Viimasel ajal on jäänud mulje, nagu oleks mahetoodete tarbimine trendi küsimus – umbes nagu, et sel hooajal on moes kudumid, kevadel platvormkingad, veel hiljuti oli Orkut kuum, nüüd näoraamat. Nii see pole – trendist on asi kaugel! Trendikas ehk küll, aga kindlasti mitte trend. 

Mahe- ja tavatoitu võrdlevaid uuringuid ei ole praeguseks maailmas väga palju tehtud, kuid siiski piisavalt, et oleks teada mitmed olulised faktid, miks on mahetoit tervisele kasulikum. Õigem oleks muidugi küsida, millised ohud on tavapõllumajandusel keskkonnale ja inimesele.

Milles võib seisneda tavatoodete tarbimise potentsiaalne risk? Alustuseks sobiks järelemõtlemise algatamiseks üks sõna: keemia. Põllumajanduse puhul on selleks keemiaks sünteetilised väetised ning taimekaitsevahendid – putukatõrje- ja umbrohutõrjevahendid, aga toitude töötlemise puhul lisaks kurikuulsad E-ained, mida tavatootmise puhul on võimalik kasutada sadu erinevaid, mahetootmise puhul aga üksikuid ja looduslikke.

Need tõrje- ja väetamisvahendid ei kao aga loodusest iseenesest: nad jäävad mulda ja vette, sealt edasi taimedesse ja omakorda nende viljadesse, mida me sööme. Samuti võivad nad jõuda meie toidulauale läbi loomsete saaduste tootmise.  Mõned inimesed on tundlikud ka väga väikestele kogustele jääkainetele toidus; teiste organism on tugevam. Eriti tundlikud on lapsed, sest jääkainete lubatud piirnormide paika panemisel on arvestatud täiskasvanu kehakaaluga.

Euroopas on kasutusel umbes 1200 erinevat taimekaitsevahendi (ehk pestitsiidi) toimeainet.
Taimekaitsevahendite jääkide seiret teostatakse Euroopas ja ka Eestis igal aastal.  Kodumaistest puu- ja köögiviljadest on jääke sisaldanud kuni 20% proovidest, seni pole ükski proov jääkide piirnorme ületanud, kuid nagu öeldud: piirnormid on standardsed ega arvesta inimeste eripära. Sissetoodud toidukaupadest olid aga jäägiga kuni 70% proovidest, kusjuures ligi 3% ületas lubatud jääkide piirnorme.

Eestis tehtud uuringutega leiti näiteks 2009. aastal 7 erinevat jääki Poola maasikast; lubatud piirnorme ületas koguni 4 korda Hispaania brokoli. 2008. aastal leiti 9 erinevat jääki Lõuna-Aafrika mandariinist ja 6 korda ületas jääkide piirnormi Euroopa Liidu päritolu pikateraline riis. Üks kõige saastunum toiduaine Euroopa Liidus on olnud pirn, millest leiti 2007. aastal 22 erinevat pestitsiidijääki, sealhulgas ületas 8 erineva taimekaitsevahendi toimaine osas maksimaalset lubatud piirnormi. Mustast piprast on leitud 21 erinevat jääki, tomatist 20, viinamarjadest 26. Väga saastunud on ka tsitruselised (sidrun, mandariin jm), õunad, spinat ja kurk.

Kõht on täis, aga ei tunne
Viimane ajakiri Geo (detsember 2011) kirjutab, et Saksa teadlased tõestasid, et tuntud umbrohumürk Roundup (müüakse ka potipõllumeestele suvalistes aianduspoodides), mida seni peeti kahjutuks, suurendab nurisünnituste ja vähki haigestumiste arvu, samuti suureneb piirkondades, kus ohtralt seda tõrjevahendit kasutatakse, vastsündinute väärarengute arv.

On kindlaks tehtud, et teatud kemikaalid blokeerivad maitseretseptoreid, mistõttu ei saa aju impulsse, et toit on maos. Selle tagajärjel ei tooda organism hormoone (näiteks insuliini), mis on vajalikud toidu edasisel sünteesimisel. Nii võib tekkida diabeet jm hormonaalhäired. Näiteks uuriti katserottidel väikesekoguseliste pestitsiidijääkide pikaajalist mõju tervisele. Selgus, et väikeste koguste pikaajaline tarbimine tekitas rottidel rasvumist. Samuti on testitud 37 erinevat taimekaitsevahendit meessuguhormoonidel – neist 37st 30 avaldasid hormoonile otsest halba mõju.

Alternatiiv
Mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Seega ei ohusta mahetootmise puhul sünteetiliste kemikaalide jäägid inimest ega keskkonda. Samuti ei kasutata geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ja nendest või nende abil valmistatud tooteid.

On ka uuringuid, mis tõestavad mahetoodete suurema kasulikkuse (mitte ainult ohutuse) tavatoodetega võrreldes. Näiteks sisaldavad mahe köögi- ja puuviljad rohkem mitmeid kasulikke aineid, sealhulgas ka C-vitamiini. Mahepiimas on aga rohkem aineid, millel on vähkiennetav, põletikuvastane ja immuunsüsteemi tugevdav toime. Maheliha sisaldab rohkem lihasesisest rasva ning sellel on parem rasvhappeline koostis: rohkem on oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid. Häid näiteid on teisigi. Rääkimata maitsest: proovige ise – ostke mandariine näiteks supermarketist ja ka ökopoest. Maitske – ei ole võimalik eksida, kumb lõhnab ja maitseb paremini.

Euroopas on mahetoodete tarbimine väga kiirelt arenenud 1990ndate algusest alates, viimased aastad lausa hüppeliselt: üha rohkem inimesi teeb oma otsused ja valikud teadlikult. Mahe, öko ja bio ei ole võlusõnad, mis aitavad tootjal paremini müüa. Küllap olete isegi märganud kaubanduskeskustes väljaspool Eestit, kui suur on seal pakutava mahetoidu osakaal. Rääkimata suurtest mahemarketitest, milles müüakse ainult mahetooteid: alates leivast, lõpetades riiete ja muude esmatarbekaupadega. Sõnad mahe ja öko ei ole pelgalt võlusõnad, mis aitavad paremini kauba maha müüa, vaid kindel valik tervislikumaks eluks. Mahe ei ole trend, vaid üha kasvav teadlikkus.