Ma ei julge täpset protsenti pakkuda, kuid olen kindel, et naisi, kes tegelevad hobi korras ehete meisterdamisega, on Eestis väga-väga palju. Iseenesest on see tore tegevus, pakkudes rahustavat ajaviidet või miks mitte ka lisasissetulekut, kuid kahjuks peab tõdema: originaalsust jääb vajaka ning tihti on ehted äravahetamiseni sarnased nende loojatest olenemata. Kas on üldse võimalik millegi uuega silma paista, kui kõik on juba nähtud ning kogetud? On ikka, tõestab meie loo peakangelanna.

Kriss Põldma valmistas oma esimese ehte umbes kaks aastat tagasi. See oli hetk, mil kuradile sõrme andes võttis see terve käe ning südamegi otsa.

Tegelikult on Kriss läbi ja lõhki sporditüdruk ning tema põhitöö on seotud hoopis tennisega. Pole ka midagi imestada, kui oled pärit sugupuust, mis vist kuskilt kõrgemalt “tennise-õnnistuse” saanud, sest tennisega on seotud kõik pereliikmed kuni vanaemadeni välja. Ja nad ei mängi niisama tennist, nende hulgas on ka Eesti meistreid!

Ehete valmistamise kire avastas Kriss endas juhuslikult. “Ka paljudele tuttavatele võib minu selline külg üllatusena tulla. Läksin oma sõbrannale Londonisse külla ja ta tegi ettepaneku, et käime helmepoest läbi ja lähme tema juurde neist midagi looma. Ma arvasin alguses, et see pole tõenäoliselt minu ala, kuna juba lapsest peale pole mulle näputöö üldse meeldinud. Ainult ema ja vanaema abiga sain oma kudumis-, heegeldamis- jne projektid tehtud. Aga kui sõbranna juures maha istusime ja ma mõttel lihtsalt rännata lasin ja hakkasin katsetama, siis sealt, kus istusin, ma järgmised 5 tundi ei liikunud. Ja oligi kõik! Avastasin, et mulle mõjub ehete tegemine nagu mõnele teisele meditatsioon – aju puhkab ja mõte liigub täiesti uusi radu pidi: hiljem on nii hea rahulik olla.”

Ehete meisterdamist pole Kriss ametlikult õppinud, selle asemel on tal ette näidata kaks magistrikraadi – äris ja turunduses. Esmased oskused ehet luua omandas ta aga just Londonis, kus sõbranna hea tuttav juveliir talle põhitõed selgeks tegi. “Oma ülejäänud oskused olen omandanud internetist, kuid kindlasti tahaks ma tulevikus teatud asju juurde õppida – näiteks on mul peas päris mitu sõrmuse-ideed, aga selleks pean masinavärki juurde soetama ja uusi teadmisi omandama.”

Kriss mäletab väga hästi oma esimese ehte valmistamist: seda enam, et esialgu planeeritud käevõru kasvas üle kaelakeeks. “Seda teooriat järgin ma praegugi, et päris paika ma enne tegemist oma disaini ei pane – hakkan tegema ja siis tegemise käigus loksub kõik nagu iseenesest omale kohale. See loomise vabadus mulle meeldibki: lihtsalt kuskilt ajakirjast mingi ettekirjutuse järgi teha pole minu jaoks huvitav. Aga jah, see esimene käevõru-kaelakee oli laavakividest, granaadist, oonüksist ja väikestest pantri pea kujulistest helmestest.”

Krissi eristab paljudest teistest ehtevalmistajatest just eelkõige tema materjalivalik, sest ta eelistab väärismetalli ning poolvääriskive. Miks? Põhjuseid on mitmeid. “Mulle meeldivad ühest küljest lihtsad ja kantavad ehted, aga samas peab seal kas mingi kiiks või ebaregulaarsus juures olema ja ma pean saama neid miksida ja kanda erinevat moodi. Ma tahan, et on õige asi, et kui pärlid,  siis ikka päris. Neid ei pea palju olema, aga et ehtel oleks mingi väärikus. Samuti ei viitsi ma reisile minnes kilost kotti ehteid kaasa vedada – tahaks paari õiget asja, mida saan siis erinevalt kanda. Sellepärast püüangi teha ehteid, mis omavahel kokku klapivad. Ja kui ma neid oma ehteid siis rõõmuga kandsin, hakkasid sõbrannad küsima, et kust ma need ostsin ja nii see läks. Tore on, et nii läks ja siiamaani on nii mõnus kuulda, et kellelegi minu loodud asjad meeldivad või kui näen neid kellelgi kaelas, sõrmes, kõrvas – nii mõnus, mõnus tunne on!”

Pöördudes tagasi Krissi hariduse juurde, siis kindlasti ongi üheks tema trumbiks nn täispakett ehk lisaks ehete valmistamisele pöörab ta sama palju tähelepanu nende turustamisele ning turundamisele. Ehte ostmiseks peab tekkima sellega side ning Kriss oskab seda tunnet tekitada. Kes kord ühe Krissi loodud ehte ostnud, sellest saab kahtlemata tema püsikunde, sest Kriss on niivõrd särav ja positiivne isiksus. Tema head energiat on tunda igas ehtes ja see võlub naisi nii Eestis kui juba ka kaugemal.

New Vintage on nimi, mida Kriss enda ehete brändina kasutab. Kontseptsioon tuleb soovist luua ehteid, mis oleks kantavad ja ihaldatavad ka 30-40 aasta pärast. “Et kui mul kunagi on tütar, siis ta nuruks neid kanda ja omakorda tema tütar jne. Et kunagi oleks minu loodud ehted ehtne vintage!”

Krissi ehteid saab imetleda ja osta Krissi New vintage poest ja Disainimajast.