Ehtekunstnik Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha Tallinna Niguliste kirikus ja tema joonistuste, ehete ning erakollektsiooni näitust Portreegaleriis kuni 27. oktoobrini. Näituste ning samal ajal ilmuva raamatu pealkirjaks on “Kadri Mälk. Testament.”.

Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.

Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.

Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 27. oktoobrini Tallinna Niguliste kirikus ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997. aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.

Näitustega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.

Testament on Kadri Mälgu kokkuvõte ja sissevaade tema kunsti ja elu käiku, mida ta üht teise kõrvalt, üht teise eeldusena või üht teisest hoolimata on visalt ja kirglikult lihvinud.  Äärmuslik vaoshoitus kõrvuti äärmusliku kõikelubavuse ja meelevaldsusega peegelduvad nii pikast ja intensiivsest loominguperioodist sündinud aukartustäratavas hulgas töödes kui ka neid saatvas raamatus. Kunstnik ja tema looming avaldub neis elujanulisema ja sitkemana kui kunagi varem, tehes selgeid, kõik-kaardid-laual käike aja seljatanu mõnu ja vabadusega. – Tamara Luuk. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.

… suured sasitud juuksed, kotka nina, sügavad metsikud silmad, mitu kihti varjundite ja peidetud mustritega rõivaid, üks ehe rinnal, teine kübaral, terava ninaga kingad – kõik muidugi must või siis veel tumedam. Nõid, põhjala šamaan. … Olete laadinud minusse usku, et kunstis võib (see `võib` siin peaks olema rõhutatud haruharvasuse märgiga) peituda tõde. … „Ma ei tee iluasjakesi,“ ütlesite kord. See on jäänud minu mõõdupuuks kogu ülejäänud kunsti suhtes. Halastamatuks mõõdupuuks. – Tanel Veenre. Kadrile. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.