Briti lauljanna Amy Winehouse ei paistnud tuhandete laululindude seast silma ainult oma lummavalt sügava ja madala hääletämbri, vaid ka isikupärase ning stiilipuhta välimusega. Amy nelja-, viie- ja kuuekümnendatest inspireeritud rockabilly-tüdruku stiil avaldas teiste seas muljet ka Karl Lagerfeldile, kes nimetas naist kaasaja Bardot’ks ning üheks oma suurimaks muusaks.

Eristumine ei valmistanud inglannale tema karjääri jooksul kunagi probleeme. Amy äratuntava välimuse põhikomponentide hulka kuulusid kriitiliselt lühikesed seelikud, viimse piirini kitsad kleidikesed, sügavad dekolteed, piiluvad rinnahoidjareväärid, silmatorkavad mustrid, baleriinad, bowlingu-särgid, lipsukesed, suurt mesilastaru meenutav korrapäraselt sassis soeng ning tugevad laineriga joonistatud kassisilmad. Lauljanna välimusele lisasid korraliku annuse vürtsi pin-up ja rockabilly stiilis tätoveeringud, millest esimese lasi Winehouse teha juba 15aastaselt. “Ma lihtsalt väga-väga tahtsin oma pepule Betty Boopi pilti,” on Amy ühes intervjuus naljaga pooleks kommenteerinud. Kaksteist aastat hiljem oli multikakangelannal aga juba umbes tosin särtsakat sõpra, kes kõik lauljanna erinevaid kehaosi kaunistasid.

Režissöör John Waters on tabavalt kommenteerinud Amy Winehouse’i stiili: “Sellist välimust on väga keeruline välja kanda ilma, et sust odav mulje jääks.” Amy tuli selle ülesandega reeglina laitmatult toime. Lauljatari suurimateks eeskujudeks olid kuuekümnendate tüdrukutebändid, eriti New Yorgi grupp The Ronettes, kellelt Amy võttis šnitti nii soengu kui kleopatraliku silmameigi osas. Winehouse ise võrdles oma stiili vana juudi mehe stiiliga, põhjendades kummalist võrdlust: “Ka mina käin riides, nagu oleks endiselt viiekümnendad.” Armastus eelnimetatud aastate moe vastu sai alguse juba Amy kooliajal, kui tüdruk mängis koolinäidendis “Grease” terava keelega Rizzot.

Mõne aasta eest kindlustasid nii Amy Winehouse’i muusika kui välimus omale sooja koha mitmel olulisel moeilma sündmusel. Näiteks kõlas mõnegi maailmanimega disaineri poodiumisõul taustaks lauljanna “Rehab” või “You Know I’m No Good.” Samuti oli näha amylikke mõjutusi nii 2008. aasta Chaneli kui Diori sõudes.

Amy Winehouse ise ei nimetanud ennast kunagi moehuviliseks, vaid pigem võhikuks, kellele meeldib riideid oma äranägemise järgi kohendada. Esinedes mõned aastad tagasi Grammyde galal, kust ta viis koju suisa viis ihaldusväärset kujukest, kandis Winehouse endale iseloomulikult ja sobilikult ümber tehtud udupeent Fendi kleiti.

Amy äratuntav stiil ja isepäisus pakkusid lisaks kõrgmoetegijatele huvi ka maalähedasematele brändidele. Nii tegigi kuulus briti moemärk Fred Perry 2010. aastal Winehouse’ile koostööpakkumise, mille tulemus ühendaks brändile omase “teddy“-poiste ja -tüdrukute stiili winehousiliku retromaigulise teravusega. Enne surma jõudis lauljanna disainida Fred Perryle kaks edukat kollektsiooni ning kavas oli veel vähemalt kolm. Kas uued seeriad ka ilmavalgust ja poelette näevad, on veel ebaselge ja sõltub Amy perekonnast. Lauljatar ise oli oma loomingu üle õnnelik ning uhke, vastates ühes hiljutises intervjuus küsimusele, kas tal on hetkel veel täitmata ambitsioone: “Ei. Kui peaksin homme surema, sureksin õnnelikult.” Kurvastuseks oli siit elust lahkumine lähemal, kui Amy vast tol hetkel arvata oskas.