veendunud teksakandja. Aja jooksul on asjad muutunud. Praegu on mu garderoobis püksid üksnes sportimiseks.

Millest leiad inspiratsiooni igapäeva rõivaste kokkusobitamisel?

Riietumine on kindlasti loominguline tegevus ja vajab väikeseid impulsse. Ilmselt on mu esteetilist pilku arendanud kunst, vanad inglise filmid ja ajalooraamatud, kuid lõpuks on ülekaalukalt määrav tuju ja koht, kuhu oled minemas.

Milline riideese teeb naise naiselikuks?

Midagi sellist, mis rõhutab taljet.

Mida tähendab sinu jaoks mõiste „stiilne”?

Kui inimene mõistab, mis talle sobib, ja ta oskab leida riideid vastavalt enda proportsioonidele.

Mis võiks olla kõige julgem riideese sinu garderoobis?

Ma pole ekstravagantsusele kunagi rõhunud. Pigem olen tahtnud olla ontlik ja mõõdukalt isikupärane.

Milline rõivas ei vea kunagi alt?

Rõivaese, mida oled juba varem kandnud ja milles tunned ennast suurepäraselt.

Millise ajastu riietumisstiili hindad?

Igast ajastust võtaks mõned elemendid. Kindlat lemmikut ei ole. Meeldivad 1920-ndad. Tõsi, et vöökohta siis ei rõhutatud, kuid tollane riietumisstiil oli absoluutselt elegantne.

Kus hangid omale riideid?

Taaskasutuskeskustest ja second-hand poodidest. Ma arvan, et sel moel säästan raha ja loodust korraga. Hea on elada teadmisega, et minu jaoks pole ekstra väga palju riideesemeid toodetud. See annab teatava hingerahu.  Väldin nii palju kui saan selliseid kohti nagu Zara ja H&M ning muud kiirmoodi pakkuvad ettevõtted. Mõte, et samasugust jakki kannavad samal ajal tuhanded inimesed, on vastuvõetamatu ja seda „vormirõivast“ õmbleb alatasustatud tööjõud, kelle lapsed veedavad oma aega tehase põrandal.  Soovitan vaadata dokumentaalfilmi „The True Cost“. See film paneb õudusest tarduma.

Kas sulle meenub mõni sinu enda n-ö moe- või iluämber?

Möödapanekuid on mitmeid. Esiteks meenub mulle väikene „enesekaotus“, kui ma kunstiõpetaja õpinguid alustades, ei saanud aru, et mulle on lubatud igal pool iseendaks jääda. Kunstiakadeemia kirevas seltskonnas ei mõistnud, et olen tegelikult ise ka osa sellest kirevusest. Seda ebamugavam oli oma tüllseelikutega hõljuda Tallinna Ülikoolis, kus rõhk isikupäral pole kindlasti nii suur kui kunstitudengitel EKA-s. Nii otsustasin, et vähemalt koolis käin asisemas riietuses. Hirmus vale tunne oli, aga ikka käisin, kuna see tagas teatava anonüümsuse. Kandsin rangeid ja tumedaid kontoririideid, aru saamata, et nägin välja üsna ilmetu. Õnneks see kestis väga lühikest aega.

Mis tõmbab ilusale välimusele kriipsu peale?

Ülbe ja teisi alavääristav käitumine on see, mis nullib ära nii ilusa välimuse kui ka akadeemilised teadmised. Oskus kaasinimesi hästi kohelda on üks intelligentsi vorm. Selle puudumise korral muutub ilus välimus mõttetuks fassaadiks.

Millega kavatsed järgmisena oma garderoobi vürtsitada?

Mul on suurepärane rätsep, kes muudab reaalsuseks kõik, mille paberile joonistan. Arvan, et üks taevasinine kleit on puudu.

Jaga palun meie lugejatega mõnd oma stiilinippi?

Moehooaja trendidega ei ole mõtet kaasa joosta, sest kõik, mis välja pakutakse, ei sobi igaühele. Sellest mõttest lähtudes on võimalik iseendaks jääda.

Kas sul on mõni lemmikdisainer, kelle loomingut väga imetled?

Kristiina Viirpalu looming on maailmaklass. Alati olen imetlenud ka Reet Ausi põhimõtteid.

Kuidas saada võitu levinud mõtteviisist: „Appi, ma ei saa seda selga panna, mida teised arvaks?”

Kui panna selga midagi, mis endale väga meeldib, siis ei saa sellist küsimust tekkida.