Kas tahate teada, millised näevad välja metssea kehast valmistatud ehted? Minge ja vaadake, A-galeriis (Hobusepea 2) on üleval Hr. Urmas-Oti neljas ehtenäitus „58°30’26″N 22°43’37”E”, kus on põhilise materjalina kasutatud Saaremaal tapetud metssea keha.

„Jahimees oli metsas juba tagasi koduteel, kui ta kaks siberi laikat lõhna üles võtsid ja pimedasse öhe tuiskasid. Mööda lumiseid jälgi sumbates avastas ta, et koerad on juba ühe emise jalust maha murdnud. Veel samal õhtul sai liha näituse avamise tarbeks sisse tehtud. Ülejäänu reisis prügikottidesse pakituna kunstniku keldrisse. Kuu ajaga vormus verine rümp ehtekollektsiooniks,” kirjeldab Urmas oma näituse tagamaid.

Näitust ettevalmistaval perioodil heideti Urmas-Otile mitmel korral ette nagu oleks tema tegevus brutaalne ja ebaeetiline. Tõesti. Teatav rämedakoelisus on põrandal vedeleva verise raipe juures olemas. Kuid Urmas-Oti jaoks tundus see pigem loomulik. Loomalik. Naturaalne. Robustsus peitub ehk vaid räpases töös. Ajud kulunud emailkraanikausis laiali. Verine nahk akna taga õunapuu otsas rippumas ning näljased varesed seda kümnete kaupa tükkideks kiskumas nagu mõnes põhjala saagas.

Jah, räpane kuid mitte ebaeetiline. Näiteks tekib iga 10 grammi kaevandatud kulla kohta 20 tonni toksilisi elavhõbeda ja tsüaniidi jäätmeid, millest umbes 180 miljonit tonni satub igal aastal jõgedesse, järvedesse ja ookeani. Kongo Vabariigis valitsev kodusõda, milles on hukkunud üle 5 miljoni inimese ja vägistatud üle 200 000 naise, on suuresti rahastatud sealse kullatööstuse kaudu. 600 000 ebaseaduslikku lapstöölist, 15 miljonit alla vaesuspiiri elavat kaevurit ning sajad tuhanded raskete haiguste käes vaevlevad inimesed. Kui nüüd võrrelda sädelevaid kuldehteid söögiks tapetud metsloomaga, ei oskagi öelda, millal käed rohkem verised on.

Hr. Urmas-Ott on Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste moodustatud eksperimenteerimisaldis ühisidentiteet, eesmärgiga ühendada eri meediumid üheks suureks elavaks ja hingavaks organismiks, kelle südame moodustab ehtekunst. Urmas-Ott on seni astunud rahva ette kolme isikunäituse („Varjend 2415”, „Silence Between the Fall and Rise of Mankind” ja „Waste of Time”) ja kahe kuraatorinäitusega („DIY1” ja „DIY2”). Aastal 2010 anti talle Roman Tavasti nimeline noore ehtekunstniku preemia ja 2012. aastal A-galerii aasta parima näituse preemia.

Viimase kuu aja jooksul on ühisidentiteeti Hr. Urmas-Ott ning selle taga seisvat kunstnike duot (Urmas Lüüs / Hans-Otto Ojaste) verbaalselt Kongosse küüditatud ja Kaur Kenderiga samasse paati istuma pandud. Väljaanded keelduvad näitust „58°30’26″N 22°43’37”E” kajastamast ning taimetoitlased levitavad vihakõnet.

Seetõttu otsustas Hr. Urmas-Ott astuda kogu alastuses ja tões neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 A-galeriis rahva ette ning avada näituse tagamaid, tehtud valikuid ning tulevikuplaane. Sel õhtul avatakse ka ühiselt viimased konservid, kus sees on näitusel eksponeeritava metssea liha.

Näitus jääb avatuks 28. märtsini.