Moemaailma on alati peetud üheks peasüüdlaseks kõhnusekultuse levitamisel ning vaadeldud kui tõukejõudu noorte naiste ja tüdrukute toitumishäirete tekkel. Õnneks on aga selline olukord ning kuvand tasapisi muutumas.

Itaalia Vogue, autoriteetne moe- ja iluajakiri, on asunud võitlusesse anoreksiat ning toitumishäireid propageerivate veebilehekülgede vastu. Ajakiri, mille netiväljaannet külastab kuus üle miljoni inimese, alustas eelmisel nädalal virtuaalset allkirjade kogumist eesmärgiga sulgeda “pro-ana” leheküljed.

Ei tea, kas tänapäeva maailmas leidub naist, kes poleks ealeski mõnd moeajakirja sirvides mõelnud, et tahaks olla sama kõhn või pikk kui see graatsia, kes säravatelt moefotodelt ja klantsidelt reklaampiltidelt vastu vaatab. Kui paljud meist aga annavad endale samal hetkel aru, et piltidel ilutsevate kaunitaride palgeil on reeglina kosmeetikakiht, nad on läbinud suurema või väiksema retušeerimisringi ning tegelikkuses näevad nad välja palju vähem ebamaised ning palju rohkem nagu tavalised naised?

Eriti just kevade ja suve saabudes, kui ilmad lähevad soojemaks ning riided napimaks, hakkavad paljud naised tundma ebakindlust oma välimuse ja kaalu suhtes ning soov välja näha nagu sihvakad modellid süveneb. Kahjuks aga ei otsusta mitte kõik, kes ihalevad kõhnem olla, tervislike kaalulangetusmeetodite kasuks, vaid pöörduvad hoopiski ekstreemsemate väljundite poole, mille tagajärjeks on sageli rasked haigused nagu anoreksia ning buliimia.

Viimasel ajal kuuleb aina enam internetis tegutsevatest toitumishäireid pooldavatest veebilehekülgedest, kus haigusest räägitakse kui kallist sõbrast, pakutakse instruktsioone, inspiratsiooni ning vihjeid, kuidas “sulanduda sisse” anorektiku või buliimiku elustiili. Sageli leiab lehekülgedelt ka n-ö “thinspiratsiooni” kokku monteeritud videote ja piltide näol, mille kangelasteks on haiglaselt kõhnad kuulsused ja modellid – nn iluetalonid. Kui keegi “väljasolijatest” julgeb veebilehekülge või toitumishäirete kultust kritiseerida, asuvad lehekülgede tegijad ning püsikülastajad toitumishäireid kiivalt kaitsma, keelduvad tunnistamast, et neil on probleem ning ütlevad ära igasugusest abist. Taolisi lehekülgi võib aga vaadata ka kui appikarjeid, sest paljudele on internet tööriistaks ja vahendiks oma tunnete väljendamisel, mida reaalses elus ei osata välja öelda või lihtsalt pole kedagi, kes kuulaks ja annaks nõu.

Nagu öeldud, on “pro-ana” lehekülgedega võitlusesse asunud Itaalia Vogue eesotsas peatoimetaja Franca Sozzaniga. Eelmisel nädalal pani Franca alguse anoreksiat pooldavate lehekülgede vastaste toetusallkirjade kogumisele. Franca tsiteeris oma blogis Iisraeli Haifa Ülikoolis läbi viidud uuringut, mille valimiks oli 248 tütarlast ning vaatluse all nende interneti ja meedia kasutamine ning toitumisharjumused ja suhtumine kaalulangetamisse. Uuringu tulemused näitasid, et mida rohkem aega veedavad teismelised tüdrukud Facebookis, seda suurem on võimalus, et neil areneb negatiivne suhtumine oma kehasse ning suureneb tõenäosus sattuda mõne toitumishäire (anoreksia, buliimia, liialdatud dieedipidamine) ohvriks.

“Lugedes, et Facebooki peetakse põhisüüdlaseks noorte tüdrukute toitumishäirete tekkel, ei suutnud ma kuidagi uskuda, et ainult üks sotsiaalvõrgustik võiks olla süüdi ja vastutav nii suure probleemi levimises. Seetõttu tegin ise veidike uurimistööd ning leidsin internetist lugematul arvul anoreksiat pooldavaid lehekülgi ja blogisid, mis mitte ainult ei poolda toitumishäiret, vaid ka keelitavad noori inimesi olema kriitilised oma kehakuju suhtes.”

Franca Sozzani kirjutab oma blogis, et modellid on juba loomult pikad, sihvakad ning saledad ning reeglina väga noored tüdrukud, kelle keha pole veel täielikult välja arenenud. “Imidž, mida modellid edasi annavad, on aga sageli liigne, et mitte öelda haiglane kõhnus. Õnneks aga oleme jõudnud ajajärku, kus ka disainerid reeglina ei palka ega tee koostööd modellidega, kes ilmselgelt ja nähtavalt kannatavad toitumishäire all.”

Kahjuks ei ole võimalik viimast väidet siiski võtta kui üldist tava, sest ikka leidub moeloojaid ning agentuure, kes teevad koostööd väga kõhnade ning ilmselgelt toitumishäire ohvriks langenud tüdrukutega. National Eating Disorder Information Centre korraldas eelmisel aastal aktsiooni, mille käigus toimetati ultrapeenikesi modelle palkavatele inimestele imepisikesed, ainult ülikõhnadele selga minevad särgid, et näidata neile, kui vale on promoda nn luu ja naha kultust. Vaata videot aktsioonist siit:

Fabiola De Clercq, kes asutas 20 aastat tagasi toitumishäirete ohvrite tugigrupi, ütleb, et anoreksia on väga tõsine haigus, mis võib lõppeda surmaga ning sellised blogid on eriti ohtlikud, kuna jagavad detailseid juhiseid, kuidas jõuda anorektiku staatusesse. “Lehekülgede autorid jagavad omapoolset toetust iga “edusammu” eest; õpetavad, kuidas kutsuda esile okserefleksi, kuidas kasutada lahtisteid ning teevad maha igaüht, kes püüab neile selgeks teha, et anoreksia on haigus ja et nad peaksid otsima abi, et sellest nõiaringist välja tulla. Probleemi teeb veelgi tõsisemaks see, et need blogid on kõigile kergesti leitavad ja kättesaadavad. Eriti hukatuslikult võivad sellised leheküljed mõjuda segaduses noortele, kellel on teismeeaga seotud probleeme, millele nad ise head lahendust leida ei oska.”

On väga oluline avalikult rääkida ning teha üldsusele ja eriti noortele naistele ning tüdrukutele selgeks, et kõhnus ei võrdu täiuslikkusega. Ilu peaks eelkõige tähendama tervislikke eluviise ning rahulolu iseendaga just sellisena, nagu oled. Iseendaga rahulolu paistab ka väljapoole ja sisemiselt säravad naised on alati kaunid naised!