Minu jaoks peitub isikliku stiili võti aksessuaarides. Mu sõbrad räägivad mulle pidevalt, et mu ülisuured prillid ja käevõrude paarid on muutunud mu n-ö kirjutamata allkirjaks. Olen elu jooksul kokku kuhjanud massiliselt kotte, vöid, käevõrusid ja helmeid, ilma milleta tunnen end justkui alasti. Aksessuaare vahetades on võimalik kogu välimust radikaalselt muuta. Mulle meeldivad objektid erinevatest maailmajagudest, erinevatest ajastutest, kombineeritult minu sisetunde järgi. Ma ei pane oma rõivaid kunagi kokku suure vaevaga pingutades – ma ise vähemalt loodan seda –, lootes tulemuseks saada isemoodi ühekordse šiki. (Iris Apfel)
Iris Apfel on märkimisväärses vanuses aktiivselt tegutsev stiiliikoon. Kaheksakümne kaheksa aastasena peab ta loenguid ja konsultatsioone oma stiilinägemuse teemal.
Iris kasvas üles New Yorgis Queensi linnaosas vene rätsepa lapselapsena. Ta isa oli ekstsentriline dekoraator ja ema, kel oli annet sallide sidumisele, teenis kogu perekonna raha. Irise lapsepõlves palkas legendaarne sisekujundaja Elsie de Wolfe tema isa paigaldama peegleid Plaza hotelli sviitidesse. Oma isalt sai Iris külge kujunduspisiku ja ehkki ta omandas õpetaja hariduse, ei istunud see amet talle teps mitte.
Irise teekond moemaailma sai alguse juba kaheksaselt peegli ees riideid kokku sobitades. Esimest korda mõtles tulevane moekuninganna, et tal pole midagi selga panna, kui ema viis ta portreeks poseerima. Hoidja abiga valmis marlist miski Isadora Duncani stiilile sarnanev kostüüm. Sellele järgnes eluaegne improvisatsioon.
"Riietumine on loominguline protsess," on Iris öelnud. Eriti peab ta lugu aksessuaaridest: "Tegelikult piisab vaid ühestainsast mustast kleidikesest, mida arvukate aksessuaaridega muuta, luues täiesti erinevaid looke". Tema kollektsioonis on ehteid autentsetest kaheksateistkümnenda sajandi antiikehetest plastmasskulinateni.
Iris on tuntud kirgliku šoppajana, kes miksib omavahel kõrgmoodi kaltsukakaupadega, kaunistades kogu kremplit plastmassist ehete ja eksootiliste maade käsitööesemetega. "Küsimus pole mitte selles, palju raha kulutada, vaid hasardis, mida suudad n-ö üles kaevata. Mulle meeldib ringi hiilida ja kaevata. Ei ole üldse lõbus lihtsalt istuda ja vaadata asju, mis teised inimesed ette toovad. Mind huvitab kogu protsess. Asi pole selles, justkui oleksin riiete järele hull. Nipp seisneb eriliste asjade leidmises ja nende kokkupanekus. See ongi kogu lõbu." Ta ütleb, et kaks tema suurimat annet on uudishimulikkus ning huumorimeel, mis on võimaldanud tal koguda niivõrd arvukas riiete ja aksessuaaride kollektsioon, et see lausa paiskub kappidest välja. Kuid ta elu ei koosne ainult šoppamisest: "Ma ei käi poodides tuhlamas kuigi tihti. Kui selle ette võtan, on see nagu ekskursioon."
Ehkki Iris on alati olnud märgatav New Yorgi skeenel, on tema ainulaadset stiili hakatud ülistama alles viimaste aastate jooksul. Enne seda mõtlesid inimesed, et ta on lihtsalt üks hullumeelne daam. Võib-olla polnud maailm tema stiili jaoks lihtsalt valmis. Nüüd aga, ühes trendide muutumisega, on Iris Apfeli stiilipuhas eklektika järsku popiks saanud.
